Koprad muutuvad meil peagi harulduseks ...

[jaan juhus]

Koprakatkul on väga tubli pikakarvaline taks.Lisaks on tal igasugust muud kola(konksud,kahvad,orad,atv,ankrud mis hästi tammile taha hakkavad,isegi kopplaadur kui sellega ligi pääseb) ja mis kõige tähtsam hullult tahtmist ja viitsimist sellega tegeleda.
Asurkonnale mõjub koprakatk sama moodi nagu kakuke,feen ja teised jahimehed kellele see jaht meeldib.
See, et ilvesele kobras maitseb(kitse vähesusel mis tal üle jääb)tõsi mis tõsi.Koeramehena neid jälitades minagi näinud kuidas ilves mööda kopra elupaiku jahti peab.Vahur Sepa soovitusel jättis meie katk paar kohta metsas tühjendamatta ,et saaks kuuvalgel ilvest varitseda.

[Ahto Kattai]

Kui mõelda ,et eestimaa on juba korra koprast tühjaks tehtud ,siis kaasaegsete vahentitega see samuti vast probleem ei oleks.Vaja oleks ainult stiimulit ja kõige suurem stiimul on kindlasti raha ,vahet pole kas seda makstakse liha ,naha v nõre eest .Peaasi ,et pappi tuleks stimuleerival hulgal. Kuna kobras on võrdlemisi aeglase paljunemisega,siis võtab asurkonna taastumine märksa rohkem aega kui mõnel muul ulukil.Ei ole kuulda olnud ,et kopral oleks mitu pesakonda aastas,nagu on seda näiteks metsseal.

[aadu kadakas]

Okei, okei. Kerge suitsuse piduri vist maha vedasin...
Nali naljaks, aga kui miski seletamatu tõbi tõepoolest koprale külge tuleb? Ilmselt senine (või siinkirjeldatud) "katk" oleks sel juhul väheolulise kaaluga.

[rajaleidja]

Kui mõelda ,et eestimaa on juba korra koprast tühjaks tehtud ,siis kaasaegsete vahentitega see samuti vast probleem ei oleks.Vaja oleks ainult stiimulit ja kõige suurem stiimul on kindlasti raha ,vahet pole kas seda makstakse liha ,naha v nõre eest .Peaasi ,et pappi tuleks stimuleerival hulgal.

Ma usun, et järgmisel aastal ostetakse kopraid ka kokku. makstakse nii liha kui naha eest ja annad looma üle nii nagu müüki mineva sea ja põdra. Sisikond välja ja nahk seljas. Et päris kindel olla, peab üle küsima, kas kopra teema neil ka järgmisel aastal teemaks..

[Beretta]

Kobras on küll aeglase paljunemisega aga siiski kordades sigivam kui metskits.Varjatuma eluviisi tõttu ka raskemini kütitav. Sellist hävitust kui kitsele osaks sai 2 viimast aastat- lumerohked talved ja hulkuvad (lindpriid) koerad, koprale osaks ei saanud. Meie klubi maadel on praegu kitsi vähem kui koprakuhilaid/pesasid. Kui praegu näed viit kitse korraga, oled õnnelik.
Pigem peaks muretsema kitse populatsiooni pärast. Et pean ennast nädalas jagama kolme koha vahel Eesti eri nurkades, siis olen sellel suvel/sügisel mitmed korrad sõitnud õhtuti (parimal kitse liikumise ajal) Narvast üle Jõhvi, Põltsamaa, Kolgal-Jaani, Viljandi, Tihemetsa Võistesse. Kui selle ca 350 km peale näed õhtu jooksul 3 kitse, on asi ikka nutune. Ja sõidad nagu jahimees ikka autoga sõidab-mitte nagu blondiin, kes ainult enda ette näeb ja sedagi 50 metrat.

