Viljakasvataja mured?

[saaremees]

Tean asja päris hästi. Mehed olid tegelikult pea iga öö väljas ja sigu lasti sealt tema viljadest nii Valjala kui Laimjala maadel ikka päris palju. Mehe nõue mitte kõige viisakamas vormis oli et iga jumala öö olgu "patrullid väljas" ja nii see asi vaikselt ketrama on hakanud. Lõpuks pani peale sõnavahetust veel kohaliku jahiseltsi seltsimaja juurde viiva tee kinni ja.... nii see läinud. Kindlasti üks asi ka see, et tegemist piirkonnaga Saaremaal, kus pea iga jupike ka vilja alla viidud ning kõik maad kasutuses. Puht füüsiliselt sigadel võimalusi viljas käia meeletult ning eks nad ka tõesti leidnud võimalusi tegutseda. Ei saa salata et ausalt mees ka vaeva näinud ning mõne põllu ümber jaluta nagu tee peal. Lihtsalt see eelmine hooaeg andis ka meile vähe rohkem õpetust ning kindlasti on jahimehed sel aastal oluliselt rohkem valmis jamade vähendamiseks. Eks ikka märksõna on suhtlemine.

[Ahto Kattai]

Kommentaariks. Siin mainitud ristiku riba kasutamisest kaitse ribana.Esiteks on tänapäeva suurte masinatega selliseid ribasid kehva /kulukas hooldada.Teiseks tuhnivad sead ka sageli ülesse rajatud heinapõllud ja kipun arvama ,et see kahju on kordades suurem ,kui viljapõllu rüüstamine.Ühe ha kultuurheinama rajamine läheb ikka tublisti maksma ,lisaks aeg mis selle põllu kasutusele võtuks kulub!

[kakuke]

Ma ise tegin ka nn viljapõllu katselapi omale, kus valge ristiku riba ümber. Tegelikult pole hinnavahet, kas rajada valge ristiku põld või viljapõld. Valget ristikut lihtsalt ei väeta. Ühte moodi künnad selle lapi ikka ülesse, ei jäta ju seda riba kündmata. Ainult külvik tuleb teisele normile häälestada. Valge ristik kena madal asi. Korra või kaks niida ainult rämps pealt maha.

[Ahto Kattai]

Ma ise tegin ka nn viljapõllu katselapi omale, kus valge ristiku riba ümber. Tegelikult pole hinnavahet, kas rajada valge ristiku põld või viljapõld.

Ja mingi katse lapiga võid ju mängida ,aga tegeliklt rajatakse heina põllud ju mitmeks aastaks,esimesel aasta on praktiliselt rajamise rõõm .Valmistad põllu ,külvad ,niidad umbrohtu ja alles teisel aastal võid hakata saagiga arvestama ,kui aga järgmine aasta pead sigade pärast otsast alustama ,siis..... Kui suurele põllule mingit kaitse riba rajada siis on see ju ka märekimisväärne kulu,seda nii saamata jääva viljakilode näol ,kui ürituse enda tarbeks tehtavate kulutustena.

[Üllar Tamm]

Kaitseriba jätmine ei tohiks küll erilist kulu tekitada, välja arvatud saamata jäävad toetuskroonid. Lihtsalt jätad ühe ringi ümber põllu seemne külvamata.
Tänapäeval on 3 meetri laiune hooldusniiduk üsna levinud, piisaks ju kord-paar suve jooksul purustajaga põllule ringi peale tegemisest.
Kui see aitab ülejäänud põllul sigu ohjeldada ja kahjusid vähendada, võib lõpptulemus olla ju palju meeldivam. Aga eks ta maitse asi ole

[kakuke]

Heinapõld on üks asi, kaitseriba teine teema. Sellel on minu silmis eriline effekt just taliviljade juures, kus aasta varem külvatakse vili maha, võrreldes lõikusega. Ja pole see miskit hullemat, kui pukkide ehitamine põldu või siis võsa niitmine. Ei vaidle vastu, et see kulu on, aga suurem kulu on kaotatud vili. Ma küll ei kujutaks ette põlluharimist, kui igaaastaselt ülesse ei hariks koos muu pinnaga seda riba. Pealegi valget ristikut loetakse umbrohtu edukaks hävitajaks, kes permakultuuridega mässamist kunagi uurinud, need teavad.

[Raul P]

No ka see ei ole normaalne kui nüüd hakkavad põllumehed jahimeestelt raha sisse nõudma ja kahjusid kinni maksma, mis siis saab nendest sektsioonidest kus on 10- 12 meest ja nad lihtsalt ei jõua ju ära lasta neid suuremaid seakarju, põllumehed ei taha ise ka eriti hoida korras teid kus saaks jahimehed ilusti ligemale ja tegutseda lihtsamini, kui see härra pani jahimeestele puki üles ja andis võimaluse, siis on see jah tõesti kivike jahimeeste kapsaaeda, aga ega kõik põllumehed pole sellised. Isegi on kuulda olnud, et jahimehed teevad metsateed korda ja siis porisema ajaga hakkab põllumees ja metsaomanik tegema metsa ja trambib suured rööpad teele sisse ja enam jahimehed oma masinatega ligemale ei pääse. Ja see on ka jama kui jahimehed peavad hakkama maksma põllumeestele kahjusid kinni, siis kaoks ära kõik väiksema arvuga sektsioonid või siis läheks see väga kalliks ära ja jahindus hakkab vaikselt välja surema, siis saavad põllumehed veel suurema kahju endale.

