Asjalik lugu maalehest

[Ain Aavik]

Pidasin tarvilikuks siia üle tuua terviktekstina, et saaksite lugeda vabalt.


Jahimeeste talvekulud: vili, hein ning naabrimehe traktorisahk
Viio Aitsam, Rein Raudvere
03. märts 2011 00:00


Päike näitab, et on aeg hakata kokku lööma arveid – kuidas talv mõjus loomadele ja jahimeeste rahakotile.

Jahimehed räägivad küll hea meelega metsloomadest ja sellest, kuidas neile lisasööta on viidud, aga kui jutt kuludele läheb, ei oska keegi neid rahasse kokku arvestada.
“See on ju... umbes nii, et seda lihtsalt peab tegema,” ütleb kulude küsimuse peale Järvamaa jahimees Aleksander Reinla.
“Pilt, mis täna avaneb, on näiline,” räägib Aare Veetsmann, Põlva jahiseltsi ja Rasina jahtkonna esimees lisasöötmisplatsil, kus teda on ootamas vähemalt veerandsada kitse. “Võhik võib arvata, et mis meil viga, kui selline loomade uputus on, aga nad on siia kokku tulnud suurelt alalt, mujal on mets neist hoopis tühi.”
Justkui talitaja
Kitsekarja saabki näha vaid Veetsmanniga koos liikudes, sest temaga, õieti tema auto häälega on loomad harjunud. “Praegu olen neile nagu talitaja,” ütleb muidu taimekasvatajana tegutsev mees.
Tal on parasjagu kaasas just omakasvatatud nisu. Kuna Aare Veetsmann tegeleb seemnekasvatusega, tekib tal “peent tera” ja muid vilja sorteerimise jäätmeid, mille kõik loomadele toob. “Olenevalt aastast on metsa toodud jääke 30–50 tonni,” ütleb Veetsmann.
Lisaks heina- ja silorullid, mille ta osaliselt saab oma varudest. Muist heinast-silost toob loomapidajast jahimees, kellega koos lisasöötmist tehakse. Osa kitsedele minevaid silorulle on aga ka teistelt talumeestelt ostetud.
Südamelähedane tegevus
Aare Veetsmann selgitab, et kuigi ka jahtkond ostab ulukite söödakraami, kuna ulukiliha müügist on veidi teenitud, tuleb peamine panus ulukihooldesse jahimeeste endi taskust.
Rasina jahtkonnas on 47 jahimeest, kellest vähemalt kolmandikul on üks või mitu lisasöötmiskohta, mille eest hoolitseb. Jahimehed, kes ise teravilja ei kasvata, ostavad loomade jaoks vilja veskitest, kus tänavu on hinnad kõrged.
Söödakulude kõrval on lumerohkel talvel arvestatav kulu ka teede lahtilükkamine. “Sel talvel on tulnud seda küll järjest teha. Kuna need pole vallateed, tulevad kulud ikka jahimehe taskust,” ütleb Veetsmann.
Samas ei kurda mees nende kulude pärast. Ulukite eest hoolt kanda on jahimehe kohustus, ja teisalt, nagu Aare Veetsmann tunnistab, pakub see talvine tegevus ta põllumeheellu vaheldust ja on südamelähedane.
Üldse kokku käib ta iga päev kümmekonnal söötmisplatsil. Päevas sõidab selleks maha oma 60 kilomeetrit ja söötmistele kulub kaks kuni kaks ja pool tundi. Seda tuuri teeb ta iga päev, ka puhkepäevadel.
“Kui vaatate neid loomi... Kas teil oleks südant jätta neile sööt toomata?” küsib mees. “Ei ole ju! Ma olen pärast tuisku käinud siin ka jalgsi läbi hangede, pool kotti vilja seljas. Terve metsaäär on kitsi täis, kes kõik ootamas.”
Aare Veetsmann toidab tavaliselt loomi nii kaua, kuni raske aeg möödas, või teede lagunemiseni, kui söödaplatsile enam ligi ei pääse. Aga see on juba aeg, mil kitsed saavad ise hakkama.
Järvamaa Esna jahtkonna esimees Aleksander Reinla, ligi 40aastase staažiga jahimees, räägib, et kuigi tal on metsas söötmispaigad, kus ta iga päev käib, on loomade turvapaigaks kujunenud ka tema koduümbrus.
Põrsaste poputaja
“Kodu juures on liikumas kakskümmend-kolmkümmend kitse. Heinarullid on neil siin ees ja isegi traktorikopast käivad söömas, nemad elavad siin talve ikka väga uhkelt üle,” räägib Reinla.
Ühel lisasöötmisplatsil on Aleksander Reinlal tänavu aga erilised hoolealused, kelle ta avastas jõulu ajal, kui käis koos naisega metsast koolile jõulukuuske valimas. Ühel hetkel oli naine märganud, et auto sabas jooksevad metsseapõrsad.
“Mul oli vili kaasas, et söötmisplatsile viia, ja te oleks pidanud seda nägema, mis juhtus, kui ma seda sinnasamasse teele põrsastele panin – nad olid nii kohutavalt näljas,” jutustab mees.
Nüüdseks on ta “oma põrsad”, kes millegipärast olid jäänud emiseta, söötmisplatsil korralikult üles toitnud. “Mul on väga hea meel, et sain nad ära päästa,” tunnistab mees. Kuna söötmisplatsile hakkas kogunema teisigi hädalisi, tekkis tal olukord, kus sead lausa jooksid sabas.