[kakuke]

Ma olen ka seda meelt, et kobras täitsa välja kütitav liik. On mul üks jahtkond, kus kobrast juba suht hõredalt ja Feeni jahtkonnas ka hõre värk. Üks jahtkond saigi nüüd suuresti kopra pärast juurde võetud, et oleks koeraga mida teha. Kopra nõrk koht on see, et liigub mööda vett ja on suht paigatruu. Ei pea teist tikutulega taga otsima, suht väike ala, kust teda leida võib ja see teebki asja lihtsaks.

[aadu kadakas]

Suuremad kaitsealad on muidugi pelgupaigaks, kui tõsiseks üleüldiseks küttimiseks läheb. Muidugi, kui seal ilves ja hunt juba asja "ära reguleerinud" pole.

[Feen]

Tegelikult, meil ei ole hõre midagi. Keeri järv, Elva jõgi, mõni järvekene kus kohas jahti teha eriti ei saa. See on piisav reservuaat, et kobras otsa ei saaks, isegi ilvese kaasabil mitte. Enda tähelepanekud on järgmised; kui on olemas aktiivne kopraküttide seltskond, siis saab olukorra üsna hõredaks teha. Püssiga passides on keerulisem, aga kui rauad juurde võtta, siis mingi aja pärast tuleb nuputada, kus kohast kobrast kätte saada. Muiudugi, väga tihti jääb mõni loom ripakile, keda võidki passima jääda või kes lihtsalt ei taha enam raudadesse minna. Kui võtta juurde koertega jahi, siis on tulemuseks see, et 2-3 aasta pärast pole kobras otsas aga normaalselt jahitava uluki nimekirja ei kuulu. Meil oli selline nukram olukord nii 5-6 aastat tagasi, edasi järgnes aeg, kus ma vast nii 3-4 looma aastas kätte saingi, need ka järve või jõe äärest või mõne juhusliku trehvamise tulemusena. Teistel sai ka suurem hurraaa läbi ning asurkonnad jäeti rahule. Hetkel seis selline, et enamus kohtades oli sellel aastal elu taastunud, jälle olid probleemsed kohad probleemsed ning paar kohta tuli usinamalt ette võtta. Mõni koht nüüd rahulikum kuid ilma raudadeta (kui väga suurt vajadust pole, siis hetkel ise nendega ei püüa) platsi puhtaks raske tea, vanad taasasustatud kolooniad on ikka korralik kindlus kobrastele. Just sain teada, et koprad hoopis uue koha asustanud.

Järeldus, kui on olemas minu sugune koprakatk, siis püssimeestel võib koprajahiga keeruliseks minna Mis ei tähenda, et poleks olemas kohtasid, mis minust puutumata jäävad ning mida püssimehed tahtmise korral ekspluateerida ei saaks (küsimus on lihtsalt viitsimises ja tahtmises).

Lahendus, üle Eesti on tegelikult kobrast ikka palju, need alad kus koprajahti ei tehta on kaetud kobraste ja kurjade maaomanikega. Kakukesega rändame mööda Eestit ja nüüd on vist 60+ looma koos. Olgem ausad, kui üks koprakütt aastaid tagasi kõik oma 50+ looma loale kandis, naerdi ta välja, sest selline oli tolle aja kopraloendus terves maakonnas St, et see 30+, 50+, 100+ mõne mehe poolt veel platsi puhtaks ei tee. Noorest usinusest võib ju mingi kraavi kopraid 24/7 piirata, aga kui on harjumus korraliku saagiga, siis tuleb selle järgi valikuid teha, eelistades neid kohtasid mis võivad probleemseks osutuda ning mis saagi poolest paremad on. Hetkel on selliseid kohtasid küllaga, isegi nii, et hoolimata plaanist enda jahimaadel probleemsed kohad joonde saada, pole seda täiel määral teinud ja tea millal jõuab.

