http://www.eramets.ee/uudised-1?art=3609
Selline vastandumine siis Mõttekojale EEML-i poolt.
Toetan Mõttekoda ja nende tegevust!

Õiguskantsleri arvamus
http://www.riigikogu.ee/index.php?page= ... oosseis=12

Huvitav, mida erametsakatel õiguskantsleri arvamuse kohta kommenteerida on . Ilmselt tuleb midagi sellist "Ei EI , ... Õiguskantsler on valesti asjast aru saanud"!

See EEML-i avaldus on ikka tõeline tase! Päris hästi tulevad sealt esile just nende enda võtted, milles nad nüüd usinasti teisi süüdistavad. Ja järjekindlalt, et "seisame väiketalunike eest" jne, jne... Olles ise vaenu õhutanud ja jahimehi igati maha teinud, otsivad nad nüüd seda "kolli" Mõttekojast. Sain ma nüüd siis õigesti aru, et Laid peeretas või oli see miski muu asi?
"Jahikorraldamine algab otsuste tegemisest", sedastab Põllumäe. Peab silmas, et maaomanik saab uluki omanikuks ja siis ongi õige otsus tehtud. Minu meelest algab jahikorraldus pildi selgeks tegemisest kõikidest tahkudest, mis jahindust puudutavad.

Tänases "Postimehes" kirjutab Mihkel Mutt muuhulgas:
" Euroopa Liit on eliidiprojekt, aga seda on olnud kõik poliitilised süsteemid. Enamik inimesi on neisse kaasatud usalduse kaudu (mida tänapäeval nimetatakse esindusdemokraatiaks). Samas peab eliit mainitud enamikku mõistma. Sellest oleneb, kui realistlikud on eliidi visioonid ühiskonna edendamiseks. "Sotsiaalinsenerid" läbi aegade on äpardunud , sest opereerisid oma õnnemudelites abstraktsioonide, mitte inimestega, kel on mälu, tunded ja eelarvamused. Või on nad arvanud, et inimeste olemust saab suhteliselt kergesti muuta."
Kuidas tundub see mõte EEML-i kahurväele, kes summib iga krõpsu peale, mis kuskilt nagu kostis?

EEML-i avaldusest:

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu esimees Kalle Põld peab jahiseaduse ümber toimuvat tähenduslikuks: „Okupatsiooniaja viimaseks sümboliks metsanduses ehk metsanduse pronkssõduriks võib pidada nõukogulikku elukorraldust ja kommunismi vaimsust kandvat praegust jahiseadust. On hämmastav, kuidas üksikud „seltsi mehed“ üritavad jätkuvalt selle seaduse vaimus oma hobiga edasi tegeleda ning pole siiani märganud, et juba paarkümmend aastat on meil uus elukorraldus, on maaomanikud, kes vastutavad uue metsa rajamise ja metsakasvatamise eest.

No "nõukogulik elukorraldus", "kommunismi vaimsus" ja "pronkssõdur" on muidugi võlusõnad, mille abil võib välja pressida kellelt iganes ja midatahes!
On tõepoolest hämmastav, et seaduseelnõu tellijad, kes nõuavad okupatsioonide eelse vabariigi aegse õigluse taastamist (vt. 351 SE seletuskiri), ei ole märganud, et vahepeal on 70 aastaga väga palju muutunud (oli see siis meie soov või mitte).
Maastik on muutunud totaalselt. Väikesed põllu- ja heinamaalapid on kas kokku küntud agrosteppideks või lastud võssa/metsa kasvada.
Suurulukeid oli tänasega võrreldes väga vähe või üldse mitte.
Maapiirkondades elas oluliselt suurem protsent rahvastikust. Maaomanikuks olid valdavalt inimesed, kes teenisid elatist ise oma maad kasutades ja olid tihedalt seotud kohaliku kogukonnaga. Tänapäeval üha suurem osa rahvastikust linnades ja järjest suurem osa põllu-ja metsamaadest üha väiksema hulga (suur)omanike käes, kellel pole pahatihti veel allesjäänud kohalike kogukondadega mittemingisugustki sidet.
(Need vaid mõned antud teemasse puutuvad näited)
Sama hästi võiks väita, et 30-ndate aastate liiklusseaduse taaskehtestamine aitaks oluliselt vähendada liiklusõnnetuste arvu.

