Piltidel võiks lühike lugu ka jahist olla.

Tuli vaikselt esimene kord ja jõudis teele. Nägin siis, kui juba valmistus hüppeks - alumine raud andis tõrke, lask ülemisest rauast ja hüppe pealt ... oi kurjam, suur ja ilus loom oli ...
No läks oma rada hüpetega ja siis juba kiire sammuga.
Koerad tulid tükk aega hiljem, ja läksid järgi.
Kiirelt autode juurde ja uuesti tee kinni, kus kohalt arvatavalt välja tulla võib.
Kohale jõudsin viimasena, jupp maad jalutamist, et saada järgmise kütiga silmside ja jäin pisut edasi tagasi tuiates ootama teekäänaku peale.
Vahemaa esimest kohast, kus nägin ja lasin, mööda teed ca 2 kilomeetrit, linnulennult kilomeeter.
Kütiliin paigas ja ärevus hinges - krt mööda läks ja ei ta enam tule ...
Raadiost ajajad andsid erineva suuna ja ikka ootus - no ei midagi .. sõber helistab, no mida pole seda pole, ilmselt läks välja ja raadiost kõlas juba, et ootame koerad, noore ja vana ära, siis lõpetame ja siis näen põõsaste vahelt, et midagi liikus - tulebki mäest alla läbi padriku...
Jäi seisma räsisse põõsate ja suuremate leppade vahele ja hakkas ringi keerama, sest nägi mind. Üks ainus koht puude vahel, kus natuke võsavabam ala, nii alla poole meetri, sihtisin ja vajutasin päästikule, sest tundsin, et - kas nüüd või mitte kunagi.
Läks künkast üles tuldud teed tagasi ... krt ...
Läks vist jälle mööda läbi selle võsa lastes, mõtlesin...
Sammud sinna, kus oli ja uurima, kas sai ikka pihta. Esialgu polnud midagi näha, vaid jäljerida ja hulga kartetside poolt läbistatud oksi lumel. Läks jälle, mõtlesin ... oi kurja, juba teist korda täna ebaõnn või...

Seadsin sammud jälgedele ja kukkusin rinnust saadik sisse.
Välja ukerdades nägin, et mäe rinnatisel põõsaste vahel oli verd.
Ikka sain pihta - ohhh.
Järgi ronides läbi peaaegu vööni lumes teisele poole küngast kukkusin veel mitu korda tänu põõsastele ja edasi ukerdades nägin teda juba ja siis - ohh imet, tõuseb üles ja hakkab kuusetihniku poole minema - paljastas korraks hambad mu poole vaadates ja suhises.
Verd oli lamamiskohas parajalt, aga loom läheb ja siis avastasin, et olin püssi tühjaks laadinud ning kobasin otsida vööst padrunit ... käsi värises erutusest, aga edasist võib juba pildilt näha.
Oli kordaläinud topelt õnnestumisega jahipäev.


Pilt tehtud mobiiliga aga vahetu, ärge palun kvaliteedi pärast riielge.

Jutt hea ja loom ilus!

Kurvitsajahist ka

Hommikul sai siis kuidagi mööda täis tuisanud teed luurele mindud. Lootuses leida ilvese jälgi. Ei leidnud miskit. Siis tuli kõne jahikaaslaselt, et neil miskit olemas. Asjad kokku, koerad autosse ja minek. Hakkasime siis Dumaga ilvese jälgi mööda järgi minema. Duma koerad panid mööda sihti minema ja võtsid põdra ette. Seejärel minu omadel põdrad ees. Seejärel veel põtru ja hunnik sigu. Koerad madistasid kesikuga, aga kuna neid me ei lase praegu, siis jätsin nad omaette toimetama. Noore koera sain kätte, vanem ei raatsinud seast loobuda. Vaatas vaid mõistmatu näoga, et miks sa loll pauku ei tee nüüd. Vahepeal ütles Joosep, et tema juurest lähevad ilvese jäljed välja. Vaatasin gps`i ja tundus, et need samad jäljed, mida mööda läksin. Metsas oli koerte häält kõvasti, aga mitte ilvese peale. Natuke maad edasi minnes leidsin kahed ilvese jäljed veel. Läksin aga oma rada mööda ja peaaegu välja jõudes kõlas lask. Lasti ilvest, aga pani putku. Välja jõudes suundusin sinna, kus lasti. Koer sai teepeal varem lastud ilvest uurida ja jäljele pannes enam ilvese jäljelt kõrvale ei kaldunud. Kohe varsti kostus noorest kuusikust koera haukumist. Nägin, et ilves ja koer jooksevad otse mulle peale(kuradi kiirelt ikka silkab ). Sain teha ühe kehva lasu, ilves võttis hoogu maha. Koer arvas, et ilves samasugune vastane nagu siga ja hüppas turja. Keerlesid ja pöörlesid maas "69" asendis , koer kiunub, mina paari meetri kaugusel. Ei julenud kättpidi torkima minna. Ühel hetkel hüppasid nad üksteisest eemale ja sain lõpliku lasu sooritada. Esimesest kütiliini paugust oli saanud esijala pihta. Vaatamata koera ja ilvese lähikontaktile jäi koer terveks.

Sai laupäeval hundijahti peetud. Oli teada, et üks hunt sees, eelmine päev juba lipud ümber ning öösel välja läinud ei olnud.
Jahi algusest oli umbes pool tundi möödas, kui kõrval küti juures kõlas pauk, hundist oli kütil nähtaval lumevallist vaid kael ja pea, aga maha ei jäänud. Lippas veel ligi paar tundi vaevaliselt ringi. Liikus ainult ajumehesuusajälgedes edas-tagasi,ajumehest u. 50 m. eespool, kuni lõpuks ikkagi ühel õnnestus selle võsavillemi piinad lõpetada.Pärast selgus pooled kartetsi kuuli olid kaelas ja näos, aga visa loom oli.

Võtad Paint prge lahti arvutis (peaks olema arvutites mis windowsi kasutavad. Ja otsid kuskilt settingute v millegi alt resize ja hakkad järest 100 allapoole protsente panema kuni paras pilt on.
See yx variant. OT muidugi

To kormoran:

Medalilootus

To:TiitR

Ole sa tänatud !

Sügisene põdrajaht.

Mõned paremad pildid ka.
Hundijaht oli omapärane. Ei olnud sellel hundil mastist välja tulekuga sugugi kiire, pigem võttis ta asja rahulikult

Oli üks ilus laupäev jälle.