Nende kirjutiste põhjal lugesin mina siit välja,et oled vist ise alles nii noor jahimees,et ei tea sellest jahist ega jahi korraldusest sektsioonis suurt midagi. Ja jutt ka ju teemast puhta mööda.

Kahjuks pean tunnistama jah, et olen alles noor jahindushuviline, kuid seda juttu mis mina räägin räägivad ka kõik vanemad mehed kellel on kogemusi hulga rohkem.

Terv Raul

Ei selgitanud
Ma küsin siis ühe korra veel. Miks peab mõjutama liikmete arv söötade arvu? Kas teil on kodukorras ära määratud, et iga liige peab tegema mingi arvu söötasid ja seal siis paugutama???
Ühes postituses ütled, et sigu on palju ja 10 mehega ei jõua arvukust reguleerida. Siis ütled, et mehi juurde võtta ei saa, siis on söötasid palju ja sigu ei jagu. Ole nüüd hea, istu korraks rahulikult maha ja mõtle asjad rahulikult läbi

Ju on noorel jahindushuvilisel jäänud vanade olijate stamparusaamade tõttu ka endal selgusetuks, kas igal seltsiliikmel ka tegelikult peab olema "oma sööt" või mitte. S.o nii võib ju kohapeal olla harjutud, aga uued ajad, uued nõuded, uued lahendused. Loomulikult on raske vanade võimu ja vanade mõtteid murdma hakata.

BM

Nojah söötasid võib ju teha, aga kes jõuab ka nendele sööta varuda ja seda sööta.

EDIT: Aga kusjuures on maadele tekkinud mingiks teatud ajaks ka suuri kolmekümmne pealisi karju ja siis peale paar kuud olemist ära kadunud. Aga muidu on karjad umbes 10 pealised.

Jutus on iva

noh ma saan nagu aru küll ... ega see jahimees kes biotehnikaga elik lisasöötmise, põldude rajamise jne ei tegele kollektiivi silmis heas kirjas küll pole, ikka nagu muidusööja või midagi taolist.
Sealjuures ei tähenda ju söötmine seda et ilmtingimata paugutama peaks. Ise pole kogu oma elu jooksul pukist lasknud ühtegi siga, küll aga rajanud söödakohti, kust iga hommik enne töölesõitmist läbi põiganud ja näpuotsaga sööta viinud ja isegi paarimehega pukke teinud. Samas pukki roninud olen vaid mõne korra ja sedagi paaril juhul sokujahiks ning veel mõnel korral kui tehti suvist ühisjahti pukist ja taheti kõik pukid kinni võtta. Üldiselt seal istumine na tüütu, siga pole ka õnnestunud näha ... Eelmine hooaeg lasti meil suvel/pukist vist ainult paar-kolm siga, nagu suvel pauk käis nii oli mitu nädalat see kant seavaba. Aga ajujaht, koerte hääle kuulmine jms, see teeb kohe meele rõõmsaks. Ja sead on meie maal vaatama ajujahile ja söötmisele üsna haruldased, nii et see aasta jätsime vahele, ainult söödame, kogunevad natuke naabrite maalt ka meie reservaati ja siis saame ka seajahti pidada.

Raulile, usu mind, vanadel on selline süsteem aja jooksul tekkinud, et nad saavad jahist kõike mida vaja, jahti, elamusi, liha, trofeesid vast ka. Kõik käib nii, et saaks hakkama, keegi teine väga asja ei torgiks, väga kellelegi jalgu ei jääks ja tülli ei läheks. Noortel on tegelikult päris pikka aega raske aru saada kuidas kohalik elu käib. See mis mulje avalikult jäetakse on 1 asi, lisaks sellele toimivad seltsi kirjutamata reeglid, naabrimehega kirjutamata reeglid ja oma kirjutamata reeglid ka veel. Igal pool see vast nii pole, kuid tihti on paljude segaduste aluseks see, et mingi kirjutamata reegel pole selge (ja ei pruugi selgeks saadagi).

Honkomehele, lasite pukist 3 siga ja nüüd maadel vaikus. Meil pisikesed maad, lastakse hoopis rohkem sigu ja ei taha nad kusagil minna, kui, siis vahetavad metsatukka. Koertega jahtides kipuvad ikka otsima seda kanti, kus tunnevad ennast turvalisemalt. Mõnikord ka naabrite juures. Sellel teemal juba kusagil teemal kirjutatud küll. Näitena muidugi hea, et on võimalik ka sigu mitte jahtida. Paar aastat selliselt ning kohalikku õnnelikku põllumeest pole. Sigu aga saab jahtida südamest kohe. Pärast jälle kusagil kohalikus lehes lugu kuidas jahimehed on vastutustundetu pätikari kes farmib sigu ja kahjusid ei korva

Feen peab silmas, et paar sellist aastat nagu meil temaga see 2010. aasta oli. Ning peale seda on jahimehed kohalikus lehes pätikamp seafarmereid igal juhul, olenemata sellest, kas metsa süüa viiakse või mitte. Kui aga 2008-2009 suviseid jahte meenutada, siis nii mitmedki põllumehed sügiseti lausa kratsisid kukalt, kuna nii väheseid seakahjusid polevat ammu olnud.

BM