Memm kaebas jahimehed kohtusse

[jorr]

Oot,oot,Feen,sa räägid sellest ajast,et kuidas praegu asjad käivad,kuid kas sigade(kährikute,rebaste,kobraste) uputus tuli aasta eest?Võta näiteks kümme aastat tagsi ja kuidas siis asjad käisid?Võid muidugi öelda,et sina polnud siis veel püssimees.Praegu me võitleme tagajärgedega ja selline olukord ulukite osas pole tekkinud mõne aasta jooksul,ikka teadlaste osavõtul pandi laskeplaanid varemalt paika,mitte Liivi jutu järgi.Praegu siis püütakse jahimeeste kätega neid ulukeid normi piiridesse tagasi suruda,kuna maal elavad ja töötavad inimesed (talunikud) juba kannatavad metsloomade rohkuse tõttu.Nüüd siis süüdistatakse jahimehi,et nemad on sellise olukorra tekkimises süüdi,kahtlen selles.Talumehele(kes pole jahimees), on antud jahipüssi soetamise õigus,enese ja vara kaitseks,kuid metslooma sa selle JAHPÜSSIGA oma vara kaitseks lasta ei tohi(ka jahimees mitte).Nüüd siis vaieldakse selle üle,et näe kui kadedad talunikud on,ei lase metsloomal oma kinnistut tahtmist mööda segi pöörata ja kas ikka on õigus midagi ka kellegi käest nõuda.Kui on tegemist suurmaaomandiga,siis mõne ha suuruse kartuli või vilja kadu metslooma kõhtu siin palju ei tähenda.Kuid, kui on tegemist kellegi paari ha suuruse põllulapiga ja see koos saagiga(kartul,vili) pidevalt puhtaks tehakse,siis paneb ikka nördima ning kahjutasu nõudma küll.Nüüd pidavat riik maksma metsloomakahjud,no-jah,kui pea ei jaga,siis jalad jagavad ja meil rikas riik ka.Ja imelik tundub nüüd foorumis kemplemine,kes ikka kõige paremini ütleb,no milleks härrased seda vaja,või loodate oma targa jutuga sead kartulist eemal hoida,või seadust kuskil muuta?

[Kellapoiss]

Jorril õige jutt.

[aivar00]

tsiteerin:
Oot,oot,Feen,sa räägid sellest ajast,et kuidas praegu asjad käivad,kuid kas sigade(kährikute,rebaste,kobraste) uputus tuli aasta eest?Võta näiteks kümme aastat tagsi ja kuidas siis asjad käisid?Võid muidugi öelda,et sina polnud siis veel püssimees.Praegu me võitleme tagajärgedega ja selline olukord ulukite osas pole tekkinud mõne aasta jooksul,ikka teadlaste osavõtul pandi laskeplaanid varemalt paika,mitte Liivi jutu järgi.Praegu siis püütakse jahimeeste kätega neid ulukeid normi piiridesse tagasi suruda,kuna maal elavad ja töötavad inimesed (talunikud) juba kannatavad metsloomade rohkuse tõttu.

Nagu öeldakse selgitada tuleb nii kaua kuni aru saadakse kuigi endal on vahest selline tunne, et olen see 13-s loll ilma peal kes vastu tuult urineerib
Nende "teadlaste" jutu järgi toimib loomade arvukuse kasv ning kahanemine nagu vahelduvvoolu sisnussoid- praegu oleme järjekordse harja tipus(kuigi viimasel jahihooajal juba räägiti põtrade arvu kahanemisest ja mina olen sellega 100% päri). Edasi hakkab ulukite arvukus jälle langema. Vanemad jahimehed võiksid nüüd meenutada millal oli eelmine tippaeg, kus ulukeid palju ja millal oli madalseis
See on küll jorril õige, et suurel põllul mõne hektari saagi rikkumine ei ole omanikule nii suur kahju kui väiksel lapil oma talvekartulist ilma jäämine. Kuna aga igal vorstil on teadaolevalt 2 otsa, siis vorsti teisest otsast kaedes on ka sellele väikesele põllusiilakale kasvõi aia ehitamine kaitseks kordades odavam kui mitmesaja ha suurusele põllule
Aga noh suusoojaks võib ju igale ühele tõestada, et mina olen kõikse targem
teised kõik aga on (NB!-mina isikliklikult nii ei arva).

