Riik sigu ei sööda.
Söödetud sigu on igal juhul rohkem, kui ilma söötmata.
Kes loendab üldjuhul jahimaal ulukeid?
Mille põhjal määratakse miinimumlimiit?
Huvide konflikt?
Kui, meie, jahimehed söödame, siis tuleb julgeda ka vastutust võtta.
Ehk: julged teha, julge ka vastutada.

[/quote]
Kui jahimeestele öeldi, et inimesed ei taha seda söödakohta sinna, siis jahimehed ka likvideerisid selle. Kui nüüd viis aastat hiljem ikka sead seal käivad, ei saa küll seda vana sööta süüdistada. Siga läheb ikka sinna, kus neil hea on ja süüa leidub. Olen oma maadel sigu näinud suvel sellistes kohtades, kus muidu pole siga olnud ja seasööta pole kunagi läheduses olnudki.
Ma arvan, et neid seltse, kus loendus andmetes näidatakse sigade arvukust teadlikult väiksemana, on ikka vähe.

Ida- Virumaal ei ole sigadele miinimum limiiti, vaid pannakse paika maksimum limiit. Isiklikult käisin küsisin keskkonnateenistusest järgi eelmine aasta. Sama ka kitsega.

Väidaksin,kõik hädad ongi alaloendamisest tingitud.Ja see miinimumlimiit on nagu võlusõna,kes saab,see poeb sinna taha peitu.Ise sõõdame,ise loendame-vahest võiks vastutada kah

Lisaks söötmise teemale, et kui nüüd lisasöötmine ära lõpetada, egas seepärast sead söömist maha ei jäta vaid käivad ja otsivad süüa veel rohkem talumehe põldudelt, sest toiduta ju ei saa ning miks peaks metsas tuhnides roppu vaeva nägema, kui saab minna nisupõldu ja lihtsalt kahe lõuapoolega vilja sisse lõhkuda.
Olgu see loendus tehtud minimaalse või maksimaalse küttimislimiidi järele, julgen väita, et arvukust piiratakse siiski maksimaalseslt, kui mitte veel rohkem. Peale jahimeeste on ka salakütid, kes seda arvu vähendavad ja seda soolist vahet tegemata.

Vat seda mina jälle ei mõista,need limiidid pannakse ikka eritedlaste soovituse järgi paika,vähemalt Tartus küll.Isegi kui on tegemist alaloendausega siis erialamehed(naised) peaksid ikka midagi rohkem jagama kui tavajahimees oma loendusega?Siiski kipub loomade arvukus konrolli alt välja ja seda mitte aint metssigade osas.Vaata kitse,kobrast,hunti,karu ja lõpuks jääb ikka tavajahimees süüdi ning maksab,sest tema see tegija,kellele saab näpuga näidata.Teised aint määravad ja soovitavad,kuid ega ilma luba omamata midagi lasta ei tohi.Võib muidugi jahimehe kallal ilkuda,et miks siis nii vähe loomi kirja panid,ise määrad laskelimiidi?Muide,see loendus,olen näinud,et ka seda pannakse koosolekul niimoodi kirja,et paneme nii ja nii palju mingit looma ja kõik.Kui just nurisema hakad,siis soovitatakse kohe,et no mine tee siis täpsemat loendust.Kuna nüüd siga teeb väga laiale osale maaelanikest kurja,siis oli aint aja küsimus,kuna asi kohtuni jõuab?

