Huvitav, kas ikka jahindus seda väljapääsu otsib ...

[Ain Aavik]

http://www.maaleht.ee/news/uudised/arva ... d=47422321

Või on hoopis ummikusse aetud äri, mida aeti ja edasi ajada loodeti juba siis ''valitute'' kätte libisenuna.
Artikli kontekst Andrese sulest on selline, et IRL ja Aaviksoo on hambusse jäänud sellel seltskonnal, kelleni viivad niidid selle uue seaduse juurutamisel. Jahiõigus on praeguses ja kehtivas seaduses sees, kui kõik tingimused on täidetud ja tingimuste seadmine ehk siis rentimine samuti.
Eks RMK näitas ju oma oksjoniga selgelt, millised tuuled puhusid ja puhuma hakkaksid seaduse kehtima hakates.

Huvitav seos - REF pidas maha oma siseringi arutelu hiljaaegu, kuhu kuulus ka uue jahiseaduse vaagimine ja nüüd siis kohe ilmub Maalehes Andres Oleskilt selline kirjutis.

Artikkel terves mahus lisatud.

[aivar00]

Lugesin ka eile õhtul lehest seda artiklit. Mind paneb imestama inimese kallutatud jutt- üksüheselt selge kuhu väravasse mäng käib. Kahju lihtsalt sellest, et inimene ei ole aru saanud elementaarsest asjast- ka temast sõidetakse uue seaduse puhul rulliga üle ilma, et jõuaks piuksugi teha. See, et Valgamaal teda äripunti ei ole võetud - kui seda tehti praeguse seadusega, siis uuega lastakse juba 2 korda üle .
Mina ei leidnud artiklist ühtegi konkreetset viidet mingitele uurimustele nendele järeldustele. Samas tundubki, et tegemist ainult tolmu üles keerutamisega. Ja väide -enamus seltse tegeleb kommertsiga- no ikka ei tegele küll.

[aadu kadakas]

Artikli autor esindab ennekõike EEML-i huvisid nagu ka teised selle "asurkonna" eestseisjad. Ega jutul ja probleemide ülestõstatamisel väga viga ju polegi. Lihtsalt kordan oma teistes teemades esindatud mõtet, et käib jahinduse ühest huvigrupist teise "libistamine", mis küll juba aastajagu räige lohistamisena paistab. Mis mind aga kõige enam selles teemas muserdab on tegelikult arutelu puudumine jahinduse tuleviku üle neutraalsel moel ja riigi käed rüpes äraootav asend. Lihtsalt jagavad huvigrupid maid ja tegelikult on eesmärk kõigil sama - kes jahiressurssi valitseb, siis kasutab või äriks suunab. Seega pole taaskord mõtet kilbile torgata mingit subjektiivset maaomanikku, kelle kaitseks justkui kõik nagu imeväel on hakanud välja astuma. Kõige austuse juures artikli autori juures pean nentima, et tegemist on tavapärasemast asjalikuma lobitööga, kuid Eestile õiget jahindusmudelit see paraku ei aita eriti välja töötada.
Ning jätkuvalt ootan ma tänastelt Eesti jahimeeste esindajatelt asjalikumat seisukohavõttu, sest muidu asendub mingi osa esindust EEML-iga või mõne alles tekkiva muu esindusega. Kas lihtjahimehel-maaomanikul on vahet, kas teda esindab kohalik jahiselts, kelle kaugemat "latva" ta ei näe või maaomanike esindusfunktsiooni omav ühendus?

[unt]

Bla-bla-bla! Kas me tõesti ei oska välja öelda seda, mida eesti jahindus tegelikult ootab ja vajab?!
Jään endiselt seisukohale, et jahipidamine peab olema piirkonnapõhine oma ulukilaskelimiitide koha pealt ja peab samas olema kogukonnakeskne privileeg. Ei saa ega tohi olla nii, et keegi ostab õiguse minu maal küttida ilma, et mina sellele kaasa rääkida saaksin või ise küttimisel osaleda saaksin. Olgu minu maaomand siis 5 või 500 ha.
Seega - küttida lubatud ulukite arv peab olema määratletud; jahimehest maaomanik peab omama õigust selle üldise lubatud limiidi piires jahihooajal omal maal küttida ja kokkuleppe korral teiste maaomanikega küttida ka seal; maaomanike kokkuleppel saab luua jahiseltse või säilitada olemasolevaid nii, et sinna saavad kuuluda ka maatamehed (nagu see praegugi on); ulukikahjusid ei pea kellelegi hüvitama (küll aga peab omanikul olema õigus ise nende kahjude tekkimise vastu tegutseda) - näiteks oma omandi piires saada jahiseltsilt lube metssigade küttimiseks omaniku enda poolt valitud seltskonnaga jne jne. Jahipidamine ei tohi saada suurmaaomanike võimuks väikeomanike üle. Küll võib see olla mingil määral proportsionaalne omandi suurusega.