Et looduse loomad ikka loodusesse jääksid, hakkas Aleksander Reinla neid endast võõrutama. “Traktoriga enam platsile ei läinud ja panin teised riided selga, et oleksid teised lõhnad. Säärikutega käisin masuudist läbi, et lõhna peita. Umbes nädal aega ja see tõepoolest aitas – nüüd on nad jälle nagu metsloomad,” räägib mees.
Kui keerame jutud kulude poolele, muutub Reinla hoopis napisõnalisemaks. Ta ütleb, et tänavuse talve probleem on Järvamaal olnud tuisud ja suur lumi, millest enam millegagi läbi ei pääsenud.
“Aga kui millegagi ei pääse, siis kuidagi ikka pead saama. Ja nii on nende kuludegagi, et ega tasuta ju õieti midagi ei saa, aga paljudel juhtudel on see nii-öelda läbirääkimise küsimus.”
Aleksander Reinla toob näiteks, et ise ta hakkab viljajäätmeid juba suvel ette koguma. Teinekord on tuttaval kartulikasvatajal kartul natuke riknenud ja nii edasi.
Mitte väikesed kulud
Reinla viib loomadele lisasööta umbes märtsi keskpaigani ja siis hakkab seda harvemini tegema. Mingil määral jätkub lisasöötmine aasta ringi, aga selle eesmärk on siis juba metssigu rohumaadest ja kartulipõldudest eemal hoida.
Seda, kui palju jahimehed tegelikult lisasöötmisele kulutavad, ei osanud paugupealt öelda ka Pärnumaa jahimeeste liidu esimees Jaan Liivson.
“Väikesed need kulud ei ole, aga täpsemalt tulevad need võib-olla välja märtsi lõpus, kui jahimehed esitavad oma aruandeid,” räägib Liivson. Ta arutleb, et teatud summad kogunevad jahiühendustel ulukiliha müügist ja vähesel määral ka jahikülalistelt, aga kõige suurem panus on ikkagi jahimeeste endi oma.
Pärnumaal on tänavu talvel kulutused suuremad kui tavaliselt teede ja söötmisplatside lumest lükkamise arvelt. “Eelmisel talvel oli selles ka RMK ja metsafirmade panust, aga tänavu hakkab silma, et nad on lumetõrjega tegelnud rangelt seal, kus see otseselt raiete tõttu vajalik on,” ütleb Liivson.
Samas on Pärnumaal tänavu talvel lisasöötmisplatse teadlikult tehtud mitte suurtesse metsamassiividesse, vaid pigem liigendatud maastikule, inimasustusele lähemale. Lisasööda viimine sügavasse metsa on Liivsoni sõnul nagu toidulaua katmine suurkiskjatele, kes platsile kogunevaid loomi nopivad.
Täpsem kulude arvestus käib RMK jahimajandusosakonnas, kuid sealgi pole veel kokkuvõtteid tehtud. Osakonna juhataja Kalev Männiste ütleb, et riigimetsa jahimehed arvestavad puhtalt lisasöötmisplatsile viidava materjali ja toidu kuluks keskmiselt neli krooni hektari kohta. Sellele lisanduvad aga veel transpordikulud, lumelükkamine, jäägrite palk jms.
“Eelmisel talvel kulutasime üle, aga selle talve kokkuvõtted selguvad alles 1. aprilliks,” ütleb Kalev Männiste.
Hoidkem pöialt
Ulukite seisust rääkides on olukord jahimeeste sõnul enam-vähem normaalne. Sigade elu on
olnud kergem kui mullu, kuna maapind lume all on pehme. Ainuke, kelle pärast väga muret¬setakse, on metskits, kelle talveraskused avalduvad tavaliselt alles märtsi lõpus ja aprillis.
Aare Veetsmann jutustab, et märkas alles hiljuti oma kitsekarjas taas looma, kes köhib ja sööb vähe, on jõuetu. Kuna eelmisel suvel ja sügisel hakkas Põlvamaa jahimeestele silma, et kütitud metskitsede seas oli kopsukahjustusega loomi, võib Veetsmanni arvates tänavuse talve ohvrite hulgas olla ka neid, keda kahjustas eelmine talv.
Peale selle kitsed, kes nüüdse lumega hätta on jäänud.
“Kõige nõrgemad kitsed võttis eelmine talv ära ja tahaks küll loota, et tänavu sellist kitsede suremust enam ei tule. Hoiame pöialt, et kaotused on väiksemad,” loodab Jaan Liivson.
Veetsmanni teevad kõige rohkem murelikuks hulkuvad koerad, kes lumekoorikul hästi peal püsivad, metsas ringi jooksevad ja metskitsi murravad.
Vanasti lasti metsas hulkuv koer maha, tänapäeval ei peeta seda enam sündsaks. Samas ei ole süsteemi, kuidas hulkuvate loomadega käituda.
“Eelmisel esmaspäeval oli metsas Mooste lähedal kuus koera, helistasin politseisse, käisime koos vallavanemaga koeri vaatamas ja tegime neist pilte,” toob mees näiteks.
“Sinna see asi siiski jäi. Siis helistasin keskkonnainspektsiooni, kust helistati tagasi ja pakuti vallavanemale, et tuleks koerapüüdjad appi võtta, aga seegi plaan läks luhta. Lõpuks läksid koerad oma teed ja meil oli võimalik seda vaid pealt vaadata.”