Naiivne jutt siin kohakuti.
Mulle hoopis meelde jäänud teine iva ulukibioloogiast, et metssiga meil leviku poolest asub areaali põhjapoolsel alal ja sedagi paljuski tänu lisatoitmisele. OK hetkel on talved pehmed olnud, aga piisab ühest karmist talvest ja lisatoidu puudumisest ning praegune arvukus teeb imet. Eks see aastas kaks satsi põrsaid olegi tingitud kahest asjaolust, et viimased talved pehmed olnud ja lisatoitu lademes olnud. Pane siia juurde veel emiste küttimise vältimne ja ei pea loll olema, et aru saada mis metsas tegelikult toimub. See kõik ei käi muidugi kõigi jahipiirkondade kohta, olud erinevad.
Loen siin mõne jahimehe jutte küttimislimiidist ja lisatoitmisest ja jääb mõte nagu räägiks teisel pool mitte jahimees, kes tegelikult teab mis metsas toimub vaid just too samune memm, kes jahimehed kohtusse kaebas.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13118261

§ 24. Jahiulukikahjustuste heastamine

(1) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud maaomaniku või tema volitatud esindaja nõudmisel heastama jahiulukikahjustused, kui:
1) tema tegevuse või tegevusetuse tõttu ületab jahiulukite arvukus maksimaalse lubatud arvukuse;
2) ta ei ole hooldustöid teinud kasutusõiguse loaga määratud mahus;
3) ta on jätnud täitmata kasutusõiguse loas nimetatud kohustused jahiulukikahjustuste vältimiseks.

(2) Maaomaniku või tema volitatud esindaja ja jahipiirkonna kasutaja kokkuleppel heastatakse jahiulukikahjustused kas rahas või muul viisil.

Eks sa Priidik võta siis see seadus pihku ja pane asjad paika
äkkitse memm ja teised ametimehed seda ei tea
Ei ole veel juhtunud kuulma, et mõnel jahiseltsil oleks jahipiirkonna kasutusõiguse loal märgitud tingimused täitmata- meil näiteks kontrollitakse igal aastal isegi söödapõlde.
Kakukesega aga 100% päri.
Kui aga jorri juttu uskuda, siis on Tartu jahindusklubis hordide kaupa teadlasi, kes küttimislimiite paika panevad ilma kohalike seltside loendusandmeid kasutamata
Raplamaal käib asi aga lihtsa matemaatilise tehte abil ja kasutatakse selleks just kohalikelt seltsidelt saadud andmeid. Kui täpsed viimased on see muidugi iseküsimus. Aga mis teha- meie ei kuulu Tartu klubi alla ja katsume siis ilma "teadlasteta" edaspidigi hakkama saada

Tea nüüd,kas Tartul on just neid teadlasi"hordide kaupa" aga oma tööd ja soovitusi tuleks ka teadlastel ehk paremini teha?Toodi kunagi meile kobras sisse tagasi,et see ju Eestis elanud ja esialgu pikalt kaitse all.Nüüd lausa kahjur ja peaaegu lindprii,sama jama ka kährikuga,sigade rohkus muidugi ka lisasöötmise tulemus,kui loomal süüa siis ta sigineb.Varem olid sohvoosi-kolhoosi kartulipõllud sigadele sügisel kaua kättesaadaval(mõnel pool lumeni)siis nagu eraisiku põldu nii palju ei kahjustanud.Nüüd keegi enam kartulit külmadeni põllul ei hoia ja eraisikulgi paremad sordid kevadel maha panna,eks siga taha ka maiustada.Aga jah,soojad talved ja aastaringne harjumusepärane söötmine mõjub,siga muheleb,et pidage teie kohtujama,mina teen juurtekasvu,süüa jätkub.