[aadu kadakas]

Teemast "Uue jahiseaduse väljatöötamise põhjendus" detaile pole mõtet hakata uuesti ümber kirjutama, kuid esile tooks uuesti selle, et kehtiv jahiseadus võimaldab tegelikult kõiki neid asju, mida nö "uuega tahetakse sisse tuua." Ka maaomanik omab jahiõigust (mõistlik oleks ehk ära kaotada 20 ha piirang). Kuid rakendused on mittetoimivad ja siin ei saa muud põhjust esile tuua, kui et riik on ennast de facto tagandanud teemast. Pealegi teeb Eestis seadust mitte seadusepõhi, vaid ministri määrus. Selle asemel, et arengumaa staatuses riigi ressursikasutust reguleerida, luuakse nö “riigi lehetäisid”, kelle eesmärgiks on toita avalikku sektorit mahus, mille teeb võimalikuks üksnes maksimaalne loodusressursside ärakasutamine. Miks muidu saavad tekkida sellised RMK-sugused nn riigikäepikendused, mis ei allu mitte mingile kontrollile. Laari tänane jutt avaliku sektori kokkutõmbamisest on ajanud kihevile paljusid, kes on harjunud (vabandan ette) nõuka-ajast siiani istuma mingi sooja koha peal ja tegema ära vastuvaidlemata kriitilise miinimumi. Uugamets on viidanud ka siin teemadele, mis sellist poliitilist eesti-varianti kirjeldavad. Lisaks riik-riigis staatusele on avalikku sektori käepikendusi nagu muuseas võrdsustatud eraomandi ja erasektoriga. Muudmoodi ei oska ma küll seletada RMK oksjonisüsteemi jahinduslikus temaatikas. Rääkimata sellest, et kogu selle temaatikavahu võtmeks ongi ju tegelikult riik-rmk, kusjuures viimane on võrdsustatud mõneti selle 15 (või mis iganes) ha maaomanikuga.
Teine asi on järelvalve nii jahinduse kui ka ressursikasutuse üle. Loomulikult on see suhteliselt olematu, sest seda polegi vaja teha, kui kontrollitavateks on peamiselt riigi huviorbiidil tiirlevad ettevõtmised. Siis tekivadki sellised halenaljakad olukorrad lihtsate jahimeestega, kus inspektor vormistab ära mingisugused absurdsed “rikkumised” nagu koer lahti või… no teate neid näiteid küll.
Vabandan, et lehe reegleid mõõdukalt rikun oma poliitilise jutuga, kuid kogu see “pull” käib sildi all “Eesti ühiskondlik kokkulepe” ja ma ei pea silmas siin presidentide hallatavat deklaratiivset algatust.
Jahindusse tagasi. Millest ka Andres Olesk põgusalt kirjutab, on see peamine mure, et kuna riigi käes on jahipiirkondade moodustamine ja kasutusse andmine, siis ei saa maaomanikud üheskoos luua sobivamat ühendust (nad ei saa kohati üldse kaasa rääkida) ja vot siin oleks tõepoolest vaja praktikas parem süsteem ellu juurutada. Antud asja puhul tuleks aga riigimaa eristada selliselt, et see poleks nagu iga teinegi maaomanik. Muidu käib asi ikka nii, et suuruluki puhul ei saa põhimõtteliselt üle ega umber riigi finantshuvist.

[Raff]

Täna leidsin oma postkastist sellise sisuga DDOC kirja.......


Pr Keit Pentus
Keskkonnaminister

Hr Helir-Valdor Seeder
Põllumajandusminister

Hr Juhan Parts
Majandus- ja kommunikatsiooniminister

Hr Ken-Marti Vaher
Siseminister
Tallinn 10.06.2011
Pöördumine uue jahiseaduse küsimuses