[Raul P]

See lugu on päris tõene ja nüüd võiks ka need võimuisandad seal kõrgel mäel lugeda selle loo läbi ja hakata mõtlema ka kas meile seda uut jahiseadust ikka on vaja. See lugu näitab väga hästi ära selle, et jahimehel on küllaltki suured kulutused ja kui nüüd hakata makse suurendama, siislihtsalt osad jahimehed ei jõua neid makse maksta ja lõpetavad ära jahinduse, kindlast on arvata, et sellega tekib ka juurde salaküttimist.

[aivar00]

Ära nüüd nii naiivne kah ole. Teavad need "issid" kõike. Lihtsalt sotsialismi periood on meie riigis läbi ja nüüd on kapitalism võimust võtnud Tsiteerides meie aja üht härrasmeest- õnn ei ole rahas vaid raha koguses .

[Jahimees.]

Minuarust on selline loomade eest hoolitsemine selgelt liiast.Mida rohkem me loomi poputame sda raskem on neil ise looduses hakkama saada.Ei vaidle vastu et raskel talvel peab loomadele lisasööta andma,aga olge ikka mõistlikud,see mis see härrasmees seal korraldab on ikka liig mis liig.

[rajaleidja]

Minuarust on selline loomade eest hoolitsemine selgelt liiast.Mida rohkem me loomi poputame sda raskem on neil ise looduses hakkama saada.Ei vaidle vastu et raskel talvel peab loomadele lisasööta andma,aga olge ikka mõistlikud,see mis see härrasmees seal korraldab on ikka liig mis liig.