[Joosep Käba]

[quote="aivar00"]Aga nagu eestlasele omane- mida väiksem maaomand seda vingem "peremees". quote]

Eks ta suuresti nii olegi. "Peremeheks" olemist võimendab ilmselt ka olukord kui too peremees nõrgalt om maaomandiga seotud. Noh nii nagu jutt oli linnaprouast.
Kindlasti annab asja korraldusele aga juurde suhtlemine maaomanikuga. Meil on mõned tükid, millede omanikud tahavad,et ajupäeval helistataks ette kui tema maal plaanitakse korraldada.Ja oli siin ikka pikkad aastad nii, et ikka ega ei helistatud küll. Küll pole jahijuhatajal numbrit ja küll......no leiab põhjuseid. Mehed harjund käima ja suhtumisest võis järeldada, et no mis kunn ta nüüd on, peab helistama ja puha. Asi on lõppenud ka sellega, et kesk aju tuleb maaomanik perega ja ütleb et täna ei saa, tahan perega jalutada jne. Põhjuse ikka leiab.
Vennas lõikas tal metsa ja sai parema kontakti mehega. Nüüd ikka helistatud, tead mehel hoopis teine suhtumine, no muidugi peab tegema, ma nägin põtra seal või siad olid üles lükand tolles tukas maa jne. Mehelpilt ees, kes teevad, millal ja milleks. Nii kuradi lihtne see ongi.
Mõnel võib ju tekkida loa küsimisega probleeme kui 30 a tagasi sai koolhoosi töökojas viint võetud, põld ikka "õige" mees vist ja no krt nüüd hakka vabas eestis luba ka veel küsima.

Mul jäänud mulje egaskeskmine maaomanik ikke päris hästi ei tea, mida ja milleks nood mehed tema metsas toimetavad. Ta ei tunne neid ei nägu ega nimepidi. Siin on jahiorganisatsioonidel igalühel vaja teha tööd. Oleme vähe mõteld oma seltsis sellise "maakorraldaja" ametikoha luua. Suhtleb räägib jahist üldse, kes käivad, millal käivad(on ju peale ajujahi veel käimist), mis ajal mingile ulukile ja mismoodi jahti peetakse, mis autodega liiguvad. Kuidas maastikku sõkkuvat lontrust eristada autoga liikuvast jahimehest jne. Kui sa ei tea midagi jahipidamisest on lihtne tulema järeldus, näe ulguvad aasta ringi metsas ja muudku paugutavad, kõike mis ette jääb, ka kevadel!
Rääkimata jahirajatiste ehitamisest ja hooldamisest ja kooskõlastamisest maaomanikuga.

[hendrik]

tsiteerin:

See on küll jorril õige, et suurel põllul mõne hektari saagi rikkumine ei ole omanikule nii suur kahju kui väiksel lapil oma talvekartulist ilma jäämine.

Mis pagana sotsialism see on, et "kus on rohkem, sealt on ok kahjusid saada"... Millepärast on suurpõlduri 50 000kr odavam raha kui eraisiku 50 000kr. Suurpõldur teeb selle 50 000kr saamiseks tõenäoliselt palju enam liigutusi kui väikepõllupidaja, mis siis, et keskmine ha harimise hind ehk soodsam tuleb. Kvaliteetne seeme, mitmekordsed harimised, umbrohutõrje, väetamine jne, pisipõldur üldjuhul niipalju ei investeeri saaki. Pigem on rohkem oma tööd. Paljudel juhtudel on pisipõllud lihtsalt lisaks, põhiteenistus tuleb mujalt. Ehk siis on tegemist hobiga rohkem... Mille poolest on hobi-köögiviljakasvatus tähtsam kui muud asjad, nt suurpõlduri igapäevateenistus, millest makstakse paljudele inimestele palka... Pisipõllu pidamisega tehakse lihtsalt enda kartul kallimaks, muud ei midagi. Lihtsam ja soodsam on ju osta sellelt suurpõldurilt, keskkonnale ka parem.
Eks juhuseid on erinevaid.