Pöördume Teie poole seoses uue jahiseaduse menetlusega. Pärast jahinduse arengukava vastuvõtmist algatas 11.05.2010 keskkonnaministeerium uue jahiseaduse koostamise. Selle eesmärk oli luua jahinduse arengukavas sätestatule toetav õiguslik raamistik. Eelnimetatud protsess on tänaseks kestnud juba üle aasta – vaatamata sellele ei ole seaduseelnõu jõudnud Vabariigi Valitsuse otsuseni ega Riigikogu menetlusse. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015 on märgitud jahiseaduse eelnõu tähtajaks III kvartal 2011.
Märgime, et Eesti Erametsaliit ei pea võimalikuks jahinduse korraldamist säästlikuna ja õigusriigile kohasena ilma põhimõtteliste muudatusteta, mida oleme ka korduvalt jahiseaduse koostamise protsessis väljendanud. Samas mõistame, et ühiskondlik kokkulepe eeldab kompromisse ja oleme selles vaimus ka jahiseaduse eelnõu ettevalmistamises osalenud. 2010. aasta lõpul infosüsteemis e-õigus kooskõlastamisele saadetud eelnõus oli meie ootustele palju mittevastavat, kuid me olime valmis seda aktsepteerima pikemat arenguprotsessi silmas pidades. Kahjuks ei iseloomusta selline koostöövalmidus kõiki huvirühmi ja nende destruktiivne käitumine annab alust spekulatsioonideks, et arengukavas kokkulepitust ei soovita enam lähtuda. Loodame väga, et see pole nii. Oleme koostanud Eestimaa Talupidajate Keskliiduga kahasse jahiseaduse eelnõu parandusettepanekud, mis meie hinnangul kõrvaldavad viimased kitsaskohad juba valminud eelnõus, samuti muudavad selle lihtsamaks.
Väljendamaks oma toetust uue jahiseaduse kiirele menetlemisele ning soovides teadvustada maaomanike huve antud kriitilises küsimuses, on Eesti Erametsaliit koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga korraldamas hoiatusaktsiooni, mille sisuks on ulatuslik maaomanike poolne jahipidamise keelamine oma kinnistutel üle Eesti perioodil 01.09.-31.09.2011. Märgime seejuures, et aktsioon jääb tähenduslikult perioodi, mille lõpuks peaks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi järgi uus jahiseadus menetletud olema. Eelmainitud hoiatusaktsiooni lühiajalisuses väljendub samas meie tõsine soov vältida kahju, mida jahipidamise piiramine tekitab looduskaitset ja maaelu arengut silmas pidades, samuti ei soovi me süvendada konfrontatsiooni maaomanike ja jahimeeste vahel.
Oleme valmis hoiatusaktsioonist loobuma, kui meie muret teadvustatakse ja jahiseaduse kiire menetlemine võetakse prioriteediks. Võimalusel palume keskkonnaministril teavitada meid planeeritud tegevustest, et saaksime hoiatusega ühinenuid informeerida ja oma tegevusi korrigeerida.

Lugupidamisega

Ando Eelmaa
EEML esimees

[aivar00]

Vot milleni inimene on võimeline minema-peaasi, et oma tahtmist saaks. Iseeneset muidugi on idee ju tore- iseküsimus kas ikka kõlbab ministeeriume ähvardada. Savisaare mahategemine ja ähvardamine ju ehe näide - õppida tahetakse aga ikka ainult enda vigadest Lihtsam viis ikka vast oleks istuda maha ühise laua taha ja asjad selgeks teise osapoolega (s.o. jahimehed) rääkida. Mina maaomanikuna ja nagu aru saan, siis ka paljud teised maaomanikest jahimehed ei ole mingeid volitusi Eelmaale enda esindamiseks andnud. Ikka vägisi üritatakse palli ainult ühte väravasse taguda- kahju ainult, et sellest aru ei saada, et ka selle augu paneb riik vajadusel(loe rahavajadusel-puudusel) nende jaoks kinni. Huvitav kuidas Eelmaa seda 1 kuu pikkust aktsiooni ette kujutab- minugipoolest tehku.

[Anti]

Huvitav, kas tõesti Keit Pentus on härra?

[draiwer]

Ootan huviga kui hästi see neil õnnestub.Mind see ei häiri kuidagi.

[Motorist]

EEML esindab täna vist ca 2800 metsaomanikku (firmad ja eraisikud) versus 50-70 000 maa/metsaomanikku (erinevad hinnangud) kokku. Isegi jahimeeste seas on kordades rohkem metsaomanikke, kui antud ühendus (EEML) endas koondab. Samas ei ole ka EEML sees kirjast toodud seisukoht üldine ja kõigi poolt aksepteeritav. Kahjuks on selle koosluse seas juhtpositsioonil väga mõjukaid niiditõmbajaid...loe lobiste, kellel tänase võimuliiduga head suhted
Kuna seadus pandi ajutiselt kalevi alla enne valimisi, siis nüüd tundub, et teatud ringkond kes on selle seadusmuudatuse taga, leiab õige aja olevat uuesti trummi lööma hakata...ja seda nn. "rahvaalgatuse" kaudu...korraldame hoiatusaktsiooni jne...Ma väga sellesse aktsiooni ei usu, kuna paljud maaomanikud ja ka põllumehed kuuludes kohalikesse jahiseltsidesse ei hakka kindlasti "endale jalga tulistama", kuid avalikkuse tähelepanu tõmbab selline kõlava üleskutsega tegevus kindlasti...
Samas olen veidi pettunud meie endi esindusorganisatsiooni hambutusest antud küsimuses.
Vaevalt, et enne parlamendi suvepuhkust küll midagi juhtub, aga sügisel läheb tants ja trall jahiseaduse ümber taas käime....selle peale võib nõrka mürki võtta

[Ats]

... Kui väga tahavad, siis võtavad selle ka kiirkorras enne suvepuhkust vastu!