Sellega seoses tuleb mulle kohe meelde alles hiljuti ajakirjanduses olnud jutt Saaremaa hirvedest. Põllumees ütleb seal selgelt välja, et jahimehed peaksid rohkem ulikihoolet tegema, et hirved ei hakkaks silorulle lõhkuma.
Ei arva mina ka, et metsloomi peaks farmiloomade põhimõttel söögiga üle kallama. Samas. Iga kilo kitsedele viidud silost hoiab ära tõenäoliselt päris paljude noorte kuuskede kahjustamise. Ja iga jahimees ja maaomanik/põllumees soovib, et kahjustused oleks minimaalsed.

[aivar00]

Äkki Jahimees siis mainib näiteks minusugusele milline söödakogus on mõistlik sellisel talvel metsloomadele. Ja paluks loomad tõugude kaupa ära lahterdada- kellele mida ning kui palju

Selge see, et farmimine on kasulik ärilistel eesmärkidel. Mina seda antud artiklist aga välja ei lugenud. Selgelt mainitud, et kevade saabudes asi katkeb. Ja sügisest ilma emiseta põrsad ei oleks tõenäoliselt ellu jäänud ka poole vähema lumega talve korral- nad lihtsalt ei jõua füüsiliselt ennast toiduni tuhnida.

Lisaks on minu pilgu läbi artiklis ka jahimehi positiivses(ütleks isegi ülimalt humaanses) valguses näidatud- teevad suuri kulutusi metsloomade säilimiseks. Muidu ainult loed, et mõrtsukad ja sadistid ning muud imeloomad me kõik veel oleme.
Ühtlasi ka vastuargument avaliku arvamuse kujundamisel jahimeeste ja maaomanike suhetest- et metsast midagi saada peab sinna ka investeerima -ja seda teevad justnimelt jahimehed rohkem kui kasu saavad. Lisaks veel Rajaleidja väljatoodud kahjustuste vähendamise argument.

Aga eks nii palju kui on inimesi nii palju on ka arvamusi .

[Jahimees]

Äkki Jahimees siis mainib näiteks minusugusele milline söödakogus on mõistlik sellisel talvel metsloomadele. Ja paluks loomad tõugude kaupa ära lahterdada- kellele mida ning kui palju

...... .

Teemast küll välja, aga ehmusin , et pole sõna võtnud aga nõutakse selgitust. Keegi tahab sama nime kasutada.

[Jahimees.]

Äkki Jahimees siis mainib näiteks minusugusele milline söödakogus on mõistlik sellisel talvel metsloomadele. Ja paluks loomad tõugude kaupa ära lahterdada- kellele mida ning kui palju

Selge see, et farmimine on kasulik ärilistel eesmärkidel. Mina seda antud artiklist aga välja ei lugenud. Selgelt mainitud, et kevade saabudes asi katkeb. Ja sügisest ilma emiseta põrsad ei oleks tõenäoliselt ellu jäänud ka poole vähema lumega talve korral- nad lihtsalt ei jõua füüsiliselt ennast toiduni tuhnida.

Lisaks on minu pilgu läbi artiklis ka jahimehi positiivses(ütleks isegi ülimalt humaanses) valguses näidatud- teevad suuri kulutusi metsloomade säilimiseks. Muidu ainult loed, et mõrtsukad ja sadistid ning muud imeloomad me kõik veel oleme.
Ühtlasi ka vastuargument avaliku arvamuse kujundamisel jahimeeste ja maaomanike suhetest- et metsast midagi saada peab sinna ka investeerima -ja seda teevad justnimelt jahimehed rohkem kui kasu saavad. Lisaks veel Rajaleidja väljatoodud kahjustuste vähendamise argument.

Aga eks nii palju kui on inimesi nii palju on ka arvamusi .

Olen kindel et kitsed praegu näljasurma küll ei sure, ja silo vedamine neile selge liialdus.Pole grammigi sööta kitsedele pannud(ja ei pane ka, sest aastaid on räägitud kui palju neid on ja vaja hirmsasti küttida milleks siis neid praegu poputada),aga meie maadel on väga korralik asurkond kitsi, ja pole mina veel kitse laipa ega nõrkend kitse näinud.Sigadega sama jutt,kuigi neid söödame,aga sedagi seepärast et nad rohkem meie maadel oleks.Tarvidust ma ei näe ka sigade lisatoitmisel,aga loomulikult on see vajadus siis, kui vaja et nad ümbruskonna põlde vähem rüüstaks.

