Nüüd kus keelajad koos nede maaüksustega teada, mainin kohe ka ära üle minu maa ei luba ühelgi keelaja tehnikal sõita (aint suure komp. kokkelepel siis ). Ka oma tuttavad sellega nõus ja kaasatud. Mul suva mingu või kopteriga. Oskan ka ise labaselt pressingut teha. Kui ikka normaalse inimese kombel elada ei saa, siis peame sarnaselt vastu põrutama.

Neil ju enamjaolt mets lagedaks raiutud. Mis neil sinna võssa enam asja kuigi asjal on jumet .

Nüüd läheb ju võsa ka hakkeks,ikka vaja minna.

Arvestades järjest kasvavat huvi toorme vastu hakkematerjali turul, on ka võsal juba päris kobe hind. Kui vanajumal veel korraliku ja pika talve ka saadaks...

Hea mõte. Ligipääs on tagatud aga jala. Ei hakka täpsustama aga mõneski paigas on veel nüüd selline reegel

Erametsaliidu facebookis on sääntne ülestähendus .. ''Herrmann vs Saksamaa''

http://www.facebook.com/pages/Eesti-Era ... 3447900151

Jahipidamise talumiskohustus ilma võimaluseta sellest loobuda on konventsiooniga vastuolus

https://www.riigiteataja.ee/oigusuudise ... ekiri/4385

Toon selle siia tervikuna ka ära ..

---------------------------
Jahipidamise talumiskohustus ilma võimaluseta sellest loobuda on konventsiooniga vastuolus

Herrmann vs Saksamaa, Suurkoja otsus 26.06.2012, avaldus nr 9300/07

Avaldaja on väikemaaomanik (Saksa õiguse määratluse järgi maaomandi suurus alla 75 ha), kes tulenevalt föderaalsest jahiseadusest on jahimeeste ühingu liige ning peab taluma jahipidamist oma maavalduses. Kuivõrd jahipidamine on vastuolus avaldaja veendumustega, esitas ta taotluse halduskohtule enda liikmesuse peatamiseks. Kohtumenetlus ei olnud avaldajale edukas, sest Föderaalse Konstitutsioonikohtu otsuse kohaselt on jahimeeste ühingu automaatne liikmesus ja sellega kaasnev jahipidamise talumise kohustus vajalik metsloomade mitmekesisuse ja tervise kaitseks. Avaldajaga sarnaselt oli talumiskohustus kõigil väikemaaomanikel. Avaldaja kaebus EIKile oli konventsiooni artiklite 9, 11 ja 14 ning 1.protokolli artikli 1 riive tuvastamiseks.

Osapooltel ei olnud vaidlust selles, et avaldaja omandiõiguse riivel oli legitiimne eesmärk ning seaduslik alus. Seetõttu oli küsimuseks meetme vajalikkus demokraatlikus ühiskonnas. EIKi uuema kohtupraktika kohaselt – mida kohtuotsuses analüüsitakse – on omandiõiguse riive automaatne liikmesus jahimeeste ühingus ja jahipidamise talumise kohustus. EIK on sellekohase riive tuvastanud Prantsusmaa ja Luksemburgi suhtes.

Saksamaa kõnealune föderaalseadus ei erinenud Prantsusmaa ja Luksemburgi vastavatest seadustest. Saksamaa seaduse kohaselt oli maaomanikul õigus hüvitisele talumiskohustuse eest ainult sellekohase taotluse esitamisel. Suurkoja arvates ei ole konventsiooniga kooskõlas isiklike veendumuste rahaga kinnimaksmine ja seetõttu lükkas Suurkoda tagasi Saksa valitsuse vastuväite, et seadus võimaldas erandeid üldisele talumiskohustusele. Seetõttu tuvastas EIK häältega 14:3 1.protokolli artikli 1 riive ning ei pidanud vajalikuks käsitleda teiste konventsioonisätete võimalikku riivet.

Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK avaldajale 5 000 eurot.

