Ega keegi ju ei väidagi ,et inimesel ei või olla oma tõekspidamised/mõttemaailm.Miks aga peab siis teise mõttelaadiga kaaskodanikesse nii halvustavalt suhtuma,ja seda veel avalikult Tervet artiklit läbib ju lausa ärplev alatoon,vot ainult "minu"seisukohad on ainuõiged.Vot kuis ma kohe noaga lõikasin salaküttidel püsse seljast .Kuidas "mind" vaadati läbi DIOPTER sihiku,eesmärgiga tappa.Kuidas jahimehed aina valvavad ümber tema maalapi torud suunatud tema majale.Samas ei unustata iga natukese ajatagant kinnitamast :" Kui hea ma ikka olen,ega ma keela,ma rääksin ilusti jne. Kui see ei ole paranoilise v kiusliku inimese jutt ,mis see siis on?

Selles osas on Kult õigel teel, et tõenäoliselt miski "must vari" seoses kunagise töö ja eluga meest mõjutab (ega muidu ka sellised suured muutused ju ka ei tuleks), kuid seda mina kohe kuskilt välja ei lugenud, et kõik valed ja tema õige.
Aga see ametnike ja seadusesilmade "distsiplineerimine" oli/on fakt. Vanemad (kunagised) metsaülemad ikka pajatavad sellest, kuidas noore mehena kuhugi tööle minnes hoiti pidevalt meeled erksad, kui sihi serva mõni kuul vihises. Alles eelmisel aastal pajatas mulle üks "hauaääremees", kuidas kunagi nooruses võttis salaküti kinni. See aga osutus liiga kõvaks nomenklatuuriesindajaks nii, et tulid kgb-ga probleemid. Kohe ei tahaks hakata seda teemat edasi arutama, sest üks tookordne uurija täna kõva jahiärimees.

Artikkel on tänaseks kindlasti raamitud ja elulaigu pühanurgas kenasti seinal.
Mõistaks kirjutajat kui ta oleks mitte parima haridusega, ajuti töötu pikaotsaautojuht. Mul selline hõimlane, kelle elu suurimat läbielamist- pimesooleoperatsiooni ja selle järgnenud raviarsti visiiti rääkis ta vist neljal aastal igal suguvõsas toimunud sünnipäeval või matusel: ikka Mina, Mind, Mulle. Ja nii nagu hõimlase pimesooleoperatsioon omandas järjest uusi varjundeid ja hakkas omandama südamesiirdamise mõõtmeid, nii ka kardetavasti siin. Eks kangelasteod ja kannatused on ajadistantsilt ikka suuremad. Järgmisel jutustamise korral on sookurgi vaatlenud kaaslane kartetšihaavast saanud gangreeni.

Eks vanaduses hakkab nii mõnigi oma arust ülimat tõde kuulutama
Endale jäi kirjatükist, sarnaselt Sammalhabemega, silma just heietamine teemal, kuidas autoril oli kunagi Tähtsa Ühiskondliku Inspektorina voli kaaskodanikke käskida ja keelata. Nüüd ajad teised ja pole enam sellist võimu käes kahjuks. Paistab, et autor ei suuda sellise Tähtsa Positsiooni kaotusega leppida...

Kussjuures see nn. jupijumalaks olemine lööb mõnel ikka hullult pähe.
Millegipärast hakkas ka mulle silma too salaküttide püüdmine ühiskondlikus korras. Aga olgu pääle - las marineerub omas mahlas edasi. Lihtsalt ei maksa tähelpanu pöörata.
Asjaolu, et kunagisest kirglikust kütist saab vanemaks jäädes loodusenautleja ja loomade vaatleja on täiesti tavaline. Et aga hakata kedagi vihkama - antud kontekstis siis jahimehi - see ei ole küll enam normaalne .

järjekordne teema üles kistud ja vandenõuteooria loodud:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/karistus-kadus-koos-korjustega.d?id=65397414

Kõiki neid artikleid ja nende kommentaare lugedes tundub ,et jahimees hetkel vist küll ühiskonna vaenlane nr.1

