Mina isiklikult pooldan

Mul üks hirvejahi teemaline küsimus Saarlastele ja muule Lääne-Eesti regiooni Ärmuse jahiriigis elavatele. Meie seltsis on kohustus kõikidel lastud põtrade, hirvede, sigade alalõualuu välja keeta. Kuidas on see teistes seltsides siinmail?

Minu meelest korjatakse neid lõualuid iga aasta mingis maakonnas.

Keskkonna amet väljastab iga aasta dokumendi millel küttimislimiidid ja tindimused mida ja kuidas koguma peab. Mine on seltsi juhtkonna manu ja küsi paberit näha kui huvi on. Mu teada on terves riigis sarnased tingimused. Hirvest ei oska rääkida kuna siukest elukat meite maadel ei küttimiseks veel ei ole(üksikui ulkujaid tuvastatud).
Paljude piirkondade info saab otse keskonnaameti lehelt.

Me korjame neid juba pea kümme aastat, varem olid sea lõualuud ka kohustuslikud aga siis tuldi mõistusele, kui Saaremaal üle 2500 sea lasti. (kujutage ette seda kondi hunnikut)

Sea,kitse ja põdra lõualuud tuleb loaga tagasi anda.Samuti tuleb sarved ette näidata.

Milleks ikkagi need lõualuude kogumised?Kas jahimeeste mitteusaldamine?Või nii,usalda,aga kontrolli.Saan aru küll,et Tõnisson vajab neid konte(lõualuid)mingiks statistikaks,aga igal aastal,sadade kaupa,tule taevas appi.Kas ametnikud keedavad kondiliimi.Mina igatahes saadan nad pikalt....Või peab Tõnisson enda palga väljateenimist öigustama?Ei saagi selleaasta lastud põdra lõualuud esitleda,koer sai keedupotist närimist-järamist,ei teagi kuidas,inimlik lohakus.

Ei usu, et kõik jahimehed oskavad põdra vanust peaaegu täpselt ära hinnata. Tõnisson ikka sellel alal spetsialist ja kogemusi neid ära määrata. Meil jahtkonnas küll ei osata hinnata, eriti veel kui seda otse lastud loomalt vaatata.

Jutt läheb küll hirvejahist kaugele, aga Tartumaal korjatakse ainult põdra lõualuid. Tõnisson ise kah ju Tartus baseerub, aga pole kuulda olnud, et ta muude elukate konte näha sooviks. Nii et need sea jms lõualuud on pigem maakondlike klubide ja/või keskonnaameti osakondade ülipüüdlikkus.