Eriarvamusele jäänud kohtunikud kirjutavad, et jahipidamise regulatsioon ei ole inimõiguste kaitseküsimus, vaid pigem inimese ning looduse tasakaalu saavutamise küsimus. Kohtunike arvates on Suurkoda eksinud varasemate EIKi kohtulahendite tõlgendamisel ning ei ole arvestanud seda, et jahipidamise talumiskohustusele on EIKi kohtupraktikas kitsam ja laiem tõlgendus, lähtuvalt selle kohaldamisest kõigi isikute suhtes ning hüvitise saamise võimalusest.

Kohtuotsusele on lisatud ühe kohtuniku täiendav arvamus, mis käsitleb põhjalikult EIKi kohtuotsuste kujunemise mehhanismi varasemate otsuste siduvuse aspektist.

----------------------------------

Küll ikka otsiks ja igati püüaks enda tegevusi õigustada see punt inimesi, kes seda eraliitu oma tahtmiste sisse surumisel ära kasutavad .. ja eraliit on meeleldi nõus rahakama ehk maksujõulisema seltskonna huvides endid igati kaardile kandma ..

Väga müstiline kaader, seda enam et kohe on käivitumas metsanduse arnegukava mahuga ligi 270 miljonit euri. Sellest ei piisa veel. Fakt on see et suurem osa sellest rahast ongi põhjus miks firmad selle jamaga kaasa lähevak, jagamine - toetamine käib ju läbi nende EML jne kaudu suures osas. Masendav lihtsalt.

Lisandunud materjal keskkonnaameti avaliku teabe portaalist

http://www.keskkonnaamet.ee/sadr/index. ... sutus_id=1

Pr Kristel Arukask
Eesti Erametsaliit
Kristel.arukask@erametsaliit.ee 25.07.2012 nr 11-6/12/17600-3



Jahipidamise keelustamise aktsioon



Austatud proua Arukask

Keskkonnaamet on kätte saanud Eesti Erametsaliidu poolt Keskkonnaametile:

I 27.06.2012 e-posti teel edastatud avaldused, mis on esitatud järgmiste füüsiliste või juriidiliste isikute poolt:
1. Aira Toss (isikukood 46808250300)
2. Martin Kukk (isikukood 36812272717)
3. Arne Nielsen (isikukood 33507060212)
4. Sargvere Põllumajandusühistu (registrikood 10049258)
5. Olavi Udam (isikukood 36507296012) ja Pille Udam (isikukood 46303236044)
6. Valve Viibus (isikukood 43909276026)
7. Ilmar Kallak (isikukood 35508026015)
8. Elve Talts (isikukood 46110020244)
9. V-Mets OÜ (registrikood 10614045)
10. Margus Talts (isikukood 36204050250)
11. Kuido Klooren (isikukood 37501136514)
12. Ardi Allikmets (isikukood 35811180227)
13. Valga Puu OÜ (registrikood 10600304)

II 04.07.2012 e-posti teel edastatud avaldused, mis on esitatud järgmiste füüsiliste või juriidiliste isikute poolt:
14. Kalle Laid (isikukood 35704160385)
15. Tiit Uusmaa (isikukood 36209014921)
16. Tiit Toobal (isikukood 33901010342)
17. Erik Kosenkranius (isikukood 37010262711)

III 10.07.2012 e-posti teel edastatud avaldused, mis on esitatud järgmiste füüsiliste või juriidiliste isikute poolt:
1. Veski Talu FIE (registrikood 10634467)
2. Hans-Markus Paisu (isikukood 37202260359)
3. Marika Olop (isikukood 46107060019)
4. Piret Vahula (isikukood 47610222245)
5. Katrin Kull (isikukood 47204070267)
6. Veiko Kiivet (isikukood 37406270337)
7. Ando Eelmaa (isikukood 36711200231)
8. Leelo Raide (isikukood 47604045711)

IV 11.07.2012 kullerpostiga edastatud avaldused, mis on esitatud järgmiste füüsiliste või juriidiliste isikute poolt:
1. Raul Randmer (isikukood 34510030236);
2. Helge Ehrpais (isikukood 44408270233);

V 13.07.2012 kullerpostiga edastatud avaldused, mis on esitatud järgmiste füüsiliste või juriidiliste isikute poolt:
1. Avo Kannike (isikukood 35610194919)
2. Viktoria King (isikukood 44404220320)
3. Ilmar Kallak (isikukood 35508026015)


Avaldustes teavitavad kinnistuomanikud, et on keelanud jahipidamise neile kuuluvatel avalduses nimetatud kinnistutel.
Keskkonnaamet on esitatud avaldused edastanud jahipiirkondade kasutajatele.