Ise ootan huviga kuidas kitsede langus ja ilvese, hundi ja karu arvukus koprale mõjuvad. Ma näinud neid kohti küll kus karu on pesa laiali lammutanud. Kindlasti ei tehta suuremates "reservuaatides" patsi puhtaks, Tartu botaiast ikka mõni loodusesse pääseb Kuidas käib nö koprabrigaadi tegevus, sellest peaks tulema kevadises EJs üks lugu. Osa rõhuasetusest on koprajahis kasutatavatel koertel ning sellest kuidas meil võiks olla koprabrigaade rohkem (usinaid taksiomanikke tegelikult on, või neid, kes on huvitatud oma diivanitaksidele jahipraktika pakkumisest). St, et tegelikult on meil probleemseid koprakohtasid rohkem kui hetkel hallata suudetakse, küss on selles, kuidas koprakatkud mingit piirkonda, kus nad liigprobleem pole ning kus teised ka koprajahti teha tahavad, puhtaks ei teeks ning samas saaks üleasustatud ning probleemsed kohad korda.

Ahjaa, koprakatku näitena oli kasvõi Kakukese enda jahimaa kohta foorumis teade, et kas keegi tuleks ja aitaks hädast Selle alane töö on kestnud juba terve sügise, arvatavasti saab aasta-paariga rahu majja. Mul enda jahimaadel langetasid koprad puu liinile, ka häda. Koertejahis nägime nelja looma, ühe saime kätte, teistega läks nii, et need ei tahtnud kahva minna ja peitusid kusagile pessa. Kahva ette panema minnes kadus Kakukene rinnuni mudasse Novot, järgmine puu on poolest läbi näritud, koprad peitusid pärast seda jahti kusagile ära... vist kolisid all olevasse järve tagasi ning nüüd on oodata EE poolt järgmist teadet, et hoidku me koprad liinist eemal.

PS. Need rotid mõistavad sigida ja levida küll.

PPS. kuna väga tihti ei jõua kopraprobleemsed kohad kohalike jahimeesteni või kohalikud ei taha tüliga tegeleda, siis kuuleb ikka siit ja sealt - sa jahimees, tule kopraid tapma. Võiks olemas olla mingi süsteem, kus maaomanik annab teada, et probleem, sinna juurde tuleks jahipiirkond, jahipiirkonna esimehe kontaktid nt, märge sellest, et koprakütid oodatud (kes võtaks ühendust jahipiirkonna kasutajaga ja (kui vaja) maaomanikuga ning koprjahi huvilised (kellel on olemas pädev varustus korralikumaks jahiks ja platsi puhtaks tegemiseks) näeks seda infot ning annaks teada, et nemad tegelevad asjaga. Oleks kommunikatsioonisüsteem koprajahilise, jahipiirkonna valdaja ja maaomaniku vahel. Ehk, ressursid saaksid paremini kasutatud, hundid söönud, lambad terved.

[kakuke]

Tegelikult, meil ei ole hõre midagi. Keeri järv, Elva jõgi, mõni järvekene kus kohas jahti teha eriti ei saa.

No selles mõttes ikka hõre, et kui tahta koeraga jahti teha päev otsa, siis ise ei julgeks sealt loota 10+ looma, mis nii mõneski kohas ei pruugi olla haruldus.

Ahjaa, koprakatku näitena oli kasvõi Kakukese enda jahimaa kohta foorumis teade, et kas keegi tuleks ja aitaks hädast Selle alane töö on kestnud juba terve sügise, arvatavasti saab aasta-paariga rahu majja.

Lihtsalt tööd ka ainul tehtud pole, tulemust ka ikka olnud. Raudu õnneks veel ära pole sealt varastatud ja nendega saadud 5 looma ja loota on, et tuleb veel.
Ps. Katkuks mind just nimetada ei saa, pigem ikka asjaarmastaja.

