Arvan, et ei eksi ... meil küll pole kaarti olemas, see on kusagil riiulis, jahil olevas dokumendimapis seda kaasas ei kanta. Ikka joonistatakse enne aju liivale-lumele kaart ja pannakse paika, kes kuhu. Ja igas kohas pannakse konkreetse liini paikapanijaks seda kanti paremini tundev asjalik mees, mitte lihtsalt üks üldine kütiliini pealik.
Aga kuidas te ajude kaupa kaarte teete? Meil võetakse neid nii ja naa, kord sellest sihist selle sihini, siis teistest sihtidest, suuremalt ja väiksemalt, sõltuvalt meeste arvust ja jälgede-loomade oletatavast asukohast - ega kahte päris ühtemoodi aju samas piirkonnas naljalt ei ole ...

nii see tavaliselt ongi, ühe aju piires on ikka kuni 10 omaniku siilud sees ja ei ühelgi tervet valdust. Meie kandis pole need metsavaldused küll mingite looduslike joonte (jõgede, ojade jms) või teedega määratletud, mida aju tegemisel kasutame. Eriti hull on olukord, kui mõlemad kõrvalkinnistud on teinud enam-vähem ühel ajal raie, mingit sihti looduses pole ja mälus oleva kaardi järgi küll piiri paika looduses ei pane. Ka on need ca 15 a tagasi sisse raiutud sihid nii ära kasvanud, et looduses neid ei erista, ehkki tead, et kusagil siin peab siht olema ...

Küsimus: Ütleme,et on suur mets kus võib jahti pidada,aga selle metsa keskel/ääres on väikene jupikene kus on jahipidamine keelatud. Alas kus tohib jahti pidada lasen koerad lahti,aga koerad va kaabakad võtavad sellest väikesest jupikesest looma ülesse ja hoiavad paigal...kas tohin koertele järgi minna? või lasen neil haukuda...(koerad on meil visad )

Miks kaarega ,just tuleb piiri peal käia ja kõva kisa teha .Siis saavad keelajad aru kui mõttetu selline jura ajamine on.
Osa arutlusi tunduvad siin teemas kuidagi imelikud.Mis tähendab,et piiri ei tea ja pole näha?Kas siis osa jahte toimuvad(kogemata) naabrite maadel või?Kui kellegi jahivastalise tükk asub siiluna piirkonna sees,saab ka selle piiri selgeks teha.Jahimehele peaks ometi mets tuttav olema.Mingite keelumärkide ülesriputamine on ainult metsa risustamine ja mingites kohtades ka mõttetu.
Kõige mõttekam on oma piirkonna inimestega läbi saada.Kui keegi keelab omal maal jahipidamise siis pole temaga ju rohkem midagi arutada ja lihtsalt sinna jahte ei korralda.Sellisel juhul pole sel inimesel ka meilt midagi nõuda.Punkt.

Nagu varem juba siin öeldud, siis kinnistute piirid metsas ei ole teps mitte alati silmaga eristatavad. Jahimaade piirid kulgevad valdavalt ikkagi mööda teed, kraavi. On ka erandeid muidugi. Nagu ka kinnistutega, kus sihid ilusti sees ja lihtsalt eristatav. Aga seda on ikka väga vähe.
Kui inimestele teed sa selgeks, kus jookseb keeluala piir, siis kuidas sa teed selle selgeks koertele.

Tervist lugejatele-kirjutajatele!
Sattusin pika aja takka siia lugema ja kohe ka imestama...

Kas kõigil hein tehtud ja rannarõõmudest isu täis? Käib vast tõsine tühja taga ajamine.

Esiteks - mul on ettepanek (samamoodi nagu valitsus soovitas Liibanoni pantvangikriisi ajal) MITTE KOMMENTEERIDA enam seda jahikeeldude teemat. See ju ongi "terroriseerija" eesmärk - olla pildis.
Teiseks - tuleb sügisene ühisjahtide aeg ja kõige tõenäolisem sattuda siis ise või koeraga keelatud alale. Ma tahaks teada, mismoodi tegevus edasi toimub. Oletame, et ma jään rabakraavi ja sootee vahel Miku metsas viibimisega ForestInvestManagement OÜ palgatud turvamehele vahele (ma ei usu, et need juhatuse liikmed isiklikult üle Eesti oma tükke valvata suudavad). Kuidas minu viibimine seal fikseeritakse? Fotoga, värviga (nagu liiklusavarii puhul)? Füüsiliselt ei tohi mind keegi rahumeelse olemise puhul puutuda!! Veel vähem vägivallaga ähvardada või tulistada.
Kas kutsutakse politsei või keskkonnainspektor? Missugune on see väärtegu (kuritegu?), mis mulle ja millise seaduse järgi külge poogitakse?

Ärge tehke ette oma elu keeruliseks. Aeg näitab, kas sest üldse miskit kohtukeissi tuleb (mis on ainuke variant, mis näitab seda kus poolt seadus asjale õige lahenduse annab).

Jahimaa piiridest käivad koerad ju ikka vahest väljas, pole selle eest vist keskit veel senini vangi pandud.