Juhime Erametsaliidu tähelepanu asjaolule, et:
1.1. Maaomanike jahipidamist keelustavate avalduste puhul ei ole tegemist haldusaktiga vaid maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahelise tsiviilõigussuhtega. Maaomaniku kirjalik jahipidamise keeld on samuti eraõiguslik avaldus teisele isikule jahipidamisest hoidumiseks. Keskkonnaametil puudub igasugune õigus ja võimalus mõjutada või muuta lepingu või avalduse sisu. Samuti ei kontrolli Keskkonnaamet vastavate kokkulepete täitmist jahipiirkonna kasutaja või omaniku poolt. Seega puudub täielikult vajadus Keskkonnaameti vahenduseks jahipiirkonna kasutaja ja maaomaniku vahel.

1.2. Vastavalt Jahiseadusele ei pea maaomanik tähistama ega piirama oma kinnistut selleks, et seal jahipidamist keelata. Jahipiirkonna kasutaja saab maakatastri andmete alusel määrata maaomaniku kinnistu piirid ligikaudselt, millest tulenevalt võib juhtuda, et vaatamata jahipidamise keelule võib maaomaniku kinnistul teatud ulatuses jaht siiski toimuda, sest objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik jahipidamiseks keelatud ala täpselt määrata. Kui maaomanik soovib, et leping või jahipidamise keeld oleks jahipiirkonna kasutaja poolt reaalselt täidetav, siis ta peaks jahipiirkonna kasutajale oma kinnistu piirid looduses ette näitama. Viimast seisukohta toetavad mitmed JahiS sätted. Näiteks JahiS § 17, milles reguleeritakse maaomaniku kinnistul asuvate jahindusrajatiste kasutamist või JahiS § 24 lg 1, kus on sätestatud jahipiirkonna kasutaja kohustus hüvitada maaomanikule jahiulukikahjustused. Kui jahipiirkonna kasutaja ei tea maaomaniku kinnistu piiride kulgemist looduses, siis ei saa ka määrata kelle maal asuvad jahindusrajatised või tekkis jahiulukikahju.

1.3. Arvestades eeltoodut palub Keskkonnaamet Eesti Erametsaliidul, kes esindab maaomanikke, pöörduda Keskkonnateabe Keskuse poole, sest just Keskkonnateabe Keskus haldab maaomanikele vajalikku infot ja vajadusel nõustab neid. Keskkonnateabe Keskuse põhimääruse § 9 lg 1 p 4 kohaselt on keskkonnaregistri osakonna põhiülesanne pidada ja arendada keskkonnaregistrit ning nõustada registri kasutajaid. Keskkonnaregistri seaduse § 15 lg 1 järgi kantakse registrisse jahipiirkonna kohta kõik vajalikud andmed (näiteks: kasutusõiguse saanud isiku nimi ja tema isiku- või registrikood). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lisatakse andmetele jahipiirkonna ülevaatekaart ja asukohakaart ning jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Keskkonnaameti asemel Keskkonnateabe Keskuse poole pöördumine ei halvenda maaomanike positsiooni, sest esiteks saadakse vajalik info kiiremini ning teiseks esindab omanikke riigiasutustes nii või teisiti Eesti Erametsaliit (Erametsa Liidu põhikirja p 2.3 alapunkt 1 - esindab oma liikmeid riigivõimu- ja valitsemisorganites, kohalikes omavalitsusorganites, kohtus ning teistes organisatsioonides kooskõlas kehtiva seadusandlusega). Seega ei pea maaomanikud mingeid täiendavaid toiminguid tegema.



