Rünnak koerale hoovis.
Re: Rünnak koerale hoovis.
Ta märkis, et käis Vilma Niinepi koera vaatamas ja veendus, et tegu oli hundirünnakuga, mis tähendab, et keskkonnaamet kompnenseerib ravikulud.
See lause on pärit eeltoodud artiklist. Huvitav kas keskonnaamet jahikoeri ka kompenseerib. Sellest lausest eeldaks et hundi kahjud hüvittakse ka väljaspool Põllumajandus ministeeriumit.
See lause on pärit eeltoodud artiklist. Huvitav kas keskonnaamet jahikoeri ka kompenseerib. Sellest lausest eeldaks et hundi kahjud hüvittakse ka väljaspool Põllumajandus ministeeriumit.
Re: Rünnak koerale hoovis.
Lisan siia ühe lingi ..
http://www.ilmajaam.ee/1032570/eesti-su ... nd-on-hea/
Ja siis ühe huvitava kommentaari antud artikli teemal, selle sama artikli kommentaaride lehelt
veaparandus 13.11.2012 09:26
http://arhiiv.koolielu.ee/print.php?print=2851
Peep Männili unistus aastal 2002: Miks aga ikkagi ei võiks olla vaid 40 hunti. 40 hunti produtseeriks aastas juurde 35%, so 14 isendit, st umbes nii palju võiksime iga aasta küttida, et arvukus eriti ei muutuks. Jahi seisukohalt oleks seda aga näotult vähe. Samamoodi, nagu me püüame hoida oma looduslikku mitmekesisust, peaksime hoidma ka jahinduslikku mitmekesisust. Peaksime seisma ka nende jahimeeste eest, kes hundijahti jahina oluliseks peavad. Sellest aspektist lähtuvalt võiks meil olla mitte alla 200 hundi, sellest hulgast võiks siis aastas küttida 70.
Kuni aastani 2008 oli olukord normi piirides. Järgnevatel aastatel läks asi sassi, ei tea kas oli põhjuseks selline mõte:
http://www.ohtuleht.ee/221119
Peep Männil: Eestis võiks vabalt olla ka 400 hunti
12. märts 2007, 10:32
Veebruariga lõppenud hundijahihooaeg tõi jahimeestele saagiks 40 hunti. 19 (seire statistika järgselt 33) võsavillemit, kes ka saagiks plaaniti, jäid metsa edasi.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil rääkis Tartu Postimehele, et limiidi täitmatajätmine ei tähenda mingit probleemi. Eestis võib nii või naa rääkida huntide kesisest arvukusest võrreldes nende saakloomade, metskitsede ja -sigadega.
Jäljeloenduste järgi elab Eestis praegu umbes 120 hunti.
"Sõraliste arvukust silmas pidades võiks Eestis olla vabalt ka 400 hunti," ütles Männil. "Asi on selles, et inimeste hunditaluvus on mitu korda madalam. Seda hoolimata tõigast, et hunt jahimehele sisuliselt konkurent pole."
Männili hinnangul on võimalik järgmisest hundijahihooajast küttimislimiiti vähendada, sest lähima paari kuu jooksul peaks jõustuma uus looduskaitseseadus, mis võimaldab maksta hüvitist talunikele, kelle lambaid või muid koduloomi on murdnud hunt, ilves või karu.
"Kindlasti ei taotle me aga huntide arvukuse tõstmist üle kahesaja, sest siis hakatakse neid tõenäoliselt rohkem salaküttima," selgitas Männil.
Paraku viimaste nelja aasta küttimise keskmine on olnud 135 isendit ja arvutuslikult tähendab see, et kevadel peaks neid hoopis 385 isendit olema.
Viimase nelja aasta seirearuannete kevadiseks arvukuseks on „loendatud“ 100-135 isendit, aga kütitud isenditest tulenev tegelikkus ei ole kedagi huvitanud või ei olegi Eestis sellekohaseid kompetentseid teadjamehi, peale punkar peep männili?
