Postimees

[Prohvet Maltsvet]

http://www.postimees.ee/974702/uue-jahi ... s-tasakaal

[Ain Aavik]

Kummaline on see, et täismahus artiklit ilmselt kardetakse rahvale ette anda .. kas hävitava hinnagu pärast kommentaariumis .. seda näitab ju ka avalike kommentaaride hulk - hetkel 56-st 29.
Igatahes olemasolevaidki on huvitav lugeda

[sammal.habe]

kogutekst on siin:

Uue jahiseaduse habras tasakaal
17.09.2012
Sulev Valner, reporter

Maa- ja metsaomanikud lubavad keelata oma maal jahipidamise seniks, kuni uus jahiseadus riigikogus vastu võetakse.



Kui keegi arvab, et jaht on Eestis väheseid puudutav luksusteema, siis on see üsna ekslik arvamus. Igal aastal ei kütita Eesti metsades mitte kümme ega sada, vaid üle 4000 põdra ja pea paarkümmend tuhat metssiga, teistest jahiloomadest rääkimata.

Eesti Jahimeeste Seltsi kuulub ligi 11 000 jahimeest. Mõnedki neist on väga prominentsed tegelased; seda peegeldab ka seltsi juhatus, kuhu kuulub endisi ja praegusi poliitikuid ning tippärimehi. Seega võib aru saada, miks katsed muuta jahiseadust jahimeeste seniseid õigusi pisutki piirates ei edene just kergelt.

Teisalt on vajadus senist seadust muuta ilmselge, kui vaadata asja maaomanike poolelt. Maaomanik peab kandma kahjud, mida näiteks metssead kartulipõllul või põdrad metsas noorendikke hävitades teevad, aga senise jahiseaduse järgi ei saa pea üldse kaasa rääkida jahinduse korraldamises. Vähemalt nii väidavad maa- ja metsaomanike organisatsioonid.

Radikaalne samm

Tänavu kevadel astus erametsaliit aga nii radikaalse sammu, et kutsus üles kõiki maaomanikke keelama oma omandil jahipidamine kuni uue, maaomanike huvidega arvestava jahiseaduse vastuvõtmiseni.

Jahikeelu aktsiooniga liitunud maaomanikke leidub üle Eesti ja keelualust maad on kokku üle 140 000 hektari, näitab erametsaliidu kodulehel olev kaart. Selle järgi on kõige aktiivsemad jahikeelajad Pärnu-, Saare- ja Viljandimaal, kus jahikeelu all on pisut üle kümnendiku pindalast. Kui veel suvel võis seda pidada sümboolseks surveavalduseks, kuna ei olnud jahihooaeg, siis nüüd, kui läheb lahti põdrajaht, tekib ka tegelik mõju.

Enamikus Euroopa riikides, sealhulgas kõigis Põhjamaades on jahiõigus maaomaniku õigus, põhjendab põhimõttelise muutuse vajadust jahinduses Viljandimaa metsaomanik Olavi Udam. «Meil võib juhtuda, et maaomanik avastab ootamatult oma maatükil laetud relvaga jahimehed ja ise ei saa isegi liikuda, kuna jaht käib,» toob Udam näite ja peab õigeks, et jahimeestel oleks maaomanikega selged lepingud.

Ka õiguskantsler on asunud selles vaidluses pigem maaomanike poolele. Indrek Teder saatis 12. juulil 2010 keskkonnaministeeriumile märgukirja, et kehtiva jahiseaduse sätted jahipiirkondade kasutusse andmise kohta ei ole põhiseaduspärased.

Nüüd lõpuks on uus jahiseaduse eelnõu, mis on aastaid valitsuse tööplaanis olnud, aga ikka ja jälle jahimeeste või maaomanike vastuseisu taha takerdunud, jõudnud keskkonnaministeeriumist välja kooskõlastusringile. Seni on räägitud, et jahiseadus ei lähe parlamenti enne, kui on olemas kokkulepe riigi, jahimeeste ja maaomanike vahel. Kas nüüd on siis kokkulepe sündinud?

Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais nimetab jahiseaduse praegust eelnõu kompromisside kompromissiks ja tõdeb, et on küsimusi, kus ilmselt jahimeeste seltsiga täielikku üksmeelt ei leitagi. «Poliitikud ütlevad küll, et leppige omavahel kõiges kokku, aga viimased kolm-neli aastat üritamist on näidanud, et see on võimatu või äärmiselt keeruline.» Ehrpaisi sõnul on nad küll nõustunud, et selle eelnõuga võib edasi minna, aga kindlasti esitavad veel oma ettepanekuid.

Ka jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütleb, et ehkki väga paljud jahimeeste esitatud ettepanekud on eelnõusse sisse kirjutatud, ei saa seda nimetada veel kokkuleppeks. Seetõttu ka jahimehed võtavad lihtsalt teadmiseks, et see eelnõu läks ministeeriumist välja. «See on isegi väga kaua arutelul olnud,» ütleb Korts, kelle sõnul on viimase aja läbirääkimised olnud väga konstruktiivsed ja kindlasti ei heida jahimeeste selts ministeeriumile midagi ette, «pigem vastupidi».

Kas nüüd kandub võitlus üle ministeeriumist parlamenti? Suurte võitluste ajad on vast möödas, loodab Tõnis Korts. «Kõik saavad aru, et ei saa jätta lahtisi otsi, pigem mingu pisut kauem, aga räägime asjad selgeks.»

Maaomaniku seisukohalt rääkides toob Taavi Ehrpais uues jahiseaduse eelnõus esile kolm positiivset aspekti. Lõpuks ometi tekib võimalus vahetada jahipiirkonna jahirentnikku, kui kaks kolmandikku maaomanikest seda soovib. Samas tõdeb Ehrpais, et see õigus on üsna teoreetiline. «Kui keskmine jahipiirkond on 11 000 hektarit ja vaja on kahe kolmandiku maaomanike allkirju, siis võite ise arvutada, kui Eesti keskmine maaomand on suurusjärgus kümme hektarit. See eeldab, et pahameel peab olema ikka väga tõsine,» ütleb ta.

Kahju kompenseerimine

Üks väga positiivne asi on Ehrpaisi sõnul maakondlike jahindusnõukogude moodustamine, kus oleks ka maaomanike esindajad.

Kolmandaks on tema sõnul hea, et eelnõus ei ole kahjustuste kompenseerimise üldist fondi, mida jahimehed on tahtnud. «Meid ei huvita niivõrd kahjustuste kompenseerimisest saadav raha, vaid see, et kahjustused oleks võimalikult väikesed. Karta on, et kui luua selline üleriigiline fond, kuhu kõik maksavad ühtmoodi sisse, siis konkreetse piirkonna jahimehed ei tunne piisavat vastutust, et nad tõesti peavad pingutama kahjustuste ärahoidmiseks oma piirkonnas,» selgitab Ehrpais.

Kas nüüd oleks aeg ka jahikeelu aktsioon ära lõpetada, sellega nõutud seaduseelnõu on ju sündimas? «Korra oleme kõrvetada saanud, et lõpetasime sarnase aktsiooni varem ja tulemust ei saanudki. Seetõttu on praegu otsus, et aktsioon lõpeb koos haamrilöögiga seaduse vastuvõtmisel riigikogus,» ütleb Taavi Ehrpais.

Eeldasime, et heal juhul jõutakse seadus oktoobris algavaks põdrajahi hooajaks vastu võtta, ütleb Ehrpais, kes on ka ise jahimees. «Eesmärk ei ole selle aktsiooniga jahti keelata, vaid näidata maaomanike rahulolematust kehtiva olukorraga. Loodame jahimeeste mõistvale suhtumisele ja tegu ei ole ka päris ületamatu takistusega jahipidamisel, kuna jääb maid, kus jahti saab pidada,» selgitab ta.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp on ettevaatlik ütlema, millal uue jahiseaduse eelnõu edasi valitsuse lauale võiks jõuda. «Plaane on tehtud varasemalt piisavalt,» viitab ta tähtaegadele, mis pole vett pidanud.

Septembris kogutakse ministeeriumide ja teiste koostööpartnerite arvamusi eelnõu kohta. Ka jahimeestele ja maaomanikele on märku antud, et praegu on veel õige aeg kokkulepeteks.

«Ka keskkonnaminister on korduvalt öelnud, et oluline ei ole saada kiiresti tehtud, vaid et kokkulepe saaks selline, mis püsima jääks,» ütleb Marku Lamp.

