Kas jahimees peab siis kogu sinu maamaksu kinni maksma, et sina saaksid sealt metsa raiuda? Uluk metsas ei ole ju ainuke ressurss, mida sealt leiab.
Ma ei ütle, et maaomanik ei võiks küsida jahimeeste käest tasu. Võib. Ja seda saab ta teha ka praeguse kehtiva seaduse alusel. Aga ükskord võiksid need suured rusikaga vehkijad aru saada, et selliseid summasid, mida siin praegu loodetakse, ei ole suutelised jahimehed kinni maksma. See, kui RMK paneb paar piirkonda oksionile, ei näita jahimeeste võimekust maksta kallist hinda. Need piirkonnad on läinud ikkagi jahiturismi eesmärgil ja fakt on see, et need lastakse aastaga tühjaks. Kui nüüd ühel heal päeval peavad oma kulude katteks hakkama kõik turismiga tegelema, siis hinnad kukuvad kolinal. See on täpselt nii nagu iga muu kaubaga. Kui kevadel müüb turul maasikaid üks müüja, siis küsitakse kosmilist hinda ja makstakse ka. Kui müüjaid on palju, saad juba pool muidu. Fakt on see, et kui kõik hakkavad loomi müüma ja turismiga tegelema, siis liha maksab varstiks samapalju kui räim turul, turistid maksavad kümme korda vähem kui praegu, sest turismijahi pakkujaid on rohkem, kui turiste. Kaks aastat tagasi maksti põdra eest päris head raha. Seltsid müüsid rohkem loomi ja järgmisel aastal tuli hind kolinal alla, sest kokkuostjatel ei olnud liha kuhugi panna. Ja kujuta nüüd ette, kui järgmisel aastal tahavad jahimehed müüa kümneid kordi rohkem loomi.

PS. Oskad sa mulle palun öelda, kas sa hakkad küsima ka marjuliste käest tasu? Seened, pohlad, mustikad jne samasugune sinu ressurss ju. Ja kordades rohkemki sinu. Kasvab konkreetselt sinu kinnistul, mitte ei jookse aegajalt läbi nagu põder.

et teha siis ka "aktsioon" ja mitte pidada viljapõldudel seajahti juulis augustis

Mets on maatulundusmaa. Ja jahipidamisõiguse müük on üks osa majandamisest. Nagu äriettevõttel, nii ei ole ka talupidamisel eesmärgiks nulliga välja tulla, vaid teenida maksimaalset tulu. Kui teen marjade kasvamiseks mingit tööd või olen selle tuluga arvestanud, siis tõesti piiran marjuliste käimist seal, nii jube, kui see ka ei tundu. Ka marjade müük on osa majandustegevusest ja ma ei näe põhjust sellest loobuda. Sama ka seente kohta. Kel soovi tasuta marju otsida, siis selleks on olemas riigimetsad ja veel tähistamata erametsad. Pole minu rahal vahet on see saadud põllul kasvava maasika või metsast mustika eest.

Saaks veel kuidagi toodetava hapniku eest saastekvoodi rahadele küüned taha !

PS, aga miks sa ei küsi praegu juba jahipidamise eest tasu, kuigi see võimalus ju on? Miks ootad uut jahiseadust.

Ma kuulun jahiseltsi, kes majandab ka minu maa peal, seega küsiksin raha ju enese käest, mis ei lähe minu röövelliku kapitalismi põhimõtetega kokku. Seega on minul enesel ikka kõik parlanksis.
Ja marjutajaid pole jõudnud kah peletama minna...

tsiteerin:
Ma kuulun jahiseltsi, kes majandab ka minu maa peal, seega küsiksin raha ju enese käest, mis ei lähe minu röövelliku kapitalismi põhimõtetega kokku. Seega on minul enesel ikka kõik parlanksis.
Ja marjutajaid pole jõudnud kah peletama minna...