--------------------------------------------------------------------------------
Kahe antud lingi all oleva materjali lugemine, mis kommentaaris osaliselt ka välja toodud on, oli ununenud jutuajamistele päris parajaks meeldetuletuseks.
http://www.ilmajaam.ee/1032570/eesti-su ... nd-on-hea/
Ja siis ühe huvitava kommentaari antud artikli teemal, selle sama artikli kommentaaride lehelt
veaparandus 13.11.2012 09:26
http://arhiiv.koolielu.ee/print.php?print=2851
Peep Männili unistus aastal 2002: Miks aga ikkagi ei võiks olla vaid 40 hunti. 40 hunti produtseeriks aastas juurde 35%, so 14 isendit, st umbes nii palju võiksime iga aasta küttida, et arvukus eriti ei muutuks. Jahi seisukohalt oleks seda aga näotult vähe. Samamoodi, nagu me püüame hoida oma looduslikku mitmekesisust, peaksime hoidma ka jahinduslikku mitmekesisust. Peaksime seisma ka nende jahimeeste eest, kes hundijahti jahina oluliseks peavad. Sellest aspektist lähtuvalt võiks meil olla mitte alla 200 hundi, sellest hulgast võiks siis aastas küttida 70.
Kuni aastani 2008 oli olukord normi piirides. Järgnevatel aastatel läks asi sassi, ei tea kas oli põhjuseks selline mõte:
http://www.ohtuleht.ee/221119
Peep Männil: Eestis võiks vabalt olla ka 400 hunti
12. märts 2007, 10:32
Veebruariga lõppenud hundijahihooaeg tõi jahimeestele saagiks 40 hunti. 19 (seire statistika järgselt 33) võsavillemit, kes ka saagiks plaaniti, jäid metsa edasi.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil rääkis Tartu Postimehele, et limiidi täitmatajätmine ei tähenda mingit probleemi. Eestis võib nii või naa rääkida huntide kesisest arvukusest võrreldes nende saakloomade, metskitsede ja -sigadega.
Jäljeloenduste järgi elab Eestis praegu umbes 120 hunti.
"Sõraliste arvukust silmas pidades võiks Eestis olla vabalt ka 400 hunti," ütles Männil. "Asi on selles, et inimeste hunditaluvus on mitu korda madalam. Seda hoolimata tõigast, et hunt jahimehele sisuliselt konkurent pole."
Männili hinnangul on võimalik järgmisest hundijahihooajast küttimislimiiti vähendada, sest lähima paari kuu jooksul peaks jõustuma uus looduskaitseseadus, mis võimaldab maksta hüvitist talunikele, kelle lambaid või muid koduloomi on murdnud hunt, ilves või karu.
"Kindlasti ei taotle me aga huntide arvukuse tõstmist üle kahesaja, sest siis hakatakse neid tõenäoliselt rohkem salaküttima," selgitas Männil.
Paraku viimaste nelja aasta küttimise keskmine on olnud 135 isendit ja arvutuslikult tähendab see, et kevadel peaks neid hoopis 385 isendit olema.
Viimase nelja aasta seirearuannete kevadiseks arvukuseks on „loendatud“ 100-135 isendit, aga kütitud isenditest tulenev tegelikkus ei ole kedagi huvitanud või ei olegi Eestis sellekohaseid kompetentseid teadjamehi, peale punkar peep männili?
--------------------------------------------------------------------------------
Kahe antud lingi all oleva materjali lugemine, mis kommentaaris osaliselt ka välja toodud on, oli ununenud jutuajamistele päris parajaks meeldetuletuseks.
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Re: Rünnak koerale hoovis.
metsas on mõnus
Re: Rünnak koerale hoovis.
kärss kirjutas:http://publik.delfi.ee/news/inimesed/vene-naise-viha-on-vagev-vaeti-vanamammi-tappis-paljaste-katega-hundi.d?id=65264898
Kanged memmed
Ajakirjanik loomulikult kõrgel tasemel. Pealkirjas öeldud, et paljaste kätega tappis hundi, aga teksti lugedes selgub, et kirves oli ikka kah tegelikult abiks. Järelikult vist lihtsalt ei olnud kindaid käes
BM