|
Eks see näitab ikkagi riigi suhtumist. Kui sul piirkonnas on elamas nn. üle lubatud piirarvu sigudikke ja põllumehed kaebavad- miks siis vastavad riigiinstantsid ei sekku?
Kui aga jahimehed küsivad lisaluba, siis kiunutakse - ei saa-teil limiit täis lastud. Meie piirkonnas oli eelmine hooaeg konkreetne näide põdraga.
Et aga sigu oleks peale 2-e raskete oludega talve üleliia- meil küll ei ole.
Selles, et mõnes piirkonnas neid aga ei lubata küttida nii palju kui mehed ise tahavad on minu arvates ainult ärilistel eesmärkidel või siis juhtkonna lolluses kinni.
Meie selts ei ole piirangut seadnud- kui keegi on luba tahtnud on ta selle üldreeglina ka saanud. Pigem jääb asi selle taha, et siga ei saada enam lihtsalt kätte- see aga viitab jahimehe enda laiskusele ning samuti loomade vähenemisele.
Samas on mitmeid piirkondi kus on väike punt mehi, kes haldavad väga suure ulukiteasurkonnaga piirkonda. Seal on selge, et füüsiliselt ei jõuta ja tõesti kapp on kah liha täis. Mehi juurde aga ka ei võeta ning turismiäri kah praktiliselt ei aeta- selle nimi on minu arvates ahnus.
Kui aga jahimees ise olles ka oma jahipiirkonnas põllumees kurdab, et sead on nahhaalsed ja jagu neist ei saa, siis on minu arvates küll miskit nihusti.
Meil üks talumees sedasi niutsus kui sead nisus käisid. Teisi appi aga ei kutsunud, sest tahtis kõik liha endale saada- jälle asja nimeks ahnus.
Lihtsalt rohkem koostööd peab tegema- ei tea see tavaline põllumees kah kuidas ja millal on kõige lihtsam sigu tabada. See selgitustöö hakkab pihta juba kasvõi sellest, et viljapõllu ja metsa vahele tuleb jätta soovitatavalt vähemalt 2 m laiune külvamata riba. Seal on võimalik juba põldu tulevat ulukit lasta. Samas külvatakse vili juba praktiliselt metsaservas puude alla. Kombainiga sügisel jääb aga nagunii võtmata, sest on maha tallatud ja vihmaga lamandunud.
_________________
ikka lõbusalt
|