[Sarvik]

krt, ma ei saa ikka veel aru miks ejs ametlikult ei küsi õiguskantsleri arvamust TÄNA kehtiva jahiseaduse vastavusest/koosõlast põhiseaduse ja asjaõigusseadusega osas mis puudutab maaomaniku jahiõigust ja õigust keelata jahipidamine omal maal.....sest kui täna kehtiv jahiseadus on juba väga suure tõenäosusega vastuolus põhiseadusega ....siis ma juba hakkan mõtlema stiilis et ....mõista mõista kellele ja mil viisil on see kasulik....

[Motorist]

Sarvik, minu teada on üks eelmistest õiguskantsleritest...vist Jõks sellele juba vastuse andnud...kehtiv jahiseadus ei ole kuidagi vastuolus põhiseadusega...kui viitsida tõenäoliselt leiab selle internetis ülesse....aga mis puutub EJS, siis see blond tibi ei taha süsisi oma pea peale vist. Üks vaidlus veidi varem üldiselt samal teemal viis KIK'i rahad ajakirja väljaandmiselt...
Aga võib-olla olen mina paranoiline...peaks Lillemäelt(ta julgev vähemat teiekord suu lahti teha) küsima, millene on EJS ametlik seisukoht ja mida EJS teeb antud küsimuse...

[Motorist]

Sarvik sulle ja ka teistele lugemiseks nn jahiseaduse ja põhiseaduse vastuolude osas
Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr. 334
Tallinn, Toompea Teisipäev, 17. detsember 2002
2. Õiguskantsleri hinnang jahiseadusele.
Eesti Erametsaliidu esimees Jaak Herodes ja Eesti Maaomanike Ühenduse juhatuse liige Ando Eelmaa on taotlenud õiguskantsleri seisukohta jahiseaduse vastavuse kohta põhiseadusele ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni esimese lisaprotokolli artiklile 1 alljärgnevate jahiseaduse sätete osas.
- jahiseaduse § 3 lõike 1(jahiõigus) vastavus põhiseaduse § 32 lõikele 2
( omandiõiguse piiramine) ja §-le 11 (õiguste ja vabaduste piiramine) ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni esimese lisaprotokolli artiklile 1.
- jahiseaduse § 3 lõike 1 (jahiõigus) vastavus põhiseaduse §-le 12 (võrdsus seaduse ees) ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklile 12.
- jahiseaduse § 3 lõike 2 ( omal maal jahipidamise piirang) vastavus põhiseaduse §-le 48 (liitumisõigus) ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklile 11.
- jahiseaduse § 26 lõike 4 (jahipiirkonna suurus) vastavus põhiseadusele.
- jahiseaduse § 8 lõike 2 (jahipiirkonna kasutusõiguse luba), § 9 lõike 1 (sama) , § 11 lõike 4 (kasutusõiguse loa andmine) ja § 48 lõike 1 (kasutusõiguse tasu) vastavus põhiseadusele.
- jahiseaduse § 14 lõike 1 (kasutusõiguse luba) ja § 64 lõigete 1 ja 2 (kasutusõiguse vormistamine) vastavus põhiseadusele.
- jahiseaduse § 24 lõike 1 (jahiulukikahjustused) vastavus põhiseadusele.
Õiguskantsler on avaldajaid teavitanud, et jahiseaduses rakendatud kitsendused ja piirangud teenivad üldiseid huve ega ole ühegi eelpoolnimetatud sätte osas vastuolus põhiseadusega või Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga.
VOT NII

[aadu kadakas]

Tänud, Motorist, info eest.
Pigem oleks vajadus õiguskantsleri (või äkki hoopis mingitsorti sõltumatuma institutsiooni) hinnangut sellele, kas põhiseadusele vastab olukord, kus riik oma käepikenduse RMK abil sooritab oksjoni korras selliseid tehinguid, et kohalikud ehk Eesti inimesed enam jaole ei saagi ja maaomanikud pannakse näotu valiku ette: võta "kommiraha" või keela jaht. Pean silmas seda, et kui riigimets peaks esindama avalikku huvi, kuid ometigi käitub risti sellele vastu. Või on avalik huvi EL-i tingimustes see, et polegi enam oluline, kust nurgast härrased oma rahaga tulevad ja jahiõiguse soetavad? Pealegi, ennast taas korrates, määrab riigimets ära suuruluki jahtimiseks sobiva suurusega jahiala. Seda ütles Kakuke juba ammu teemas "Uue JS väljatöötamise põhjendus."