[Olgerd]

No ka see ei ole normaalne kui nüüd hakkavad põllumehed jahimeestelt raha sisse nõudma ja kahjusid kinni maksma, mis siis saab nendest sektsioonidest kus on 10- 12 meest ja nad lihtsalt ei jõua ju ära lasta neid suuremaid seakarju, põllumehed ei taha ise ka eriti hoida korras teid kus saaks jahimehed ilusti ligemale ja tegutseda lihtsamini, kui see härra pani jahimeestele puki üles ja andis võimaluse, siis on see jah tõesti kivike jahimeeste kapsaaeda, aga ega kõik põllumehed pole sellised. Isegi on kuulda olnud, et jahimehed teevad metsateed korda ja siis porisema ajaga hakkab põllumees ja metsaomanik tegema metsa ja trambib suured rööpad teele sisse ja enam jahimehed oma masinatega ligemale ei pääse. Ja see on ka jama kui jahimehed peavad hakkama maksma põllumeestele kahjusid kinni, siis kaoks ära kõik väiksema arvuga sektsioonid või siis läheks see väga kalliks ära ja jahindus hakkab vaikselt välja surema, siis saavad põllumehed veel suurema kahju endale.

Võibolla tuleks mõelda sellele, et seltsi uusi ja aktiivsemaid mehi võtta ning natuke aeg ajalt jalutada on ka abiks tervisele.

[Raul P]

On ka see võimalus, kuigi kui seltsil on maad vähe ja liikmeid läheb paljuks, siis ole ka mõtet enam jahti pidada kui sööt on söödas kinni ja põldudes käib pidev paugutamine.

[rajaleidja]

On ka see võimalus, kuigi kui seltsil on maad vähe ja liikmeid läheb paljuks, siis ole ka mõtet enam jahti pidada kui sööt on söödas kinni ja põldudes käib pidev paugutamine.

Kas liikmete arvust sõltub söötade arv ja küttimis limiit?

[Raul P]

No mina mõtlesin ikka seda, et kui on vähe maad ja kilomeetri raadiuses tuleb teine sööt siis nagu läheb paljuks neid, aga senimaani pole neid asju juhtunud.

[Feen]

Ma ei saa nüüd aru, kas neid sigu on siis palju... 10-12 meest ei jõua ära lasta. Võtate paar meest juurde ja siis juba igal pool paugutamine ja sigu ei jätku. Paras häma ju? Kui on sigadega probleem, kutsuge abi, kui mehi vähe, võte juurde kasvõi mees või 2, seni kuni loomade arvukus kontrolli all ja jahti-saaki meestele jagub. Ühest ja teistest küljest halada ja omale vastu rääkida ei maksaks. Ja see on ka jama, et sigade arvukusele piiri panna ei suudeta. Kui lähed abi pakkuma, siis selgub, et tegelikult ikka ei taheta arvukusele piiri panna.

[Eohippus]

Paljudes jahipiirkondades praktiliselt puudub n.ö. see "järelkasv" ja igasuguseid vüüraid ka kohe vastuvõtta ei saa. Tean näiteid, kus on võetud ja see uus toob omad sõbrad kellega hakkab see erajaht käima.

[Raul P]

Võibolla väljendasin ennast valesti, aga väikene põhjendus:
Mehi ei saa juurde võtta ka kuna enamvähem puudub järelkasv ja osad mehed lahkuvad kuna elu viib teistele teedele. Kui nüüd võtta juurde sellele kogusele veel umbes 5 meest, siis oleks tõesti söödad liiga lähestikku ja seda looma pole ka nüüd niipalju, et jaguks kõikidele söötadele, teinekord kaovad sead söödapealt ära umbes kuuks ja peale lasku on kah paar nädalat sööt puutumata. Põhjus võib olla selles, et teisel seltsil on paari kilomeetri kaugusel söödaplats.
Isegi ajus ei ole eriti loomi välja tulnud.
Ma loodan, et see jutt natukene selgitas minu eelmist juttu.

[Feen]

Seda küll. Seda olen ka märganud, et kui sigu on vähe, siis pole eriti kahjustusi ka. Natukene mõnes põllus tuld ning probleem lahendatud. Meil oli ülemöödunud aastal, pärast suht edukat jahisuve, ühest põllust lugeda u 50 siga. Siis kui vili võetud oli, kuuvalgel. Müsitiline oli see, et jaht käis selles põllus 2-3 peva nädalas ning lasti neid ka omajagu, natukese aja pärast olid põllu teises servas välja. Arvatavasti tuli mujalt ainult juurde neid sigu. Kokkuvõttes oleks võinud ka põllumees meid liistule tõmmata, hoolimata sellest, et seaarvukusega tegeleti. St, et põllus võid ju hooaja turvata kasvõi iga öö, kui ümbruskonnas arvukus liiga kõrge, küll need kahjud ikkagi tulevad. Paar aastat tuleks usinasti tööd teha, hiljem muidugi omal seajahi võimalusi vähem kuid põllumeeste poolt nurisemist nii palju pole.