Parimat,
Villem Reinaas

PS! Ma olen kuulnud juba jutte, et firmad ei punni vastu miskit erilist, kui tahetakse tasuta lepingut sõlmida - kätte võtmise asi. Omal on ainult ühe tüki puhul lepingu huvi. Aega on selle kiire asjaga Samas üks tükk võib rahus keelu all olla - kopratamm ja kuhilpesa peal - las uputavad naabreid

Koertele võid ja isegi pead järgi minema. Kui uluk pole vigastatud, siis lasta ei tohi .Kui aga viitsimist, siis tee märge loale, et jälitad haavatud ulukit, kes just sellele "keelualale" pages. Kütid ta koerte eest ära ja jällegi märgid loale, kus kohas täpselt. JOKK

Loomulikult on jokk skeeme hulgaliselt, aga iga JOKK`itamine muudab suhted maaomanikuga keerulisemnaks

Ära saa valesti aru, ma tõin näite endilt.Meil 60+ mehed teavad enda piirkonna metsi vägagi hästi ja ei hakka mingi kaardiga pead vaevama.Lihtsalt mainid millise maja, sihi, talu või metsatuka juurde vaja on minna.Teinekord imestad isegi, kui ütlevad , et siit sõpsikust saab läbi ja sealt pole mõtet minna.
Minu arust teema oli üldse selles, et jahi keelaja peab oma piirid ette näitama.

Mehed, milleks oma pead mõtetu probleemiga vaevata? Kas teil pole siis pundis ühtegi metsameest, kes võtaks käsigepsu ja paar rulli eredavärvilist märkimislinti ning probleemsete kinnistute piirid looduses läbi jalutaks ja lintidega märgistaks
Käsigepsu täpsus ca 5 meetrit selleks suht piisav, võib ju eksimise varu väljapoole kiusupunni piire märgistada. See pole minu arust eriline kaotus, kui ajumees kümmekond meetrit kaugemalt kõnnib.
Metsamehena pean pidevalt võpsikus maaüksuste piire taga ajama, siiamaani kõik paika saadud. Vahel vaid mõnes padrikus pisut rohkem aega kulub selleks

Villem ütles väga õieti, et parem on kiusupunnist vähe kaugemalt mööda minna, kui mõtetu vaidlemisega ainult õli tulle valada. Oma kogemusest võin öelda, et mõnikord mõjub rohkem kuraasi jahutavalt see, kui jonnipunnile lihtsalt selg keerata ja temast mitte välja teha.
Praegu ongi nende jonnipunnide peamine eesmärk ju iga hinnaga pildi peal püsida.

Täpsustaksin taas, et küsimus pole ju nendes mõnes väikemaaomanikust "jonnipunnis", kes usuvadki (kas oma siiruses või teadmatuses), et EEML jahinduses neile õnne õuele toob. Küsimus on palju kõrgemas mängus, millele pidevalt isand Uugamets ju viitab. Kuna eraomand üsna kindla kursiga koguneb aina väiksema hulga omanike kätte (kellest suur osa läbi juriidiliste kehade on ju väljastpoolt Eestit), siis on ka arusaadav, miks soovitakse aadliseisust ka jahindusteemas. Metsandusteemas juba on põhimõtteliselt ammu "püksid rebadele tõmmatud".

"Mis minu kinnistul teed, mis kotis on" küsib keelaja? "Näe seeni otsin ning küsija ***** om" vastab jalutaja. Kogu see keelamise värgindus EEMLil järjekordsel katsel läbi põrunud. Ainus võit kui jahimehed-naised leili lähevad. Seega jätkem ka sellel kohal vastased võidumekita.

Aadu, pole ka kõigil firmametsadel otsepääsu riigi- või vallateele. Võib olla ka muid põhjuseid, miks sellel omanikul on tarvis ka oma piirinaabritega suhelda ja hästi läbi saada.
Kui keelualad ilusa eredavärvilise lindiga ümberringi kenasti märgistatud, on see näha ka teistele inimestele, kes võib-olla jahinduse hetketeemadega nii hästi kursis ei ole. Praegu on need keelualad ju nimekiri paberil, ringpiiris märgistatuna ilusti ka looduses nähtavad.

Siit omapoolne ettepanek: meie esindusorganisatsioon võiks kaaluda võimalust organiseerida ühistellimus mõnele tootjale eredavärvilise märkelindi hankimiseks ilusa selgeltloetava kirjaga Jahikeeluala näiteks Siis ka kõrvaltvaatajale koheselt arusaadav, mis lindikestega tegemist.

Võib juhtuda, et nii mõnigi inimene lausuks sellise maaomanikuga suheldes mõne hea sõna ka jahimeeste toetuseks.

Nojah. Aga mismoodi siis tuleb jahirentnikul asjasse suhtuda, kui tal on kasutuslepingu lisaks leping ka metsafirmaga maade jahinduslikuks kasutamiseks, kuid too osaleb keeluaktsioonis? Lepingut peatatud ega lõpetatud pole.

Keelu all olevaid kinnistuid võiks ehk märgistada kui neid on jahipiirkonnas paarikümne hektari tuuris. Aga kui on 1000ha piirkonnast, siis küll eriti ette ei kujuta, kes need ringpiirid läbi käiks ja lintidega märgistaks.
Minu arvates peaks kinnistu omanik ise oma kinnistu piirid selgelt eristatavaks teha kui ta soovib, et sinna ükski jahimees ei satu.