No see jutt läheb juba päris naljakaks kätte.
Raha tahaks saada, aga ise enda "hüvede" (loe jahipidamine naabrimehe kinnistul) ei taha maksta
No nii naljakat juttu ei ole mina veel kuulnud. Minu poolt müts maha PS ees vähemalt ausa väljaütlemise eest.
Õnneks või siis mõningate maaomanike kahjuks ei ole mina sellise asja peale kunagi isegi tahtnud mõeda, et olles ise jahimees ja küsida kaaslaste käest maksu minu maal jahil käimise eest. Üks selline isend meie seltsis aga on küll - talle anna kõik load tasuta ja tema maale ei tohiks ka jahi käigus sattuda(seda siis uue seaduse valguses).
Kui küsitaks tasu nn. maata jahimehe käest saaksin ma veel asjast kuidagi aru.
See kasum mida on võimalik metsast saada kasvõi koriluse näol (puidu müügist üldse ei räägigi) ületaks kohati kindlasti kordades jahimeestelt saada tahetatava. Kasvõi kukeseenemetsad, mustikad, pohlad.
Asi aga vast selles, et selle raha kätte saamiseks (kasvõi maamaksu kompenseerimiseks) peab ju vaeva nägema s.o. tööd tegema. Jahimehelt aga saaks raha kätte ilma vaevata (kui just allkirja andmist lepingule vaevaks ei pea ).
Samas saades maaomanikuks arvestasin ka sellega, et iga omandiga kaasnevad kulud. Omandi omamine aga on vabatahtlik. Samas kui mul enda majapidamise ülalpidamine ei ole jõukohane tuleb temast lihtsalt loobuda(järelikult ei oska majandada) ja muretseda võimetekohane majapidamine. See aga ei taha kuidagi meie mõttemaailmaga veel haakuda - seda nimetaksin mina röövkapitalismiks.
Muidugi see ei tähenda seda, et tuleb keelduda vastu võtmast pakutavat raha enda maa kasutamise eest (kasvõi rendimaksu näol) - iseküsimus on selle suuruses. Praeguse seaduse projekti kohaselt on aga kõik peapeale keeratud.
Kuna aga ulukid minu maal " ketis" ei ela, siis ei saa ma ka neid enda omandiks pidada. Ja kui ei ole minu omandis, siis mille eest ma raha küsin Kui aga tekivad nn. ulukihajustused, siis teine jutt - siin juba peaks jahimeeste poole pöörduma. Ja ka riigi osalus peab siin mängus olema, sest nn. küttimislimiidid antakse jahimeestele ikkagi riigi poolt.
Vähemalt sellised on minu mõtted.

Oma jutust ma küll välja ei lugenud, et naabrile ma maksta ei tahaks, kui tema maad jahipidamiseks tarvitan ? Kui temagi seltsi kuulub, siis vast ei küsiks temagi jne...
Aga olgu põlatud kõik põldude, elu- ja äripindade rentijad, kes sellega "mittetöist" tulu teenivad. Kui metsa ei saa rentida, siis miks nemad,miks,miks???
Riik oma maksupoliitikaga on selgelt väljendanud, et maa on piiratud resurss ja selle maksimaalseks kasutuselevõtuks tuleb seda ka kõrgelt maksustada. Ka metsamaa osas kahjuks. Seega on maaomanikule antud signaal, et mets tuleb maha võtta, muld ära müüa ja kruus välja kaevandada. Kes seda teha ei taha, see rentigu kasvõi jahimeeestele välja. Siin ei räägi keegi enam loomade ja lindude heaolust ja rohevööndite säilitamise vajalikkusest. Miks keegi metsa kui ökosüsteemi ei kaitse ? Kus nüüd jahimehed on ? Puudub huvi, kuna ressurss on tasuta käes !
Metsamajandamine ongi mitmetahuline ettevõtmine ja olgu jaht nendest üks, mille eest tulu tõuseb või enda hobiks pean.

Kuule PS, avalda siis välja palju sul seda metsamaad on, et sa nii suurt tulu arvad saavat!

