Viljakasvataja mured?

[valgeronk]

Uus jahiseadus põlluservalt vaadatuna.kohalikud lehed-Meie Maa.Saaremaa päevaleht.

[kakuke]

http://www.meiemaa.ee/index.php?content ... rtid=40688

[valgeronk]

Kakuke,hea, et paned õigesti asjad paika,ise juba vanamees,kõike veel ei oska,tänud.

[Ahto Kattai]

Kohati peavad ikka asjaolud päris hullud olema,kui selliseid kirjatükke üllitatakse! Kui asi selline siis kohalikud jahimehed võiks oma koivad tagumku alt välja ajada küll. Muidugi ei tee paha ka teine pool ära kuulata,muidu võib juhtuda nagu eilses "Pealtnägijas",kus
Hollandisse tõtati "vangistuses " naist päästma.Pärast sai to ise süüdistuse.

Olen ka enam vähem vilja hindadega kursis ja minus tekitas teatud küsitavuse mehe väidetav kahju saamine(8-9000/ha)Võttes arvesse praegused vilja hinnad (2-3 eeku/kg) ja arvestades saagikust üldse,seda eriti Saremaal,ei tohiks sellise kahjustusega põllul ühtki kõrt püsti jääda Kui nii ,siis on mehel tuline õigus! Esimene tegu mida mina antud olukorras teeksin -kasvataksin otra! Saagikuse ja vilja hinna suhtes vist vahet poleks.Aga kellegil poleks muidugi õigust midagi ette kirjutada,mida keegi omal maal kasvatab!

PS.Teadmata tegelikku olukorda on minuarvates kohatu siin kedagi hukka mõista v kellegile õigust anda.Meie ümber on igasuguseid inimesi ,nii jahimeeste ,kui maaomanike hulgas!

[aadu kadakas]

Saare meestel kuuma verd küll ja küll .

[valgeronk]

Tunnen ise sealset jahipäälikku,mees igati aktiivne kütt,kütib aastas koertega 25-30 siga.Milles asi,et konflikt nii suureks läinud???Üritasin mehele helistada,piip-piip-piip-kinni,eks üritan homme uuesti.Ja ega sellised kirjaüllitised meile jahimeestele au tee.Võibolla tellitud lugu???

[kakuke]

Kindlasti on lokaalseid probleeme ja see kõlas ka tänasel jahindusfoorumil, ka jahimeeste suust. Oder on tõesti alternatiiv, kus metssiga palju, aga mingi hetk, kui neid palju lähevad ka selle kallale. Odraga vist veel see mure, et seda ei taheta nii palju, kui muud teravilja ja hind ka pole nii kena, kui näiteks nisul.
Ma ise unistaks enda jahimaal põllumehest, kes minu jaoks paneb püsti puki ja niidab võsa, et saaks siga lasta. Ja austusest teiste töö vastu, ei roniks autoga ka siis viljapõldu, kui lubataks.

[Üllar Tamm]

Minu arust päris asjalikult maaharija probleeme lahkav kirjatükk põllumehe pilgu läbi.
Kui uskuda mehe juttu, et 4 t/ha saagist jäi peale sigade külaskäiku vaevalt 1 t/ha koristamiseks, on kahjunumber praeguste hindade juures ju täiesti reaalne.

Selle lõigu põhjal ei saaks küll väita, et põllumees omalt poolt pole vaeva näinud kahjude ärahoidmiseks:

Enda kasvatatud viljasaaki ise koristada. Selle nimel olen igati jahimeestele vastu tulnud – püstitanud puki põllu äärde, niitnud võsa ja heina põldude äärest ja lubanud isegi viljas sõita, kui see on edukaks jahiks vajalik. Tulemus – viimase kahe aasta jooksul pole minu kultuuridest lastud ühtki siga. Kahjud on aga olnud suured.

Tundub, et kohapeal on jahimeeste ja põllumeeste suhted ikka väga sassis

Seaduses on lause, et kui maaomanik on oma maal jahipidamise keelanud, ei ole tal õigust ulukikahjustuste hüvitamist nõuda. Seega – kui ma ei ole jahipidamist keelanud ja seda hoopis nõuan, oleks nagu õigus kahjutasule, kuid jahindustegelased on teisel arvamusel.