Lugupidamisega


/Allkirjastatud digitaalselt/

Marko Sahtel
Metsanduse peaspetsialist
juhataja ülesannetes






Jaan Ärmus 452 7772
jaan.armus@keskkonnaamet.ee

Kui maaomanik soovib, et leping või jahipidamise keeld oleks jahipiirkonna kasutaja poolt reaalselt täidetav, siis ta peaks jahipiirkonna kasutajale oma kinnistu piirid looduses ette näitama.
Ei kujuta küll ette, kui sektsioonis 40 meest ja kas keelaja võtab siis iga mehe kordamööda käekõrvale ja käib piirid läbi
Pehmelt öeldes nonsenss.Ma olen ikka ise huvitatud sellest, et võõrale maale ei satu ja teen need piirid omale selgeks varakult.

Tubli, küta takka ja õpi ilusti kaart pähe ! Vene lollus saksa täpsusega, seda me oskame ju.

Pööraksin tähelepanu selles "Herrmann vs Saksamaa" näites ühele asjale.
Kuidagi ei sobi see näide , kui tahta võrrelda mingisugust meie situatsiooni.
"Kuivõrd jahipidamine on vastuolus avaldaja veendumustega, esitas ta taotluse halduskohtule enda liikmesuse peatamiseks".
Meil pole maavaldajal jahindusliku liikmelisuse kohustust ja ta saab vastavalt veendumustele jahi keelata ning minuarust uue js-i jora ei rajane muule veendumusele, kui maksimaalsele tulutaotlusele koos sooviga juhtimine oma kätte saada.
Inimõigused tänapäeval on üheks kavalaks mehhanismiks, et teatud huvid, ennekõike majanduslikud, rahuldatud saaksid.

Ma ei mõista sinu märkust.Kuidas sinu arust siis see piiride näitamine peaks välja nägema ?Vanemad mehed ei oska kaardist midagi arvata, veel vähem selle järgi mingeid piire meelde jätta.Äkki siis jahtkonna ülem võtab 40 matsi kaasa ja teeb ühiskülastuse metsa.
Kuidas sa siis seda piiride näitamist ette kujutad?

On olemas jahijuhataja ja aju/kütiliini pealikud. Ehk maksimaalselt 3 meest "probleemsel" alal korra maaomanikuga läbi käinud. Panevad isiklikult( õigemini peaksid) paika iga küti ja iga ajaja ja räägivad puust ja punaselt ette, kus tohib liikuda ja kus mitte. Kui aga jahijuhataja ei oska kaarti lugeda , siis soovitaks sellel seltsil kuskilt väljaspoolt pädev inimene palagata .
Seda minu poolt öeldut MITTE tõlgendada kui uue JS pooldamist .

[quote="lant] Vanemad mehed ei oska kaardist midagi arvata, veel vähem selle järgi mingeid piire meelde jätta.[/quote]
Lant, palun ära üldista. Et olen vana orienteeruja siis ei võta iskliku solvanguna (kuigi vanus lubaks) aga tahan öelda, et meie klubis käib ühisjaht ainult kaardi järgi, lisaks on eraldi aju plaanide mapp A4 peale trükitud ajude kaupa....ja asi toimib. Tuleb selle mapi uus redaktsioon teha, kus keelud peal. Kahjuks tundub kaardi kasutamine pigem erand kui reegel olema meie jahiseltside hulgas. Ärge peksma hakake kui eksin.

Olen Berettaga nõus...kui ikka jahirentnikul soov maaomanikega kooralikult läbi saada ja jahti korrektselt pidada on jahimaade kaart (ka ajude kaupa) möödapääsmatu. Eriti hull on olukord, kui jahikeelu kehtestaja maad kuskil kiiluna suuremate ajude sisse jäävad. Meite jahimaadel on üks selline "frukt" olemas...ise jahimees (kõrval sektsioonis) aga keelu pani meile peale...nüüd peame selles ajus kaarega tema maast mööda käima...raske see on aga hakkama saame ja loomad laskmata ei jää...
Isiklikult olen kõvasti seda meelt, et kui maaomanik soovib ikka oma maa "puutumatust", siis tuleb maa märgistada. Kasvõi igast küljest ühe kahe märgisega. See ei tohiks ühelegi maaomaniklule ülejõu käiv tegevus olla. Seetõttu ei saa aru sellest osade maaomanike vihasest vastasseisust maa märgistamisele (eriti veel nendest, kes maadel viibimist keelavad). Pigem tundub see tahtliku trotsi ajamisena, et asja keeruliseks teha....hakka või ise nende maid märgistama