[Ahto Kattai]

Feeni arutelud muidugi mõnes mõttes õiged,aga seda ,et mingi seltskond tuiab mööda võõraid jahimaid ,no ma ei tea... isiklikult minule see küll ei meeldi! Küllap need probleemsedki kohad saavad enamjaolt kontrolli alla ka kohalike jõududega,tegu on ilmselt suuremas osas ainult komunikatsiooni probleemidega.Teema püstitus minu arusaamise järgi ,küsib rohkem ,kas koprast on võimalik plats puhtaks teha.Nagu ma juba eelnevalt kirjutasin on vaja vaid korraliku stiimulit.Ma ei tea kas poisid jõuavad oma 60 kobrast ka ära süia ja mida nad nahkadega teevad ,aga uskuge ,kui koprast maksaks täna keegi (koos"saba ja sulgedega") näiteks 100 euri ja peale ,siis läheksid hoobilt käiku kõik võimalikud vahendid.Kohe oleksid kopravetel ka need vennad ,kes seda "roti" liha suu sissegi ei võta ja mingist võõrast kopragängist ei tahaks keegi kuuldagi Täpselt sama oleks näiteks kährikuga.No ei viitsita oma käsi hakata määrima selle 10-20 euri pärast mis vist praegu paremal juhul kähriku eest makstakse.Ei ole need ajad veel väga kauge minevik ,kui kährikuküttide vahel valitses kõva konkurents ja kadedus.Ei jätkunud neid loomi lihtsalt kõigile .See samune stiimul oli tookord enam vähem maamehe kuupalk kähriku paarist.Muidugi oleneb kopra väljaküttimine suuresti looduslikest iseärasustest ,aga see vast mõjutab ainult asja kiirust.Täiesti ise küsimus on see kas me seda tahame.Paljud maaomanikud on kindlasti seda meelt ,et korralikus majapidamises tuleb "rotid " maha lüia,jahimehed on kindlasti tolerantsemad ja pooldavad liigile jahipidamis võimaluse säilimist.

[honkomees]

.... uskuge ,kui koprast maksaks täna keegi (koos"saba ja sulgedega") näiteks 100 euri ja peale ,siis läheksid hoobilt käiku kõik võimalikud vahendid.Kohe oleksid kopravetel ka need vennad ,kes seda "roti" liha suu sissegi ei võta ja mingist võõrast kopragängist ei tahaks keegi kuuldagi ...

meie maadel on paar peremeest maksnud koprapreemiat ja mitte väikest (vanas rahas vist 500.-), aga platsi puhtaks pole saanud ja ikka oleme ka Feeni appi kutsunud

[Ahto Kattai]

500 eeku = kahjuks ainult mingi 32 euri Kui asi sinnamaani läheks ,millest mina räägin ,ei läheks Feen enam enne koju ,kui viimane käes!

[rajaleidja]

500 eeku = kahjuks ainult mingi 32 euri Kui asi sinnamaani läheks ,millest mina räägin ,ei läheks Feen enam enne koju ,kui viimane käes!

Ärge nüüd päris põdra hinda ka kopra eest oodake
Meie saime sügisel just umbes-täpselt 32 euri kopra eest. Sollad välja ja kogu vaev. Kui on head koprakohad, siis miski 10tk kannatab päevaga välja võtta(selliseid kohti pole muidugi lõputult ja võib ette sattuda ka päevi, kui ei saa miskit). Päeva eest 300 euri nüüd väga vähe just ei ole minu arust. Kopraga viitsivad toimetada mehed, kellel taksid/terjerid ja soovivad koertele tegevust anda. Ja kui selle eest saab veel oma kulud(transport jne) tasa ja jääb midagi üle ka, on ju väga hea.