Reajahimehed kurdavad, et tahaks lasta, kuid seltsi esimees ei anna lube (see näide ei käi Valjala seltsi kohta)

Sest seltsid ei taha võõraid ressursi ligi lasta – lasevad äkki emisegi maha ja kus selle kahju ots.

Kui läheb tõesti nii, kajastub see kunagi ka toidu hindades:

Mida võidaks Eesti rahvas, kui me läheksime hooldustoetuse teenimisele ja meie ainuke tõeliselt väärtuslik maavara – viljakas pinnas – jääks ohakavarsi kandma?

Äkki keegi kohalikke olusid tundev kommenteeriks lugu ka jahimeeste vaatevinklist?

[aadu kadakas]

Mõned mõtted tõsisemas laadis. Siiski tuleks (rõhutan kohati!) visata osalt kivi ka jahimeeste kapsaaeda. Jättes kõrvale konkreetse loo, on mul näiteid, kus on tõepoolest olukord, kus seakarjad kole suured, jahimeestel pole erilist indu viljast lasta (ikka oma harjumuspäraselt söödaplatsilt) ning samas lubade osas ollakse kitsid(või on kallid). Sellised näited kirjeldavad seda va turismijahti, mis ei ole normaalne, vaid nagu artiklis vana ütleb "ulukikasvatus" kõigi maadel. Samas on ka näited, kus maaviljeleja ei luba lastud seale järele sõita või viljamööda välja lohistada ega torne paigaldada (samas näiteks endal juba 1/3 sigade poolt "ära lahendatud"). Ühel juhul, kui rääkisin suurmaavaldajaga, et "vaata, kus sead sul vilja "künnavad", võta midagi ette, kutsu hakkajamad jahimehed jmt." Ütles, et seni kuni toetused taga on, pole vahet, las söövad. Ja paari agronoomiga vesteldes on välja tulnud, et vilja ja metsa vahele ei lubatavat Pria-toetuste pärast rajada näiteks ristikuriba, mis võimaldaks lihtsamalt sejahti korraldada. On see viimane näide nüüd tõde või ei ,mina ei oska kommenteerida?
Need näited pole antud konkreetse olukorraga seotud, vaid mujalt ja nö elust enesest. Kui turismijaht oma reguleerimata moel välja jätta, siis tegelikult ei tohiks maaviljeleja näha jahimeestes nö teenusetegijat, vaid partnerit. Rootsis ikka talumehed ise seisavad jahimeestena selle eest, et neil vilja nahka ei panda.

[Üllar Tamm]

Ja paari agronoomiga vesteldes on välja tulnud, et vilja ja metsa vahele ei lubatavat Pria-toetuste pärast rajada näiteks ristikuriba, mis võimaldaks lihtsamalt sejahti korraldada. On see viimane näide nüüd tõde või ei ,mina ei oska kommenteerida?

Sellist keeldu kohe kindlasti pole. Usun, et põhjus on ikka maakasutajas, kes viimsegi ruutmeetri eest ikka toetuse üritab kätte saada. Kui lisada siia veel võsastunud ja hooldamata põlluääred, on päris keeruline sigu just ääres luurata.

[aadu kadakas]

Tänud Üllar, seda ma "kahtlustasin", et loetakse iga m3 toetuskrooni. Šveitsis sai sellise riba eest toetust peaaegu samapalju, kui oleks seal vilja kasvatanud. Muidugi see oli rohkem looduskaitse teema, mitte metssigadega seonduv.

