Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[kormoran]

Andrus kirjutas:

Kood: Vali kõik

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/s ... d=65677134

Ma nüüd kindel ei ole aga ma arvan,et mina tean õiget vastust

Üks koomentaator "Rene" pani hästi.

müü maha mets ja meri ja kallas liivane
su lahjenenud veri siin pole viimane

müü maha au ja häbi ja veri vesine
nii tunned pole läbi sul ninaesine

müü maha õhk ja vesi müü hingest isamaa
ja hakka kambakesi siis rõõmust kisama

müü maha laps ja naine see mitte viimane
kui kauge aseaine näib küllalt kiimane

müü maha hing ja ihu mis soe ja süldine
ja tõesta müümiskihu on ilmas üldine

kui maa on müüdud haljaks ta hakkab klantsima
siis kisu ennast paljaks ja kuku tantsima

sa tantsi paesel kaldal mis jääst on tuline
ja karju ülalt alla hei nii me tulime

müü maha kaldatuled müü kogu kupatus
siin sinu järel tuleb uus suur veeuputus

[Ahto Kattai]

Aga BM ,selgita kuidas muist ulikid on peremehetu vara ja muist on nagu riigivara,pean silmas suurkiskjaid?

[baddmann]

1. Kuidas saab peremehetu vara olla ?

Väga lihtsalt - nii on seaduses kirjas:

Asjaõigusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/123042012002

§ 96. Hõivamise sisu
(1) Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks.
(2) Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata.
(3) Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega.
(4) Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses.

2. Kuidas osa ulukeid on peremehetu ja osa on nagu riigivara, st suurkiskjad ?

Tegelikult on kõik metsloomad peremehetu vara, nii et jahiulukite osas ei ole asjaõiguslikus mõttes erisust näiteks põdra ja karu vahel. Ma võin ainult oletada, et Ahto peab antud kontekstis silmas erisust näiteks hundi küttimislimiidi andmise ja metssea küttimislimiidi andmise vahel. Sellesse küsimusse aga asjaõigus ei puutugi, vaid tegemist on haldusõiguse ja üldisemalt võttes ka keskkonnaõiguse küsimusega. Riik on otsustanud (tulenevalt erinevatest rahvusvahelistest kohustustest), et ta reguleerib hundi küttimist teistmoodi kui metssea küttimist, sealhulgas siis ka küttimismahtude määramist. Kuid omandiõiguse mõttes, s.o asjaõiguse kontekstis on hunt ja metssiga ja karu ja põder täpselt samamoodi metsloomad ja peremehetud kuni seaduspärase hõivamiseni (jahipidamise käigus).

BM

[JOOSU]

Huvitav, kui uluk tuleb üle piiri, kelle oma ta siis on ? Või tuleb passi küsida ?

[Välek]

Jäneselt küsid piletit ja hundilt passi.

[peepk]

Hea, et huumorimeel pole mehi maha jätnud ja BM asja kenasti lahti seletas.

[Ahto Kattai]

No jah küttimine,aga kui riik on võtnud endale kohustuse kiskjaid teistest ulukitest erineval kohelda,siis peaks ju riik hoolitsema ka kiskjate toidupaasi eest.Seda veel eriti olukorras kus kiskjate lauale läheb kordades rohkem (kits) ulukeid ,kui jahimees kütib? Kuidas on võimalik,et jahimehele telegeeritakse ka nende ulukite (kiskjate söödaks ja põhikarja tekitatud kahjud) poolt tekitatud kahjunõuded?

[baddmann]

No jah küttimine,aga kui riik on võtnud endale kohustuse kiskjaid teistest ulukitest erineval kohelda,siis peaks ju riik hoolitsema ka kiskjate toidupaasi eest.Seda veel eriti olukorras kus kiskjate lauale läheb kordades rohkem (kits) ulukeid ,kui jahimees kütib?

Tegelikult ei pea hoolitsema. Rahvusvahelised jms kohustused suurkiskjate kaitseks ütlevad minu meelest ainult seda, et suurkiskjaid ei tohiks taga kiusata ja las nad siis ilusti elutsevad looduslike saakloomade arvelt meie looduses. Kui nüüd edasi mõelda, et see toidubaasi eest mittehoolitsemine väljendub näiteks selles, et riik enam ei kehtesta sõraliste küttimislimiite ja -mahtusid, vaid seda hakkavad tegema ebamäärased jahindusnõukogud, siis andku aga minna Eks me siis EEML ja põllumeeste sõraliste madala arvukuse lootusi ja unistusi silmas pidades näiteks 5 aasta pärast näeme, kuidas hundid nende allesjäänud 2000 põdra jms pudinate arvel end elus hoiavad.