[aadu kadakas]

Eks ta ole.
Kui on asjal rahaline kasu sees, siis hakkavad mäed tõesti liikuma. Ainus mure, et mis põrgu päralt see asi peaks ainult sedamoodi käima. Isand stimulus võiks esineda võimaluses/tahtmises jahti pidada. Loomulikult võiks esineda püüe hoida kopra arvukust ka ohjes. Aga eks asi taandub selle tänapäevase mõlemise tulemuseni: "Me ei saa metsast rohkem küttida, kui loomi on!." Seda jahindust ja jahimajandust ei suuda/ei soovi tänases Eestis ilmselt enamus mõistuspäraselt balanssi seada.

[Feen]

Ma rehkendasin tookord, et tuli u 25 euri kopralt See on tore stiimul, kui see raha jahindusse tagasi suunata. Eraldi tööna seda vast ei võtaks ning kobraste pärast see vast veel kaklust ei tekita. Kindlasti on mingile seltskonnale stiimuliks. Neid va kähriku päid viidi ka ikka päris usinasti kui vaja oli. Maksti ka. Ise tassisin neid samuti mingi hulga ning kui hiljem ülekantud summat vaatasin, siis ei kurtnud üldse. Kui ikka 5+ koprajahtidest loomad müüki läheks, siis hooaja peale võiks osta juba sõitva jahiauto vms St, et tegelikult võiks seda stiimuliks lugeda (mis sest, et tegelikult on jahil käimisel väga tihti omajagu kulutusi, nt kütus).

Aga võõraste lubamine omale maale, mäletan, et kunagi foorumijahis sai erinevaid koprakohtasid uuritud, ja siis igaks petteks olukordasid, et kui rebane passimisel tuleb, kas võib lasta. Suhtumisi oli maast laeni, rohelisest tulest kuni aruteluni, et kohe hakatakse siis kitsi laskma!!! On kuidas sellega on, kui ikka kohalik selts ei taha kommunikeeruda, siis ei taha, maaomanikud ei tea tegelikult väga tihti jahist ega jahimeestest midagi, ainult kirutakse küll ühest küll teisest asendist. Lõpuks on ikkagi olukord selline kus mõnes kohas on koprakatk probleemiks, mõnes kohas koprad probleemiks ning võib jääda heietama teemadel, et kohalikud saavad hakkama. Enamus kohtades saakski, aga kuna asi jääb suhtluse, varustuse, oskuse, aja või mille iganes taha, siis kubiseb Eesti kopraprobleemidest. Arvatavasti isegi stiimuli korral ei ole vaja pidurit panna enne 10-15 aastat. Ma ei mõelnudki, et igasugused võõrad kohale ronivad, st, võibolla ronivadki, aga juhul kui need kontakteeruvad jahiseltsiga, et maaomanik andis sellisest murest teada, tegelete ise või lasete meil tegutseda. Hetkel on meid ikkagi kutsutud või oleme ääri mööda ise juttu teinud, et tuleks, kohalikud mehed ka alati kohal olnud, mõnes kohas 1 mees, mõnes kohas on kohal 15 meest, mõnikord perekonnadki kaasas

Loo moraal on see, et ressursi kasutamine ja paiknemine on ebaühtlane. Eks see kehtib ka sigade kohta, aga nende puhul ei tule kõne allagi, et tulevad mingid ja aitavad külameest murest. Kopra osas võiks olla natukene tolerantsem, kindel ala, kindel maaomanik, seltsi suhtumine ja võimalused. Maaomaniku suhtumine ja võimalused.

Ja, 60 kobrast, palju sai neid laiali jagatud, aga külmik on vorsti täis endalgi Avastasin, et hoolimata hooaja pidulikust lõpetamisest on ilm lubanud järelnoppeid ja jälle 6 looma olemas. Ning, kuna 100 euri loomalt on suht unelm, siis sellist stiimulit vast ei teki, et plats puhtaks saaks. Just lugesin Kalastajast ühe militaristi arvamust, et jahimehed on jubedad mõrtsukad, aga kobrastega ei tegele, kõik kohad on kopratamme täis. Äärmuseid on igal pool, aga kas neid ainutõena võtta tasub ning nende järgi joonduda...