Jagan Aivar00 arvamust, et rusikatega vehkimine peale kaklust. Kuskil ei võetud vastu otsust, et meile see variant ei sobi ja jätaks selle põdrajahihooaja vahele.

Inimeste mälu on lühike, põhiliselt sai ju RE vastu kodaraid TLN-s.

Kuidas seda reaalsuses ette kujutaksid? Jahindusnõukogu määrab põtrade küttimise miinimumlimiidi, jahimehed vilistavad sellele, ühtegi põtra ei lase ja siis on omanikel jälle kont hambus, mille pinnalt jahimeestele kahjustuste hüvitamiseks peale lennata. Selles suhtes on õige jutt, et kütid või ei küti, kahjustusi pead hüvitama nagunii.

Avalikku arvamust ulukite arvukusest ning küttimisvajadustest mis oleks survestanud ka jahindusnõukogu oma otsustes oleks pidanud ennem kujundama. Muidu olen trehvanud kuskilt juhuslikust meediakanalist igal aastal lugema miskit tabelit, et meil kütiti nii palju põtru ja niipalju sigu. Ja on seda vähe või palju, kas ulukite arvukus kasvab või kahaneb.
Selle "triki" nimetus peaks olema vist avaliku arvamuse kujundamine meedia vahendusel. Taolise fooni olemasolul oleks nn. erametsaliidul olnud kordades keerulisem ennast "õigluse eest võitlejatena" näidata.
Reaalsuses aga on seda trikki kasutanud justnimelt erametsa liit jahimeeste vastu kujundades ajakirjanduse kaasabil jahimeestest inimeste silmis väga kehva kuvandi. Meenutagem kasvõi Valneri juhtumit. Rusikatega küll vehiti aga mis tulemuseks - ainult pressinõukogu mingisugune kirjake. Seda aga üldsus enam ei tea - nemad teavad, et jahimehed on verd täis valgunud silmadega tapahimulised inimesed.
Meie aga ikka räägime miskit eetikast ja millest veel (kuid millest vaja on suu lukus) kui meile ämbriga paska kaela kallatakse.
Vähemalt selline on minu isiklik arusaam asjade käigust.

Ikka sedapidi, et jahindusnõukogu ei koosne mitte üksnes maaomanike esindajatest vaid jahimeeste omadest ka ja kui maaomanik ütleb sirge seljaga x tk, siis sama võimalus on jahimeeste esindajal öelda, et y tk. Konsensus on märksõnaks. Kui seda pole, pole ka jahti. Pauli minu meelest kirjutas väga hea artikli sellest EJ´sse, et targem ei anna järele. Kui ise annad järele, siis pole pärast kaklust mõtet ka rusikatega vehelda. Jahimeeste esindajad jahindusnõukogus on kõik need limiidid mingil hetkel heaks kiitnud.

Ei mõelnud päris seda, aga nii on.

Loomulikult pole reajahimehel praegu muud teha, kui see ettekirjutaud number õigeks ajada, aga jahindusnõukogusse nimekirja jahimeeste esindajatest esitas just EJS ise. Äkki tuleks see neil nüüd üle vaadata ja omad korrektiivid teha, kui tulemusega rahul ei olda?
Ma näiteks ei saa sellest kisast aru.

Üks nupuke sellest, kuidas targemad poleks tohtinud järele anda, ehkki ometi andsid, on hea ja tark artikkel, samas kui teine pöördumine teemal, kuidas järeleandmiste tulemusena ollakse põdra pärast mures, on peale kaklust rusikatega vehkimine Mina küll suurt vahet ei tee.

Oli Su artikkel tark ja hästi argumenteeritud, Pauli. Rõõmuga lugesin.
Peaksid kirjutama tihemini, hakkama EJ kolumnistiks või nii.

EJS pöördumises kõlas kardetavasti jälle tühja tünni kõmin. Et teeme pöördumise ja sellega ongi kõik. Linnuke kirjas töövõitude tabelis.
Pidevat ja jätkuvat avalikku teavitustööd, et mitte öelda PR kampaaniat on vaja meie looduskauge urbaniseerunud ühiskonna tarvis. Ei saa ega või loota, et tõde tõuseb ja vale vajub iseenesest. Jahiseaduse arutelu käigus räägiti meile sageli, et tehakse selgitustööd, igapäevast ja rasket, otsustajate seas. Seega polevat vaja avalikkuses eriti esineda. Mis sellest välja tuli, teame hästi.