Nagu ma juba varem soovitanud olen, ärgem küttigem mitte ühtki suurkiskjat Eestis enam. Niimoodi jõuab ülalviidatud selgus varem kohale, maalaste jalgsi koolitee muutub ühel hetkel mõnes piirkonnas eluohtlikuks ja vajadus eesti jahimeeste järele hakkab ühiskonnale ehk ka kohale jõudma. Suurkiskjate küttimise KOHUSTUSE panemisega jahipiirkondade kasutajatele sarnaselt sõraliste küttimise kohustusega jääks riik minu hinnangul jänni (kui keegi suudaks minu selle arvamuse argumenteeritult ümber lükata, siis mul oleks selle üle isegi hea meel).

Kuidas on võimalik,et jahimehele telegeeritakse ka nende ulukite (kiskjate söödaks ja põhikarja tekitatud kahjud) poolt tekitatud kahjunõuded?

See küsimust on Ahtol küll ilmselgelt retooriline, seega ma vastan samuti retooriliselt Valimas käid ?

BM

[Üllar Tamm]

Nagu ma juba varem soovitanud olen, ärgem küttigem mitte ühtki suurkiskjat Eestis enam.

BM

Kellel huvi on siis ma võiks kohe looduses ette näidata, kui positiivselt mõjub sõraliste arvukusele ja nende poolt tekitatavate kahjustuste vähenemisele üks toimekas seltskond hundusid
Hundosid kohates tasuks tõesti sõrm sirgeks jätta ja rõõmustada, et nad meie liitlased on kahjustuste ohjamisel

[Ahto Kattai]

Kahjuks ei saa kõik kodanikud aru jah ,et valimas on vaja käia ja mõelda oma peakesega kellele oma hääl anda! Tänu sellele pole minu poolehoidu pälvinud isikud täna otsustajad! Ma räägin ikka ,kui ausad oravad oma valimisreklaamis olid.Mäletate küll seda reklamikildu ,kui isand käis viis iga päev midagi minema ja viiendal päeval kui enam midagi võtta polnud lõi "rehepapp" paljap...ga isandaga tantsu. No ei saanud vist kodanikud aru mille eest nad hääle annavad!?

Üllar kas sa igatsed olukorda,nagu see on paljudes kohtades meie idanaabri juures,kus kõige sagedam värske jälg on hundi jälg ja lõpuks kaob seegi ,kui toit otsas?

[andrus]

Ma ei tea kas olen seda ennem rääkinud aga valimiste ajal küsisin ühe noore perekonna käest,et keda siis valite.Vastati,et noh eks ikka reformi.Küsisin siis,et miks.?
Vastus oli lihtne......on ju näha,et nendega on elu paremaks läinud.

Muigasin vaid omaette ja mõtlesin.......on näha jah,et eelmise valitsemise ajal oli mees pool tööotsingul ja lõpuks on oma otsaga soomes. Pere näeb isa 8 päeva kuus heal juhul ja kuna mehel ka jahi pisik tugev sees siis võite vaid aimata palju nad teda üldse näevad.
Nii,et elu on neil igas tahes parem.

[JOOSU]

Kuulsin täna et metsaühistu omad tahavad kaasata kohalikke metsaomanikke ? K-rt k
üll on pürokraatia. Homme on Paides ajupesu !

[Üllar Tamm]

Üllar kas sa igatsed olukorda,nagu see on paljudes kohtades meie idanaabri juures,kus kõige sagedam värske jälg on hundi jälg ja lõpuks kaob seegi ,kui toit otsas?

Mis seal igatseda, meie maadel kipub see juba nii olemagi

[JOOSU]

No jah, teitel ju idapiir ka vaja kontrolli all hoida, kipuvad igasugu oravad üle tulema vägisi. Saarlastel aga tundmatu metsaomanikuga-Made In Sweden. Nii see kodumaa armas, kaotabki omaniku.

[Ahto Kattai]

Lõpetasin just M Matvere "Nordea Ilmareis" lugemise ,kui erinev ikka elu maamunal erinevas paigus on! Vist ainult kaks nähtust on kõikjal ühesugused,need on pürokraatija ja korruptsioon.Ühte Matvere vastust küsimusele lõppsõnas tahaks siinkohal tsiteerida!

Mismoodi siinne elu nüüd tundub?

V. Nämmutavate tädide ning tädi hingega onude juhtpositsioonid kõikidel elualadel on nii kindlaks muutunud,et ilma verise tapluseta neid enam tagasi ei valluta.