Juhtusin eile kuulma raadiousutluse lõiku samal teemal ja täna maalehes ka

http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodu ... d=62475300

Siin rahvast koos üle Eesti - mis arvamusel kobrastest ollakse, kas kaduv liik või piisavalt elujõuline, et püsima jääda?

Jama jutt, kobrast ju nii palju, et saavad ilvesed söönuks ja jätkub teistelegi. Ja et mingi kopraküttimise buum lahti läheks - no ei usu. See rahvas, kes siiani ainult nö suures jahis käis, jääb pigem koju, kui et kitse (või mõnes piirkonnas ka sea) puudusel kopraid taga ajama hakkab.

Ma arvan, et enne muutub VLH (valgenahaline lihasööjast heteromees) siinmail harulduseks.

Kopra populatsiooni saaks kontrolli alla kui lubada küttida aastaringselt. Aga viimasel kevadel ei tahetud isegi pikendada mitte. Loota, et ilvesed meie asemel kopraküttimisega tegelevad ja tulemus oleks nähtav-

Aastaringsele küttimisele olen mina täielik vastane.Sellisel juhul ei ole see enam küttimine vaid hävitamine.On ikka rõve küll kevadel ,suurte loodetega emakobrast lahata.Aitaks võibolla see,kui pandaks igale liikmele kohustus,teatud hulk loomi küttida ja seda ka kontrollitaks.Kodukorraga on ju selline asi täiesti võimalik ja jahimehe ainsaks kohustuseks ei tohiks olla ainult lihapange kaasas kandmine.
Sellisele mõtteavaldusele on kindlasti palju vastaseid aga kuna inimeseloom on teatavasti laisk ja mugav ,siis ilma käskude-keeldudeta lihtsalt need asjad ei toimi.

Täiesti rõve on ka põdralehma seest kaks loodet välja võtta või emisest tükki kaheksa. Aga seda teemat on siin juba arutatud. Ja ka seda, et kui ei lase kevadel suurt kobrast vahetult pesakuhila ees siis on tõenäosus emast lasta väiksem. Muide 15 aprill kui lõpeb koprajaht on looted ikka päris suured.

Mina jällegi olen aastaringse küttimise (tulirelvaga) täielik pooldaja. Kui raudadega tõpoolest on keeruline suurt looma vältida, siis püssi puhul ei saa probleemist aru.
Suur emakobras kaalub 20-30kg, eelmise-üleelmise aasta kutsikad poole vähem. Ka pead on viimastel enamvähem samas suurusjärgus väiksemad. Ei pea laskma 50-100m kauguselt, ega ka esimest ettejuhtuvat.
Enamus kopraid lastakse ikka nii 5-10m pealt ja selliselt distantsilt pole keeruline aru saada, kas on suur või väike loom, samas kui kahtlus tekib ja tiine looma laskmine vastumeelne (samas enamuse jahiulukite emasloomad on küttimishooajal tiined...), siis ju ei pea laskma, vaid ootad ära sellise isendi kelle puhul oled kindel.

Jätan siin Berettale vastamata,kuna läheks teemast välja.Igal inimesel omad veendumused aga usun,et sinnamaale asi siiski ei lähe ,et mingit liiki lausa hävitama hakatakse.Samas olen ka veendunud,et kobras on liik,kes ei muutuks ka aastaringse küttimisega niipea haruldaseks.

Selline väide Vahur Sepa poolt sarnaneb ühe tema minilooduskaitseala hinnangule metsise osas, et too sealt juba väljasurnud (ise olen viimastel aastatel üle tosina mängiva kuke ikka veel loendanud). Küllap sellel lk-alal metsis tõepoolest oma muutuvas elupaigas tulevikus toime ei tule, kuid selline "eksperthinnang" lõhnas minu jaoks päris kõvasti muude ambitsioonide tarvis (vihjeteks metsise kaitseala piirid, liikumiskeeld ja nn looduslikud protsessid). Seega pole vaja ühe nupukese ilmudes kohe kõvasti järeldusi tegema hakata.
Vastab tõele, et kohati on kopra arvukus alla läinud ja neid põhjuseid loetleb kommentaariumis keegi Jahimees kõige asjalikumalt. Enda tähelepanekud sarnased. Kesk-Eesti sademetevaene suvi ja lauskmaalisus surus paljud koprad suurematesse veekogudesse ja selline veevaesusest ehk elukeskkonna muutusest põhjustatud ränne võib arvukuse hindamisel mõningaid äärmuseid sisse visata küll (kui lokaalselt asja vaadata ning siis vastavalt hädakisa tõsta). Samas võib olla tegemist ajutise nähtusega. Kuplite vahel võib asi olla teises äärmuses ehk kõrgem arvukus.
Lisaks võiks kopra panna lisaks ilvesele ka samahästi hundi toidulauale.
Meenutaksin seda viimast kitsede lakke-põhja arvukuse muutust ja siinkohal oleks tark sellest pisut õppida, ehkki tegemist kahe väga erineva imetajaga. Nimelt, kui koprale mõjub ka samaaegselt mitmeid arvukuse allatoojaid tegureid, siis pole mingi ime, et juhtubki mingi äkilisem allakäik.

Kopraid jagub ja ilves võtab neid ka päris usinalt. Kas ilves just kopra arvukuse märgatavalt alla viib, pole väga kindel. Eelmine talv ilvese jälgi ajades sai omajagu kulgetud mööda jõge. Seal oli ilusti näha, kuidas ilves oli kopra väljakäigu aukude juures passinud ja mitme augu juures oli näha, et kobras ka kätte saadi.
Aga küll see kopra arvukus kukkuma ka hakkab. Vähemalt meie piirkonnas Ja kõige paremini kukub ta siis, kui koertega toimetada. Ühe paarisaja meetrise lõigu pealt lasin kevad+sügis 5 kobrast. Arvasin, et peaks suht puhas olema, aga eksisin rängalt. Kakuke ja Feen käisid võtsid sealt veel 5tk välja. Kui koertega üle käia ja tammid viimseni välja rookida, siis saab platsi puhtaks päris pikaks ajaks.

Muidugi, unustasin Kakukese ja Feeni... Võib-olla oli Sepal see info olemas .

Eks neid kakukesi ja feene ole rohkem.Vahuri ja minuga samas jahiseltsis on ka tuntud koprakatk.30+selle hooaja tulemus.

Äkki kirjeldaksite seda lähemalt. Oleks huvitav teada, mida see koprakatk võib asurkonnale teha (kui kiiresti, kui laialt jmt.)?

Öeldi ju, et 30 + isendit hooajal on selle "koprakatku" tulemus

BM