Ja veel.
EEML avaldusest:
Oma hobid peab igaüks ise kinni maksma, mitte üritama hobitegevuse pealt veel tulu teenida.“

Selle kohta ütleks oma puhtisikliku seisukoha, et minu arust on õiglasem üritada tulu teenida pigem oma tegevuse kui omandi pealt. Aga tõsi ta on, et seda tulu tuleks tõesti ka maaomanikega kuidagi jagada. See oleks teema, kus tuleks kehtivat jahi- ja võimalik et ka mõnd muud seadust korrigeerida.

Kas mets v maa/keskond on ikka kellegi omand,või on ta riigi(loe ühiskonna) oma ja antud teatud tingimustel kellegi kasutusse?
Kas maavara mis asub kellegi maaomandi maapõues on nn maaomaniku vabalt kasutatav rikkus?
Kas päike ,tuul ja vihm ,mis kõik kellegi maaomandi loomulik osa ,on "maaomaniku" omand? Kas keegi peaks nende loodusjõudude tekitatud kahjud nn omanikule korvama? Või peaks nn omanik arvestama juba endale antud vara soetades teatud riskide talumise vältimatusega?
Kas uluk on samasugune loodusresurss,kui näiteks päike, tuul ja vihm ja kas nn omanikul on selle loodusresursi vältimatu talumiskohustus,v on ta nn maaomaniku vabalt, oma äranägemise järgi kasutatav resurss?
See on mõtlemise koht! Hr. Kõiv igaljuhul arvas ,et uluk peab olema nn omaniku tuluteenimis vahend!

Sina H:owl ei ole asjast päris õigesti aru saanud.
Suurmaaomanikud, ehk siis EEML, seisab ju küll minu kui väikemaaomaniku eest. Vaata, nad lausa nõuavad, et ma pean saama õiguse küttida väikeulukeid. Näiteks jänest, kelle jälgi ma pole juba mitu aastat lumel näinud, näiteks kopraid, kes minu maal tammitades võivad nende metsi uputada, hallvarest ja kärnas kährikuid jne. Aga nad on mööda läinud sellest tõest, et mul on ka täna, ilma nende eestkosteta, see õigus olemas. Nende eestkostest ei muutu midagi! Ja muutusi, mis on 70ne aastaga toimunud, on nad ka tähele pannud. Nad on märganud, et selles "kommunismi ja pronksõduri" ajajärgus on siginenud pagana palju suurulukeid. Ja mis parata - kui on siginenud, siis peab ju asja kuidagi oma taskusse panema.
Sitta kah http://www.google.ee/imgres?imgurl=http ... AQ&dur=125 ja väiketalumees on vankrilt läinud Sitta kah - ja linnamees, kes kõik need 70 aastat on tööd teinud ja makse maksnud ja selle kaudu Eesti loodust üleval pidanud - on kah vankrilt läinud! Tahad peale tagasi - maksa!
Nii võib, aga nii ei ole ilus!
Mis puudutab jahiäri, siis minu poolest andku minna. Aga vaid selles proportsioonis jahimaa pindalast, mis on nende omand. Kui on 15 000 ha jahimaad ja sellel lubatakse küttida 15 põtra ja kellelegi suurmaaomanikul on selles jahimaas 1000 ha kinnistut, siis palun väga, üks põder on tema oma. Küttigu ise või müügu maha! Tahavad proportsioonis, saagu proportsioonis! Ja "poolikuid" põtru kütitakse edasi kogukondlikult või seltskondlikult!

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/s ... d=65677134

Ma nüüd kindel ei ole aga ma arvan,et mina tean õiget vastust.

Teie 15-st põdrast 1 on meie oma- on juba kuulda olnud.

Üks väike nüanss taustainfona.