Ent kakuke sarjab asjata jahindusnõukogude jahimeestest liikmeid. Tartumaa omad tegid mu teada kõik võimaliku, et EEML esindaja poolt jõuga surutud maksimumlimiit läbi ei läheks.

No vaadake seda asja teistpidi ka.
EJS pöördumisele KKM poole meedia ei reageerinud, ei Hommikutelevisioonis ega raadio vahendusel, ega ka küsitud kommentaare EJS-st. Isegi ei küsitud EJS-st , et mida te mehed õige mõtlete. Aga piisas mõnel mehel ülaltpoolt lugeda tähelepanelikumalt EJS pöördumist, kui nagu imeväel tõttas Keskkonnaamet tõestama, et kui hästi jahindusnõukogud jõudsid konsensusele sõraliste minimaalse küttimismahu määramisel. Selleks kasutati nii TV Hommikutelevisiooni kui raadio vaba mikrofoni. Hommikutelevisiooni EJS esindajat oma avaldust kaitsma ju ei kutsutud. Kaks päeva kaagutati jahindusnõukogude tulemuslikust tööst, jättes targu mainimata, et jahindusnõukogude ettepanekuid suurkiskjate küttimisel arvestati vaid ühes maakonnas. Enne seda pöördumist polnud jahindusnõukogudest meedias suurt juttugi. Ja ega me ei teagi, mille üle seal jahindusnõukogus täpselt vaieldakse ja kes mingit positsiooni kaitseb, sest protokollid on üldsõnalised.
Hakkab kangesti valimistsirkust meenutama, kus ühel osapoolel on suurem ligipääs avalikule meediale kui teisel osapoolel. Arvestage veel sedagi, et kellel on ligipääs avalikule meediaruumile, see kujundab ka seisukoha avalikkusele.
Ma ei süüdistaks siin ei jahindusjuhte ega reajahimehi selles, et hetkel on jahinduse maine nii nagu ta on. See, millised me jahimehed oleme, seda meie mainet avalikkuse silmis on oma neli aastat (jahiseaduse tegemise periood) viljakalt kujundatud. Ise arvake edasi.

Linnukütile täienduseks.

Kui nüüd lugeda neid Maalehe lehekülgi ja ka kommentaaride veergu, siis jääb mulje, et nii mõnedki institutsioonid palkavad piisava rahahulga olemasolul kommunikatsioonifirmad artikleid kirjutama ja kommenteerima, et mõjutada ühiskondlikku arvamust.
Erinevate nimede alt tuleb ühetaolise stiili ja sõnakasutusega nii artikleid, kui kommentaare. Ja seda mitte ainult seal Maalehes, vaid ka mujal meedias, raadios ja telepurgis on seda märgata ...
Mainekujunduse meedia on ilmselt asja nimetus poliit-äri ostetaval-müüdaval maastikul.

Eks inimeste seas on piisavalt neid, kes ''meediatõde'' ja välja käidud poliitilisi kõlavaid loosungeid ülimaks peavad ja ise mõtlemisvõimet ei evi. Need jooksevadki loodud süsteemiga automaatselt kaasa uskudes, et see ongi ''kogu püha tõde'', tervikpildi osakesi lihtsalt isiklikust soovmõtlemisest tähele panemata, või täielikult ignoreerides...

Ei ole ma nagu kuskil omast arust jahindusnõukogu liikmeid sarjanud (mina tunnen neile kaasa). Pigem juhtisin tähelepanu sellele, et EJS, kelle käes on hoovad, ei kasuta neid, kui tunneb, et asjad pole päris nii nagu ta tahaks.
Kui üldse kedagi sarjata, siis jahimehi, et neil saamahimu nii suur, et ei suudeta vahele jätta üht hooaega. Eks sealt poolt ole samuti meie esindajate mõjutajaid, et miks ühel või teisel pool järgi anti. Ja elu on samuti seda näidanud, et nii mõnelgi pool on kõrgendatud küttimislimiit põhjendatud olnud. Kuidas teisiti seda nimetada, kui paari kolme jahiga min limiit täidetakse.