http://www.maaleht.ee/news/mets/jaht/rm ... d=44447453RMK paneb oma kuue jahipiirkonna kasutuse oksjonile ja lubab oksjonitulu jagada piirkondadesse jäävate eramaaomanikega.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) plaan oma kuus jahipiirkonda osadeks jaotada ja nende osade jahipidamisõigus oksjonile panna on ärritanud üles kohalikke inimesi. Nimelt jääb neisse jahipiirkondadesse ka eramaid, eriti palju Saaremaal ja Läänemaal.
Saaremaal ei lepitanud kohalikke seegi, et sealse Kuressaare jahipiirkonna 15 000 hektarist on värskelt 5000 hektarit eramaid välja arvatud.
Antakse rendile
Üle 3000 hektari eramaid jäi endiselt RMK kasutada. Kohalikele jahimeestele tundub, et väljaarvamine käis põhimõtte järgi, kus kõik ulukikahjustuste mõttes tülikad alad andis RMK vabaks, kuid magusad hirvejahi¬alad jättis endale.
Saarlased olid tegelikult vihased juba 2009. aastal, kui RMK esimest korda deklareeris, et lõpetab jahi eramaadel ning tõmbub riigimaadele. Osa jahipiirkondi tookord tõesti lausa likvideeriti, kuid Kuressaare jahipiirkond, mis valdavalt eramaadest koosneski, jäi alles.
Hiljem on saare jahimehed keskkonnaministeeriumile mitu korda märku andnud, et nad oleks valmis eramaad RMK-lt üle võtma. Mullu sügisel said nad keskkonnaminister Jaanus Tamkivilt kirja, kus oli öeldud, et nüüd peabki RMK saare eramaadel viimast hooaega ise jahti.
Eksministri jutu peale moodustati Saaremaal isegi kaks uut jahimeeste mittetulundusühingut ja valmistuti pretendeerima Kuressaare jahipiirkonnast välja arvatavate jahimaade uueks kasutajaks.
Nüüd selgus aga, et välja arvatud aladest uusi jahipiirkondi ei moodustata ja need antakse hoopis jupphaaval üle kohalikele olemasolevatele jahiseltsidele. RMK kätte jäävatel aladel tuleb aga enampakkumine ja need maad renditakse ülepakkujatele välja.
Teise mehe vara
“Kord oli siin arutlusel isegi, et saare jahimeeste katusorganisatsioonina võtame RMK Kuressaare jahipiirkonna üle, aga sellest ei tulnud midagi välja,” nentis Saarte Jahimeeste Seltsi direktor Ilmo Torn.
RMK kavas jahialad osadeks jagada ja aastaks välja rentida nägi ta kõige nõrgemat kohta selles, et maade hulka jäävad ka eramaad. “Kuidas nad ikkagi saavad teise mehe vara peal enampakkumist teha!” imestas Torn.
Paljudel juhtudel ei ole RMK eramaaomanikega maakasutuseks lepinguid sõlminud ja maaomanikud pole neile seega ka oma maade teistmoodi kasutamiseks volitusi andnud.
Eramaadega seotud ebaloogilisust märkis ka Läänemaa jahimees Tiit Randla, kelle oma maad jäävad RMK Nõva jahipiirkonda. “Kui nüüd Nõva jahiala enampakkumisele pannakse, tuleb välja, et mina jahimehena maksan RMK-le selle eest, et saaksin nende käest enda maad jahipidamiseks rentida,” kirjeldas kurioosumit Randla.
Saaremaa Kärla jahiseltsi juhi Tiit Mägi oma maad jäävad nende 5000 ha hulka, millest RMK nüüd loobub.
Kahjustuskoldeist lahti
“See on muidugi hea, aga sellega ma rahul ei ole, et RMK siin jahti edasi korraldab,” ütles Mägi. “Me oleme siin hirvesid hoidnud, aga nüüd hakatakse jahimaid tükkhaaval aastaks rentima mujalt tulnud jahiseltskondadele. Kas neil jätkub peremehetunnet?”
Eramaad, millest RMK Saaremaal loobub, liidetakse kohalike jahiseltside jahialade hulka, aga see paneb kohalikud mehed mõrult muigama. Tiit Mägi selgitas, et uute maadega saavad jahiseltsid oma kasutusse kõik need alad, kus põldude ulukikahjustustega on suured probleemid. See ala, kuhu hirved sügisel, kui on ka hirvejaht, koonduvad, jääb endiselt RMK kätte.
Tahavad tulu jagada
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv nentis, et kuigi RMK ei ole kohe kõiki eramaid oma jahipiirkondadest välja arvanud, liiguvad asjad tema arvates siiski õiges suunas.
“Praegu on plaan, et RMK revideerib ka mandril oma jahipiirkonnad selle pilguga üle, et mõõta neist eramaad välja igal pool, kus see on võimalik. Teatud juhtudel ei ole see puht maakorralduslikult võimalik ja nende eramaade suhtes tuleb lahendus uue jahiseadusega,” lubas Talijärv.
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ütles asja kommenteerides, et enampakkumistega ei kavatseta jahimaid rentida, kuigi RMK ise on just seda sõna oma pressiteates kasutanud, vaid jahimaa kasutusõiguse loa omanikuna antakse edasi selles loas kirjeldatud õigusi (jahiulukite küttimise õigus) ja kohustusi.
Õiguste ja kohustuste ülevõtjate seaduste täitmist kontrollivad Kallase sõnul keskkonnainspektsioon ja politsei ning RMKga sõlmitava kokkuleppe täitmise järelevalve kohustus lasub RMK töötajatel.
Aigar Kallas nentis, et tõepoolest ei ole RMK jahipiirkondades kõikide eramaaomanikega maa kasutamise lepinguid sõlmitud. Ent nüüd loodetakse tema sõnul ka maaomanike endi aktiivsusele, kuna RMK plaanib enampakkumiste tulu piirkonna maaomanikega jagada.
Täpsustava küsimuse peale, kas RMK hakkab oksjonilt teenitud raha jagama, vastas Kallas: “Meiepoolne nägemus puudutab tõesti rahatulu. Kas ja kuidas seda realiseerida on võimalik, sõltub teise poole suhtumisest sellesse ettepanekusse. Aga igal juhul on kavas selline ettepanek teha.”
RMK plaanib oma jahimaade kasutamise enampakkumised välja kuulutada 2. mail.
________________________________________
RMK jahipiirkonnad
- Anguse Lääne-Virumaal
- Jäärumetsa Pärnumaal
- Nõva Läänemaal
- Väätsa Järvamaal
- Kilingi-Nõmme Pärnumaal
- Kuressaare Saaremaal