Väljavõte Erametsaliidu kodulehelt.
Faktid metsaühistute kohta:
Eesti ligemale 50 000 erametsaomanikust on metsaühistutega ühinenud üle 3 000 ehk ca 6 protsenti metsaomanike üldarvust. Seevastu ühistutesse koondunud metsaomanike omandis oleva erametsamaa pindala on üle 150 000 ha ehk üle 15 protsendi erametsamaa kogupindalast. (aastaraamatu Mets 2008 sisalduva info kohaselt on Maakatastri andmetel eraomandisse kantud metsamaa pindalaks 934 643 ha).
Kuue protsendilise osalusega oleks võimalik selliseid MTÜ-si suisa 16 tükki teha.
Viljandimaal toimuval jahimeeste kokkutulekul võiks moodustada alternatiivse MTÜ, mis koondab enda alla jahimeestest erametsaomanikud.
Tõestame, et varblane pole õige laulu- ja jahilind!

Kuulates neid lobiste, kes seda uue jahiseaduse trummi taovad ning "kõiki maaomanikke" esindavad, on pidevalt seis, et miski siin ei klapi. Uut on vaja, et maaomanik saaks olla tõeline maaomanik, et toimuks teema kaasajastamine, et jahimees ei korjaks "tasuta" vilju ja mida kõike veel. Siis aga tuleb esile, et kuna riik teeb maksupoliitikaga maaomanikele liiga, siis tuleb kõik nagu paratamatult maksimaalse tulutaotluse peale keerata. Ning kui riik ei võimalda mingsugusel kildkonnal reegliteta jahipidamist või ulukikasutust, siis hakkame ülestõusu korraldama.
Nagu ma aru saan, on eeml valmis tegema kõik selleks, et "inimvaenulik riik" ikka rahul oleks. Aga samas eraisikutena kellelgi tegelikult probleemi pole.

asjakohane viide ürgmehelt (muide, kust Sa leidsid? ma otsisin ka nende lehelt, aga ei suutnud numbreid tuvastada).
ei suuda ma aduda, kuidas saavad 6 % sõna võtta ülejäänud 94 % metsaomanike, sh ka minu nimel?

mitte mingi valemiga ei ole see representatiivne protsent. seda võiks pigem nimetada statistiliselt ebaoluliseks vähemuseks, mõnedes testides jääks 6 % peaaegu et standardse lubatud mõõtevea sisse...

nii et palun Erametsaliitlastel jahiseaduse asjus esinedes edaspidi aumehelikult rõhutada ning ära märkida, et esindatakse kuut protsenti erametsaomanikest.

See info on http://www.eramets.ee/metsauhistud lehel. Samas puudub viide, et nad kõik oleks koondunud Erametsaliidu alla. Vägisi tahaks neid ühtede teiste vähemustudega võrrelda, kes ka enda õiguste eest võitlevad, unustades, et iga õigusega kaasnevad ka kohustused.

Siin on Aadu kõige õigemini asjaolud paika pannud - reegliteta jaht ja ressursikasutus teatud omanike ringile ja potensiaalne saadav tulu, need on märksõnad kogu selle seaduse sisse surumise juures.

Igasugu ''esindajate'' aruteludest on tulnud välja rõhuasetusi,
et mujal maailmas on see hobi ainult kellele - ainult maksujõulisele kontingendile...
maaomaniku tulu ja saamata jäänud tulu...
kahjustused ja saamata jäänud tulu...
omaniku õigus korraldada, seada tingimusi, rentida ehk siis jälle tulu...
ja kõik see jõuab ringiga tagasi algusesse, maksujõulise kontingendi juurde selliselt, et tekitada endile (maksujõulisele kontingendile) privileeg, mida osta-müüa või siis vajadusel vahetada - lihtne jahiline ju ainult ''tarbivat tasuta'' maaomaniku arvelt ehk siis jälle saamata jäänud tulu ...

Kõik sõnavõtud jõuavad välja varem või hiljem selle rasvase ja rammusa juurde

Küsimus pole ju rahas ... vaid selle hunniku suuruses.

