Ühe lahenduse pakub ka artikkel:" Võrumaal käib arutelu, et selles olukorras peaks lubama öist valgustiga koprajahti ja kevadel tuleks jahiaega kahe nädala võrra pikendada, kuna Võru maakonnas kestab talv tavaliselt veidi kauem kui mujal Eestis."
Kahe nädalane pikendamine on väga õige, ehk saaks selle lausa jahikalendrisse sisse?

Minuarust peaks endiselt kehtima põhimõte, et kahjustuskolletesse väljastatakse põhjendatud taotlusel erilubasid väljaspool ametlikku jahiaega. Sellist kopra kõrgest arvukusest tingitud paanikat poleks mõtet üle keerata (analoogiaks metskitsega toimunud lugu viimaste aastate jooksul).

Eks ta iga konkreetsele maaomanikule olegi katastroof,seda enam kui see ainuke pisike maalapike on ohus.Niikauaks kipub see ülejäänuile võõras mure olema ,kui oma vara ohus poe.Selliste asjade pärast peakski siin ikka riik ja teadus oma sõna sekka ütlema,et oleks hundid söönud ja lambad terved.

Tegelikult riik ongi sõna sekka öelnud, vähemalt meil Tartumaa jahtkonnas. Meil suisa kopra korralduskava, kus kaardil peale kantud paigad punasega, kus kobrast kohe kindlasti olla ei tohiks, siis vist oli kollasega, kus nii ja naa olla võib ja lõpuks mingi muu tooniga, kus ta vabalt elaga tohib, a´la looduslikud veekogud. Edasine juba jahimeeste töö, et kuidas nad asja kontrolli all hoiavad.
Mina saan küll maaomaniku murest aru, kui selle vara lihtsalt niisama hävib. Tegelikult see jahtkonnal kättevõtmise asi, et asi kontrolli alla saada.

Võrumaal jäi kahjuks viimasest jahimaa korraldusest (2003.a.) kobras välja. Kuna meie kõigi jahipidamse võimalus sõltub ühest väga olulisest faktorist s.o. ajast, siis tuleks kopra puhul pigem leida võimalusi jahi tulemuslikkuse tõstmiseks! Korduvalt on ka KKM-le tehtud ettepanek võimaldada koprajahti (vähemalt kahjustuskolletes) kunstliku valgusallika abil aga seni ...
Jahieetikast tulenevalt oleks kevadise jahi üldine pikendamine ikka väga äärmuslik abinõu!

Väga õige jutt.Ka minule on vastuvõetamatu hiliskevadel tiine emakopra laskmine.Ei ole sugugi meeldiv suuri looteid vahtida.
Pigem siis ikkagi muud võtted.

Põhimõtteliselt ega pikendus sind laskma ei sunni ju, samas annab vähemalt võimaluse vb mõnele teisele mehele, kes on nõus laskma.

Mõned aastad tagasi oli meie piirkonnas kopra suurest arvukuseset tingituna osadele meestele väljastatud KKI poolt aastaringsed koprajahi load.Trehvasin minagi nende hulka , seega järgnev isiklikest kogemusest :1) meie jahtkonnas kopra arvukus tänaseni kontrolli all , 2) 26-st lastud koprast ainult 2 loodetega emast, tabatud enne 15.-t aprilli ; 3) edukaim periood küttimiseks oli 1.05_15.06 kuna poeginud emased pesast praktiliselt veel ei lahku ja pesast väljaaetud noored alles "rohelised" ning kergemini tabatavad .Peale jaanipäeva segas jahti juba suureks kasvanud veetaimed ja kaldarohi. P.S.Raudadega püüki ei harrasta.

22LR jutt jumala õige olen minagi seda täheldand!

Selle eetika kohapealt on nii, nagu Anti ütles-keegi ei sunni laskma.
Enamus meie suuruluki emasloomi on küttimise ajal tiined (kui just ahtrad ei sattu olema): kits, põdralehm, emis peale uut aastat. Kas nende küttimine on siis eetilisem kuna loode on väiksem?
Käin koprajahil suht palju ja on ka meil pikendatud aega olnud kahest nädalast kuni ühe kuuni. Endal ei ole õnneks tiinet looma ette tulnud. Sõbral oli paar aastat tagasi suur emane 4 lootega ja seda 12 aprill.

Huvitav mis imekoprad need Teil seal on , et neist jagu ei saa. Mul on tõesti väga raske sellest aru saada. Mingi asurkond välja püüda ei võta aega üle nädala. Kui jahimees tahab "tsirkust" teha, et "mina raudu ei pane", siis see ei ole kütt, vaid mingi turist kes on kuskil tiirus enne hoolega laskmist harjutanud ja nüüd passib kuskil vee ääres kobrast. Kobrast on läbi ajaloo alati püüniste ja raudadega jahitud ja kui mõni selle peale põlastavalt nina kirtsutab, siis väljendab ta ainult oma ebaproffesjonaalsust. Loomulikult eeldab see mõningast teadmist loomade elu kohta. Aga mis kuradi jahimees sa oled kui ei viitsi omale selgeks teha saagi kombeid ja harjumusi.

Loe ja imesta (Andruse postitus ) ! Kui eesmärgiks kopraasurkonna likvideerimine ,toimib Andruse mentaliteedile põhinev hävitamisviis kindlasti.Sellisel viisil saadi kogu Euroopa koprast üsna kiiresti puhtaks.Kopra ,nagu iga teise jahiuluki , arvukus tuleb saada kontrolli alla.See aga ei pea toimuma laustapmisena.Minu lugupidamine kuulub siiski nendele meestele kes lisaks tiirus harjutamisele suudavad ka ujuvale koprale vintrelvast pähe tabada ja pole nad sellepärast veel mingid jahituristid .Muide, nõuab hiilimis-varitsusjaht tunduvalt põhjalikumat uluki eluviisi tundmist kui püünisraudade või mõrraga püük.Seda kopra suhtes kohe kindlasti.Lõpetuseks-vaatamata sellele,milline jahipidamise viis kellelegi rohkem sobib,käige igal võimalusel ikka tiirus harjutamas,võtke sõber -jahimees ka kaasa kartmata et keegi teid sellepärast veel mingiks turistiks dituleeriks

Minagi pean lugu ainult püssiga looma tabamisest, aga on ka kohti kus on oluline loom kiirelt kätte saada nagu kohtades kus kobras kahjustab oma kaevetöödega teede võrgustikku ja muid objekte. Sellistes kohtades rauad paratamatud.

Miks just lõksupüük hävitamisviis on? Ei saa sellest suhtumisest aru. Ise harrastan mõlemat küttimisviisi ja igal asjal oma aeg ja koht.