[andrus]

Ma pole siiani aru saanud kuidas te suvel ja sügise poole garanteerite selle lisasöötmisega selle,et sead põldudel sea tempe tegemas ei käi.

[jaan juhus]

Minuarust ka,sööda neid või kuldmunadega aga kui nisu või hernepõld läheduses unustavad nad söödakohad mingiks perjoodiks ära.

[Jahimees.]

Ma pole siiani aru saanud kuidas te suvel ja sügise poole garanteerite selle lisasöötmisega selle,et sead põldudel sea tempe tegemas ei käi.

Ei garanteerigi,aga loogika ütleb kui paned ise sööda välja ja seal ka käiakse,siis sedavõrra vähem käiakse seatempe põldudel tegemas.

[rajaleidja]

Ma pole siiani aru saanud kuidas te suvel ja sügise poole garanteerite selle lisasöötmisega selle,et sead põldudel sea tempe tegemas ei käi.

Ei garanteerigi,aga loogika ütleb kui paned ise sööda välja ja seal ka käiakse,siis sedavõrra vähem käiakse seatempe põldudel tegemas.

Ja mida rohkem viid kitsedele silo/heina, seda vähem ta tekitab metsale kahju

[unt]

Ma pole siiani aru saanud kuidas te suvel ja sügise poole garanteerite selle lisasöötmisega selle,et sead põldudel sea tempe tegemas ei käi.

Ei garanteerigi,aga loogika ütleb kui paned ise sööda välja ja seal ka käiakse,siis sedavõrra vähem käiakse seatempe põldudel tegemas.

Ja mida rohkem viid kitsedele silo/heina, seda vähem ta tekitab metsale kahju

Mingeid põgusaid uuringuid lisasöötmise ja metsa-põllu kahjustuste omavahelisest seosest on minu mäletamist mööda isegi Eestis tehtud. Aga loogika oli hoopis sedapidi, et mida rohkem lisasöötmist, seda kõrgem ulukite arvukus ja seda suuremad kahjustused. Ainukesed, kes lisasöötmisega võitsid, olid jahimehed, sest lisasöötmisega suurendati ulukite arvukust piirkonnas ja sellega suurenes ka kütitud ulukite hulk. Kahjuks ei oska ma anda mingit viidet, kustkohast seda lugeda saaks ja otsida ka ei viitsi.
Ja samas meenub mulle veel see, et mingite mineraalainete andmisega (lihtsalt lakusool?) suudeti küll vähendada põtrade poolt kuusikute kahjustamist või vähemalt oli mineraalainete andmise ja kuusikute kahjustuste vähenemise vahel mingisugune loogiline seos.
Võimalik, et see on mulle meelde jäänud ka mingitest jahinduse loengutest

[aadu kadakas]

Aga loogika oli hoopis sedapidi, et mida rohkem lisasöötmist, seda kõrgem ulukite arvukus ja seda suuremad kahjustused. Ainukesed, kes lisasöötmisega võitsid, olid jahimehed, sest lisasöötmisega suurendati ulukite arvukust piirkonnas ja sellega suurenes ka kütitud ulukite hulk.

Just nimelt. Võib küll mingisuguseid käitumise muutuseid näiteks metsseal täheldada, kui enne nisusse tulekut käib söödakohalt läbi ja ehk seetõttu vähem viljapõldu rikub. Kuid sellest kiputakse viisakalt mööda minema, kui juttu tuleb seeläbi parematest elutingimustest ja arvukuse tõusust. Nii, et Unt on selle pooltõe (et lisasöötmine veg.perioodil vähendab ulukikahjustusi) ilusasti "lahti riietanud." Kuulda, et mõnes paigas on tekkinud seakarjad, kes toitmiskohtadest enam ei kaugenegi ning käituvad täielike lauda/sulusigadena. Nendega äkki tõepoolest pole vaja viljakahjustuste osas "arvestada".

[hundikütt]

Niipalju kui mina olen tähele pannud,on sead söödalt kadunud ,kui tera piimjaks läheb.Sööta võid tõesti ka kuld munadega aga sigu ei ole,kõik istuvad põllus.Kui vili koristatud,ilmuvad ka sead söödale tagasi.