Muidugi vaenlane .. ei lase ju see jahimeeste ärksam ühenduse pool, kes veel pisutki kainet mõistust ja analüüsivõimet ning tulevikunägemust omab, sellel firmametsaliidul (kui seda nüüd ühiskonnaks nimetada saab ja võib ) endale pähe istuda tingimustega, mis suunavad palgipõllu tühjaks lõiganute taskutesse uue ja ahnema ''omanikuõigusele'' rajatud rahavoo.
Sisaldab see nn ''uus jahisäädus'' ju igasugu uusi maksustamisvorme küll kahjustuste ja jahirendi näol .. küll igasugu muudki mudru jahikorralduse, tulevikus ilmselt ka oksjonite näol ja jahipiirkondade ülevõtmist ning haldamist tähtajatult.
Mitmel riigiasutusel ja ametkonnal on selles kõiges oma roll täitmisel ja ellu viimisel.
Eks selle kõige takistajad, sealhulgas ka meie, jahimehed ja naised olegi sääntse ahnuse vaenlased number üks.

Lisan siia ühe äärmiselt huvitava kommentaari viimati mainitud artikli kommentaaride veerust ...


kodanik
13.12.2012 18:59
Keda esindab Erametsaliit? Sellele sai ammendava vastuse Tartus toimunud arengukonverentsil „20 aastat iseseisva Eesti metsandust".
Konverentsil levitatud Eesti loetuimas metsalehes “TeeMetsa” ütles oma tulevikunägemuse välja ka tuntud metsanduse " visionäär" Ants Varblane. Ants Varblase arvates on 2020-ndaks aastaks enamvähem kõik talumetsad firmade käes ehk umbes pool Eesti metsadest kuulub riigile ja teine pool kuulub firmadele,

Ka Erametsaliidu juhatuse esimees rõhutas oma sõnavõtus, et edaspidi pööravad nad suuremat tähelepanu just suuremate metsaomanike esindamisele ja huvide eest seismisele.


---------------------------------------------

Paneb mõtlema

Eesti Päevalehes jooksis läbi artikkel, et Metssigade lisasöötmine ohustab kanalisi.

Metssigade lisasöötmine on muutunud massiliseks ning muutmisele on saadetud looduskaitseseadus, mille jõustumisel keelatakse rahvusparkides, looduskaitsealadel ja püsielupaikades jahiulukite lisasöötmine.
Praegu keelab looduskaitseseadus metssigade söötmise üksnes metsiste püsielupaikdades.

Kuidas tundub ??

Tundub,et paljas metssigade näljutamine ei ole ka pääsetee.

Tundub õige, kui metssigade lisasöötmine oleks mõistlikkuse piirides. Mitte nii nagu täna, kus mõned sead ei oska vist enam tuhnida kah.

Parem oleks kui ei tuhniks,sest tuhnimisega nad rikuvad rohumaad ja seenekohad ära.
Aga kanalistest on hästi ainult laanepüüga ja metsisega.Tedre asurkonda ei saa endal kuidagi suuremaks.Vaenlaseid peaaegu polegi,aga ikka 6-7 lindu.

Just-just, mure seega põllukahjustuste osas väiksem.
Ma väidan siiski, et laanepüüga pole kohe kindlasti hästi. EOÜ lausa aretab, et laanepüü osas hakataks täpsemaid andmeid elurikkuse andmebaasi sätitama.
Metsise osas on mõned andmed isegi kõnekamad.
1964.a. hindasid jahimehed Eestis umbes 5500 metsisekukke, 1970.a. oli see arv 2800. Aastail 1990-1994 arvati Eestis olevat ca 400 mängu 2-3 tuhande kukega. 1997. aastaks oli see arv kahanenud 1,2-2 tuhandele "paarile", talviseks arvukuseks 3200-5300 lindu (Lõhmus jt., 1998). Jutt Vihti ja Randla "Metsise kaitsekorralduskavast 2001."
Minu kõrvu on kostnud pidevalt jutud mõne väikese mängu kadumisest. Aga jah, neid põhjusi palju ning metssiga ilmselgelt mitte kõige probleemsem.