Vedrukal ei ole erilist vahet raua pikkusel (jätame äärmused kõrvale). Ajalooliselt oli esmalt hw77 ja alles hiljem tuli 77k. Eks 77k ole vähe kompaktsem ja natuke erineva kaalujaotusega, aga mingeid olulisi erinevusi nende kahe vahel olla ei tohiks...

Oskab keegi kommenteerida HW97 erinevaid laadisid. Huvitab just tavalise puukaba ja pystolkäepidemega ja sõrmeauguga variandi vahe. FT kodulehel on mainitud, et esimene on silueti ja teine FT jaoks. Millest selline jaotamine? Hinnavahe erinevate kabadega relvadel kyllalt märkimisväärne ehk siis kas tasub rohkem investeerida?

Siluettide laskmine ja FT on sama asi FT-s on püstolkäepide ehk mugavam, aga ülejäänu osas otsustab ostja maitse ja rahakott. Tavalaskmise puhul on püstolkäepideme sobivus individuaalne, mõnele meeldib, teisele mitte. Võid ju küsida, ehk on mõlemat laos olemas, saad proovida, kumb rohkem istub.

Värskendaks teemat ,olles nüüd ka ise HW 97K omanik!

Relv on sümpaatne,aega on palju edasi läinud ja mul oleks mõned küsimused teadjatele. Kas neid (HW 97K) "gaasi vedruga " ei toodeta? Või kas sellel gaasiga "vedrul" üldse on mingit eelist ,tavalise vedruka ees? Kas see prell löök on ikka sama mis tavalisel vedrukal? Kas tavaline vedru oleks üks ühele vahetatav gaaskolb vedruga?

ei



Jah. Hääl nõrgem, vinnastamine pehmem, puudub pöördemoment laskmisel, saab vinnastatuna hoida pikemat aega. Eluiga ka pikem (ca 10k lasu vs 3500 keerdvedrul)

+/- sama



HW97 puhul - ei.
Asi on selles, et mehhaaniliselt vedrupüssi kolvad jagunevad kahte tüüpi.

Üks tüüp (nimetan seda GAMO-tüübiks, siia kuluvad GAMO relvad ja nende kloonid, Hatsanid, cometad, Noricad jms) selline, et kolb on sees tühi ja päästikumehhanismi "konks" võtab kolba küljest kinni. Nendel enamvähem lihtne asendada keerdvedru gaaskolbvedruga, muudatused on vedru tagumises osas ja juhiku eemaldamises.

Teine tüüp, kuhu kuuluvad HW, Diana, CZ Slavia jne on kolba keskkinnitusega ehl kolva keskel on olemas varss, mis läheb keerdvedru keskel ja selle tagumisest osast haarab kinni päästikumehhanisn. Sellel on mitmed eelised, esiteks kolb käib vähem vastu kompressori seina ja vedru on stabiilsem, kuna varss täidab ka juhiku rollii. Samas, niikakua kui see varss on seal, gaaskolb lihtsalt ei mahu sisse (ja kui eemaldad, siis päästikul pole millest haarada)

Muidugi olemas mõned haiged lahendused, ntx Venemaal prooviti teha ka kahe küljes paigutatud varraga ja keskel auguga gaaskolbvedrusid, kuid see lahendus on lihtsalt väga kallis ja pole üldse töökindel. Seega, minu soovitus oleks 2. tüübi püssi juhul rahuneda maha ja mitte eriti mõelda gaaskolbvedrust.

Tänan ,inimene jälle targem! Kas vedru eluiga on tõesti ainult 3500 lasku
Ootan Field targetist oma FX Rojale-le klapi remontkoplekti eks näis kas .....

"magnum" püssidel ehk 19J+ kasulik eluiga on jah ca 3500 lasku, kvaliteetvedrud käivad ka 5000 aga siiski lõpu poole kaotavad märgatavalt jõudu.
Keskmise võimsusega püssidel (12-16J) vedru eluiga on 4500-5000 lasku. Need ka tegelt kaotavad jõudu, aga seda ei märka (see on hea näide sellest, et nõrgem vedru ei tähenda alati madalamat võimsust)

Vedru eluea vähendavad kõige rohkem diisel ja tühilask.

Vedru vahetamisel peaks ka vahetama mansetti, sest plastikust mansetti eluiga samuti 4-6 tuh lasku
Ja kui isegi püssi kasutakse vähe - siis aja möödudes määre kuivab ära ja ei ole üldse hea mõtte "lahustamiseks" hakkata vedelat õli vms tilgutada vedru peale (mõni "targem" paneb isegi kasutatud mootoriõli sisse). Väga vale variant on mingi aerosoolpudelist õli (sest reeglina sisaldab kergesti süttivaid lahusteid, mis tekkitavad diislid. Eriti hull on silikoonõli, sest see lihtsalt ei tööta metall-metall paaris.

Õige oleks siiski püssi lahti teha, kuivanud määrest hoolikalt puhastada ja uue määre ja vedruga kokku panna. Siis, sellised püssid nagu HW97 kestavad aastakümneid.