[Üllar Tamm]

Korra olen ( vist teises teemas) juba juttu teinud Soome variandist. Seal on maaharijal võimalik kuni 25% põldude pindalast teha ulukitele söödapõlluks ja saab selle eest toetust ca 700 eur/ha.
Just väiksemad maaharijad kasutavad seda võimalust päris aktiivselt. Usun, et selline võimalus lahendaks ka meil mõnedki probleemid põllumeeste ja jahimeeste vahel

[Feen]

Sigade arvukus istub ikka suuresti juhatuse (või mingitel konkreetsetel juhtudel esimehe) tegevuse või tegevusetuse taga. Kui ikka iga välja antud loa osas pisaraid valatakse ja jahti igal võimalusel pidurdatakse (va see osa, et jätta muljet, et jahid toimuvad ning mõnikord ikka korralikku jahti ka), siis ongi arvukus suur. Arvatavasti selline asi paljudes kohtades.

Katsetasin 1 suvi Tartumaa ühes sektsioonis suviseid jahte juhtida. Lasti igasuguseid sigu, juhtus sekka ka neid sigu kes poleks pidanud kukkuma. Siis polnud küll paljude maaomanikega põldude osas koostööarengut (nt sel aastal niideti ka meil paar ala puhtaks). Mõnes kohas aga oli tulemuseks praktiliselt olematu kahju. Muidugi, pärast seda kui kogu Tartumaa kihas jutust, et ma orgunnisin suure sigade vaakumi ning lasin ära naaberseltside järgneva viie aasta sigade juurdekasvu... lisaks oma seltsi mõne mehe poolt tõsisele lärmamisele (mis need sead siis nii kahju on teinud, et neid kõikidel sobivatel päevadel jahtima peaks, ikka kokkulepitud korra nädalas, vahet pole kas kuu on või sajab vihma). Tulemus, sellel aastal polnud ei aega ega tahtmist sellega tegeleda tegeleda. Ametlikult lasti suvel 4 siga (no, vast päriselt nii 20 kokku), talvised jahid olid siiski päris edukalt ning miinimum sai kiiresti täidetud. Sead pole otsa saanud, tulevaseks aastaks jäi päris palju seemneks (st, et kui suvist jahti jälle õigetes kohtades ja koostöös põllumeestega ei peeta, siis on ees jälle problemaatiline põldude laastamine).

Üks põhjus miks ma natukene seda uut jahiseadust ootan ongi just see, et praegu on pidurid mingite isikute poolt peal ning enne asi ei muutu kui tuline ora tagumikku torgatakse. Lõpuks võiks olla jahimeestest põllumeestel suviseid lubasid nii palju kui vaja (st, sigu käib) ning mittejahimeeste põldudel võiks ka koostöö sujuda.

Põllumeeste poolt, laiad tehnorajad ja nt nisul kasvublokaator, mis vilja madala hoiab... oi kui lihtne on selliselt põllust sigu lasta ja valida. Kui tehnorada on jala talla laiune ning nisu nagu rukis... sellistelt laseb siis kui sead on suured laigud maha sõkkunud.

[hendrik]

Meil käib kahjustuskohtades aktiivne jaht kogu aeg, ka suvel ja kevadel. Mehed on piisavalt tasemel, et emiseid ei lasta.
Eestis suurim juurviljakasvataja tegutseb nö meie jahimaadel. Vastavalt kokkuleppele tõime ise materjali, tema valmistas postid ette ja meie lõime nad maasse. Tema soetas püsikarjus ja pani üles - sajad hektarid põllud on kenasti kogu kasvuaja kaitstud ja me saame keskenduda väikepõldurite viljapõldudele - neid vähem. Mõni on väga hästi aru saanud, miks põlluservas hooldusriba vaja, mõni veel mitte. Need viimased on üldjuhul "toetuspõldurid", kõvemad neist ei võtnud viljagi üles, vaid kündsid maasse.

[Eohippus]

Ennem kui ei olnud juttugi kahjude hüvitamisest oli minu arust suht vähe põllumeeste vingumist kuulda. Aga kui nüüd hakati rääkima hüvitamisest, nii on kohe kisa lahti. Olen ise ka vilja kasvatanud ja hetkel on meie jahimaadel 4 suurt viljakasvatajat. Nendega oleme küll ilusti asjad aetud saanud, kuigi viimastel aastatel on kahjustused päris suureks juba läinud.