Mättaid, mille otsast vaadata, on ju mitu.
Kes "omab" jahimaal vaid söödaplatsi ja (mets)seakarja ning ei pea muretsema läheduses asuvate eramaade (põllu- ja heinamaade) sihipärase kasutamise pärast, siis tundub, et sellel on savi, palju neid sigu on ja mida need sead ümbruskonnas korda saadavad. Peaasi, et kari oleks korralik ja elujõus, kust vajadusel siis oma siga ära võtta.
Kes peab aga söödaplatsi läheduses põllumajandusega leiva lauale saama ja üritab esiisade ajast säilinud niitusid säilitada või kasutada, põldu harida, vms. teha, siis sellel ikka kohati üsna hing täis ja see vaatab asjale ka pisut teise nurga alt.
Ulukibioloogiast:
* metssea põhjapoolne piir Eesti piirkonnas ametlikult tõesti praegu Soome laht, idas ulatub aga kaugemale põhja (Laadoga järveni). Metssea elu muudab raskeks sügavalt külmunud maa ja üle 40-50 cm paksune lumekate. Talvise söötmisega vähendatakse sellisel juhul suremust ja suurendatakse põrsaste arvu. Viimase ~ 20 a. talved poleks küll sigasid ka ilma lisasöödata Eestimaalt kaotanud. Tõsi on, et lasta oleks neid arvatavasti vähem saanud.
* metssiga on omnivoor (kõigesööja) ja vajab lisaks taimsele toidule ka loomset valku (tõugud, pisiimetajad, jne). 2/3 toidust saab metssiga üldjuhul maad songides. Seega söötke palju tahate, sea kärss sügeleb ja ta tuhnib nagunii. Mida rohkem sigu, seda rohkem tuhnitakse.

Söödaplatse ja söödapõlde tõesti arvatavasti jagub, ka sigu. Tõenäoliselt on jahiseltsidesse koondunud jahimehed siiski parim osa maailmast, sest pole veel seni trehvanud valdkonda, kus kõik nii korras (jokk?) oleks, kui aivar00 väitel jahinduses.

Opositsionääre tõesti vähe,kuna tagasi vennalikku perre võib saada ainult läbi kohtu.Kogemused olemas.Aga ükskord tuleb Kalev koju

tsiteerin:
Söödaplatse ja söödapõlde tõesti arvatavasti jagub, ka sigu. Tõenäoliselt on jahiseltsidesse koondunud jahimehed siiski parim osa maailmast, sest pole veel seni trehvanud valdkonda, kus kõik nii korras (jokk?) oleks, kui aivar00 väitel jahinduses.

Ära pane mulle suhu sõnu mida ma öelnud ei ole.
Minu jutt käis selle kohta, et jahipiironna kasutusõiguse loal olevad tingimused on täidetud. Kivi kellegi kapsaaeda ei viskama ei hakka. Enda selts on sellega edukalt hakkama saanud ja seesamune sea söödaplats ei ole antud tingimustes küll mitte esmatähtis. Aga enne võiks uurida millised need tingimused konkreetsel seltsil ka on. Sealt edasi juba saab hakata kisa tõstma. Võib-olla on olukord teine kui selts kuulub veel klubi alla. Minu koduselts on aga iseseisev ja kasutusõiguse loal olevaid tingimusi on korrektselt täidetud.

priitormil on õigus.....söödetud sigu on arvuliselt rohkem....
samas kahjustuste kontekstis priittormil ei ole õigus....söötmata sigu on küll vahem kuid need vähesed "näljased" sead kondavad oluliselt rohkem ringi....ja põllukultuuri kahjustusi on oluliselt rohkem....ja näljane siga külastab paiku mida ta täiskõhuga iialgi ei teeks....aiamaad, õuemaad jms...

- Kui söödaplatsid puuduvad, siis sigu vähem ja see väiksem hulk kondab küll rohkem ringi (on rohkem hajutatud) ning ka songitud maa hajutatakse väiksemate lappidena suuremale pindalale.
- Söödaplatside puhul on sigu rohkem, nad on paiksemad ja songivad söödaplatsi lähiümbruses ühe pindalaühiku kohta oluliselt rohkem. Probleemid ongi ju peamiselt söödaplatside ümbruses või ka siis, kui söödaplatse on sedavõrd palju ja tihedalt siginenud, et terve ümbruskond on sigu täis.
Nii KKI spetsialistid, kui ka loenguid pidavad kogenud jahimehed on mulle kinnitanud, et sigade söödaplatsid suurendavad nende lähiümbruses kahjustuste hulka.
Kui keegi väidab, et ta söödab söödaplatsil sigu selleks, et selle ümbruskond vähem songitud saaks, siis on see (vabandage väga) jama. Tegelikkus on vastupidine, siga songib nagunii (miks?, vt minu eelmist postitust).