Kihnlased võivad saada loa hülgeid küttida

Uue jahiseaduse eelnõu lisab senise seitsme jahitava suur­uluki (põder, punahirv, metssiga, metskits, pruunkaru, hunt ja ilves) nimekirja ka hallhülge.

Eelnõu seletuskiri ütleb, et hallhülge küttimine on lubatud traditsioonilise hülgejahi taaselustamise eesmärgil, ja seda võimaldab viimase kümne aasta jooksul toimunud hallhüljeste arvukuse tõus (1500-lt 3700–4000ni).

Hülgeuurija Ivar Jüssi sõnul on huvi pärit Kihnu kogukonnast, kellele hülged ja nende küttimine on olnud ajalooliselt tähtis elatusallikas ja traditsioon. Aga hallhüljeste arvukuse tõus kestis Jüssi väitel Läänemeres aastani 2008, siis aga peatus ja on Eestis pigem isegi langenud. Põhjused ei ole praegu veel selged, aga kindlasti mõjutab arvukuse vähenemist nii Soome ja Rootsi hülgeküttide tegevus kui hüljeste hukkumine kalameeste püünistes, ütleb Jüssi.

Vaevalt et kihnlased suudavad oma vanaisade kombel nädalaid jääl veeta, nendib Jüssi, et traditsioonile viitava hülgeküttimise tehniline pool on praegu küllaltki ebaselge. Et saak meres kaduma ei läheks, ei tohiks tulistada vees ujuvat looma, sest teda ei saa enam kätte, ta vajub põhja. Siis pole traditsioonidega, mille juurde kuulusid hülgest valmistatud toitude retseptid ja hülgenahast valmistatud saabaste hooajamood, midagi pistmist, tõdeb Ivar Jüssi.

[Ain Aavik]

Nagu oligi arvata .. sellest 2/3 pindalast hiilitakse vaikival kokkuleppel mööda, sest ''nii olevat kindlam'' ... nagu ka kõigest muust .. jahikorraldus maaomaniku poolt ilma mingeidki eelteadmisi omamata ... artiklis olev esimene lause paneb asjad paika

Edasine tekst on nagu ikka erametsa juhatusel ja määramisel....

Huvitav, miks sellised kärped avalikkuse mõjutamisel ...

http://www.postimees.ee/974702/uue-jahi ... s-tasakaal

ja tegelik tekst selline nagu Sammalhabe tervikuna välja tõi.

Olen arvamusel, et meedia on teadlikult ainult ja ikka ainult selleks nende inimeste kätes, kes suunavad ühiskonda-inimesi teatud eesmärkide poole ... järjekindlusega, mille ees kahvatub igasugune analüüs ja loogiline mõtlemine.

[Välek]

Tänud Sammalhabe! Eelnõu seletuskiri ütleb, et hallhülge küttimine on lubatud traditsioonilise hülgejahi taaselustamise eesmärgil, ja seda võimaldab viimase kümne aasta jooksul toimunud hallhüljeste arvukuse tõus (1500-lt 3700–4000ni).
Kas eelnõu seletuskiri seda ka ütleb, mis sajandil traditsioonid ja traditsiooniline jaht pärast seaduse jõustumist taaselustatakse?

[Inks]

Kui muidu kioskit Postimeest ei osta siis täna sai spetsiaalselt ostetud !!!!

Mina isiklikult kahtlen, et 1-ks oktoobriks kõik tehtud saab.

[Välek]

Mina isiklikult kahtlen, et 1-ks oktoobriks kõik tehtud saab.

Annaks Jumal sitakeerajatele stabiilset saamatust.

[Pauli]

Artikkel kubiseb pooltõdedest ja paraku ei ole olemata ka lausvaled. Osaliselt läheb see ka Valneri kapsaaeda, sest paragrahvidega vassimist ei tohiks ajakirjanik ikka läbi lasta. Või noh, võib ju kirja panna, aga sel juhul oleks korrektne anda viide, kuidas asi must-valgel seisab.

[sammal.habe]

nii, mosse, kas poleks aeg Sul teha üks tour-de-force ja lajatada vastuartikliga.
kena avalöök uues ametis, või mis?
sest Kuristiku tänavalt ei tule jahimeeste poolt ja kaitseks meediasse piiksugi.