Ma siiski toetaks/arutleks PS poolt toodud seisukohti.
Minu arvates on need suhteliselt mõõdukad ja kompromissialtid. Et mõnedest vastustest seisukohalt "rohkem jahimees kui maaomanik" loeb nagu välja seda, et oma maaomandiga jahiseltsis osalemine ei ole teiste seltsiliste arvates nagu mingi kapital jahiseltsi jaoks. Ometi on sellise suurema maa-/metsaomandiga jahimehe osalemine seltsis siiski ju seltsile (st siis kogu jahiseltsi liikmeskonnale) ju üsnagi kasulik.
Püüan oma mõtet piltlikustada:
- seltsis on jahimaad 5000 ha
-seltsis on 50 liiget
- liikmemaks on 100 eurot
- 50 liikme hulgas on 10 pensinäri, kes on seltsi üldkoosoleku otsusega liikmemaksust vabastatud (selline pensionäride liikmemaksust vabastamine on minu teada üsna levinud tava)
- 50 liikme hulgas on 10 maaomanikku, kellele kuulub jahseltsi maadest ca 40%
Nüüd kuulub seltsi liikmeskonda veel 20 linnameest ja mõned sellised, nagu mina ise olen, selline 2-5 ha maaomanik (ka seltsi maadel). Et ots-otsaga kokku tulla, majandab selts nii, et võtab jahile ka rahamehi/välisturiste broneerides neile jahi alguses ütleme 2 põdraluba, 3 sokuluba ja jätab võimaluse neil pidada ka seajahti, sest sigu on piisavalt ja lube eraldi broneerida pole vaja. Kogu saadud tulu jääb seltsile, st, et peaks nagu põhimõtteliselt jaotuma kõigi seltsi liikmete vahel võrdselt ja realiseeritakse siis laskeharjutuste, söödavilja ostmise, jahimaja korrashoiu jne kaudu.
Ja nüüd siis minu küsimus, milles siiski kajastub ka minu seisukoht:
1. Kas te peate normaalseks, et osad seltsi liikmed (maaomanikud) maksavad võrreldes teiste liikmetega samasugust liikmemaksu, mis siis, et nad on härrasmehelikult omad maad seltsile kasutada andnud?
2. Kas neil maaomanikest seltsi liikmetel ei teki ikka natuke õigust näiteks küsida seltsilt endile mõned põdra, sea ja sokuload ja seda pigem siis tasuta ja võimalik, et ka õigusega vähemalt omal maal paiknevatest kõrgistmetest kedagi sõpra või ka turisti (?!) natuke jahtida lasta? MAKSAVAD JU NEMAD TÕESTI LISKAS VEEL MÄRGATAVA SUMMA MAAMAKSU, MILLEST JAHISELTS SENINI ON OMA KÄED LIHTSALT PUHTAKS PÜHKINUD JA KANNAVAD KA KAHJUD, MIDA ULUKID NENDE OMANDIL TEKITANUD ON!

Ma nagu leian, et selliste maaomanikega tuleb leida kompromiss ja selliste meeste poole on seltsil mõtet teha väike kummardus. Et ei ole ikka nii, et 100 raha maksnud linnamees ja 100 raha maksnud + 50 ha-ga jahiseltsis osalev maaomanik on üks ja sama?! Jah, otsustusõiguselt ju peaks olema ja nagu elu on näidanud ja ka PS kirjutab, nad otsustusõiguselt ongi võrdsed. Aga kas teine pool, nö „külalisliikmed e siis maatamehed“ ei peaks mõtlema natuke teisiti ja näitama üles samasugust härrasmehelikkust nagu maaomanikud, kes omad maad kõigile võrdselt kasutada on andnud?

AGA KÕIGEKS SELLEKS PIISAB OLEMASOLVAST JAHISEADUSEST JA EI OLE VAJA TEHA SEADUST, MIS MUUDAKS JAHIPIDAMISE ÄRIKS! ROHKEM NAGU SELTSKONNA ENDA SUHTUMISKÜSIMUS!

Teistpidi võttes ongi ju sinu poolt kirjeldatu see paganama sotsialismuse (kõigi panus oleks võrdne) taganutmine .Ja seda korda siin ju hirmsasti vannutakse. Kapitalism ju peakski seda tähendamagi ,et rikka panus on ka suurem.Seega ei tohiks jõuka maaomaniku veidi suurem panus üritusse olla mingiks probleemiks Aga sageli on jah nii,et see varakam mees ei teegi asjast probleemi ,need kehvemad kipuvad neile ise kandikul viinamarju pakkuma.On see siis esti rahva orjameelsus, v vaesema mehe püüdlus ennast rikkamaga samale pulgale trügimise vajadus