[aivar00]

Mitte nõukogulik suhtumine vaid asjaolu, et suurel maaomanikul ei anna sutsu saagi hävimine nii valusalt tunda ku väikesel põllumehel. See analoogne suurettevõtte ja väikeettevõtte tegevusega. Suur elab selle "matsu" üle -väike aga võib pillid kotti panna.
Ja nagu teada on alati suurtootmise puhul toodangu omahind tükk maad odavam kui väiketootmise puhul. Aga see arutelu las jääda juba majandusmeeste liivakasti. Mikro- ja makro majanduse alused vist ei ole antud foorumi teema...

[-Imre-]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=23105895

[Beretta]

Tõe nimel oleks lihtsam ära maksta. Õiguse nimel tuleks kohtukulli ette minna.

[sooviku]

No nii,nüüd hakkame kõik oma rahakotti luftitama .Ka nende sigade teod tuleb kinni maksta,kes 20-nd aastat tagasi kuskil harjusid söömas-tustimas käima.

[Prohvet Maltsvet]

Pole teemaga täpselt kursis, kui ajakirjanusest loetu põhjal soovitaks alama astme kohtu otsuse vaidlustada. Tundub päris suure tõenäosusega ära muudetav.

[Pauli]

Mitte et ma arvaks, et mammi närigu muru - inimese mure on arusaadav, aga tahaks näha seda eksperthinnangut, mille järgi otsustati, et viis aastat hiljem hulguvad sead ikka veel kurva näoga söödaplatsi ümber. Vaesekestel peab selle ajaga kõht päris tühjaks läinud olema.
P.S. Eelnev jutt oli retoorika (loomulikult ei usu ma mingi ekspertiisi olemasolusse).

[kraavik]

Tõe nimel oleks lihtsam ära maksta. Õiguse nimel tuleks kohtukulli ette minna.

Mitte ainult õigluse nimel ei tuleks otsus vaidlustada, vaid hoidmaks ka ära massilist jahimeeste hagemist. Rikutud kuusenoorendiku eest võib erinevalt kartuliubinast ikka korralikku pappi küsida ja praegusel kehval ajal kasutaksid seda võimalust ilmselt väga paljud maa- ja metsaomanikud. Lähtuvalt kohtuotsusest ei pea ju metsaomanik ise eriti palju selleks tegema, et kohtus õige olla - riputa üks kräunuv raadio oksa otsa, seo paar riideräbalat tüve külge ja kui viitsimist on, võid ühe hernehirmutise kah metsa tassida. Erikuradikino, ma ütlen

[Jahimees]

Ja aru ma ikka ei saa, metsloom pole kellegi oma ja kui nüüd kahju teeb on ta korraga jahimehe oma...

[volli30]

See otsus on alles algus ja see ei lõpe veel niipea, rohkem ei räägiks praegu.Eks aeg näitab mis ja kuidas edasi.

[Olgerd]

Hmmm, lint ümber kartulilapi, raadio ööseks mängima, hernehirmutis- ühesõnaga mitte miski ei töötanud ja sead käisid ikkagi. Mis sellest järeldada võib on see, et kui siga tahab, siis ta käib ja võtab selle kartuli nagunii ära. Alguses oli juttu mingisugusest söödast seal kandis, et see tõi sead kohale nüüd juba juttu söödapõldudest. Kas jahimehed siis loomade söötmises süüdi või selles, et vähe kütitakse? Vaevalt, et terve kari sealt kartulipõllust maha oleks võetud, varitsed seal ja võtad mõned ära, käivad teised ikka edasi. Ajujaht on see, mis sead minema peletab mõneks ajaks, aga seda ju kartuli kasvatamise aegu teha ei või. Söödapõllud on rajatud sellistesse kohtadesse, kus looma on ja loomad käivad ning pigem see hoiab sead vanamuti kartulist eemal. Lihtsalt selle 5 aastaga on üle Eesti sigade arvukus kõvasti tõusnud.