Alltoodud lingil: http://ejs.ee/et/uudised-ja-teated/1293 ... djaid.html

võib leida EJS lehelt viite EEML seisukohtade kohta ning viimases lõigus on EEML toonud välja, et nemad ei soovi uluki maaomaniku omandiks muutmist, vaid et uluk peab ka nende arvates jätkuvalt olema peremeheta vara. Tegemist oleks nagu väga olulise ühise seisukohaga sama meelt olevate jahimeestega või kuidas. Mis on aga selle taga tegelikult ?

EEML tegevdirektor on oma senise akadeemilise karjääri käigus kirjutanud huvipakkuva publikatsiooni, mis käsitleb jahiõigusi seonduvalt maaomandiga Eestis.

https://www.etis.ee/portaal/tTpublikats ... oonid.aspx

Seega on tegemist asjasse süvitsi mineva persooniga, mis on kindlasti vägagi tervitatav. Küll aga tuleb nii tema uurimistööst, kui ka veidi muudesse allikatesse süüvides välja huvitav dilemma - nendes õiguskordades, kus jahiuluk kuulub riigile, on riigil ka suurem õigus ja ka kohustus osaleda uluki majandamisel. Nendes õiguskordades aga, kus uluk on peremehetu vara, on riigil see õigus ja ka kohustus oluliselt väiksem.

Nende viimaste hulka kuulub otse loomulikult seniste, 1992-1994 tehtud tsiviilõigusreformi esimeste lennukate valikute tulemusena ka Eesti - meil on vabas looduses elav jahiuluk peremehetu vara (muidugi kuni ainult tema seaduspärase hõivamiseni jahipidamise käigus). Ilmselt läheks terve käesoleva foorumi ükskõik kui laiana mõistetavast temaatikast oluliselt väljapoole see, miks 1990.-ndate alguses, kui taasiseseisvunud EV-s väga suuremahuliste õiguslike reformidega alustati, justnimelt sellises asjaõiguslikus küsimuses (vabas looduses elava uluki õiguslik kuuluvus) justnimelt peremehetu vara staatus valiti. Oletan, et ma ei eksi väga rängalt, kui pakun, et tegemist oli valdavalt õigusteadlaste poolt tehtud puhtsüsteemsust taotleva valikuga - et kui ülejäänud asjaõigus kaldub sinnapoole, siis ei oleks paslik uluki kuuluvust kallutada kuskile teisele poole. See teema jääb ilmselt õigusajaloolaste läbi närida, kui sedagi. Vaevalt, et keegi selles küsimuses kuidagi eriliselt mõtles loodusteadlaste käest nõu küsida või kas see midagi oleks tol ajal andnudki.

Seega kui uluk tõepoolest kuuluks riigile (nagu de jure ekslikult, kuigi filosoofiliselt mõistetavalt ka siinse foorumi mõned kirjutajad on väljendanud), siis saakski riigilt nõuda nii kahjustuste kompenseerimise mehhanismidesse tugevamat süvenemist, hüvitusfondi loomist jms. Selline nõue oleks põhjendatud, kuna uluk oleks riigi omandis ning omanikul on vastutus talle kuuluva vara eest.

Kui aga uluk jätkuvalt on peremehetu vara, siis puudub vähemalt SELLEST konkreetsest õiguspoliitilisest vaatenurgast seadusandjal takistus andmaks uluki elupaiga aluse maa omanikule kasvõi piiramatuid õigusi selle ulukiga tema legaalse hõivamise korral. Mistõttu jahimehed, tänage saatust, et JSE teile veel niigipalju jätab EEML sõbralik hõige aga, et las uluk jätkuvalt olla peremehetu vara, ei tundu vast enam nii sõbralik selles kontekstis.

BM

Eks nad ole välja ammustanud ,kui metsloom auto alla jääb ,auto äralõhub õnnetumal korral inimene hukkub. Jääb kogu vastutus maaomaniku kanda. Sellepärast maaomanikud ei soovi et uluk kuuluks neile.

Kuda saab peremeheta vara olla??? Kõmmutad salaja maha, jääd vahele ja trahvi ei pea ka maksma, sest peremeest pole, kes nõuaks. Kahju nigu ei saand keegi. Targemad, seletage asi lahti.

Et sa teatksid praegugi on uluk peremehetu vara!