Peab siis kõik seaduses kirjas olema, pole see meia inimene nii hull midagi, et kohe kui seaduses kirjas pole siis kuritarvitama hakkab. Paneme kõik ilusti kirja siis jälle paha... pürokraatia. Või nagu nende tääkidega, inimesed kogusid ja siis ei tohigi äkki olla, samas, kui mõned jahinoad on pikemad ja need tohivad.

Seaduses peab selle-pärast asi paigas olema, et kui ühel heal päeval ostad kusagilt piiri tagant endale vibu ja üks tolliametnik arvab, et see mitte sportvibu pole ja annab mingile ametile uurida ning nemad leiavad sama. Siis läheb koletumaks rahakoti kergendamiseks.
Kui selliste asjadega kokku puutuda ja näha kui jäik meie süsteem on, siis ei soovita seda kellelegi. Enne uuri 100 kord, kui 1 kord tegutseda. Sellepärast peabki meie seadus väga täpselt kirjutatud olema, et inimesel ei tekiks mingit võimalust kaksipidi arvamuseks. Kui asjast on võimalik mitteüheselt aru saada, siis on seadus puudulikult kirjutatud.

Aga mis see sportvibu siis oleks? Eelpool viidatud FITA kodulehel kirjas, et plokk vibuliigina iagti tunnustatud ja ka võistlusi peetakse. Kui juba vibunduse katusorganisatsioon plokki spordivahendina tunnistab, siis miks ei peaks seda meie tegema? Kas tõesti sellepärast, et plokki olümpial ei ole? MM-il jällegi on... Liigvõimsate isendite vastu on aga kehtestatud tõmbejõu piirang.

Ega zakslane oma eelarvamusega vibude, summutite ja ei tea mille kohta veel ei üllata. Eks igal ühel ole õigus oma arvamusele. Õnneks ta tollis ei tööta ning sedasi võib uskuda ja arvata mida tahab ilma, et sellest teistele tüli tõuseb .
Õige muidugi on et sport vibu ees tekitab ainult segadust. Olgu siis juba ilma nagu amb. Ja kui juba seaduse muutmiseks läks siis võiks vabalt mõlemal relval lubatud tõmbetugevust 10-15kg vähendada.
Seadus võib olla nii hea kui tahes toll suudab ikka üllatada. Taheti tõsimeeli politseisse loa järgi saata kui 3D märklauda (hirve) tollisin. Pool tundi kulus tõestamisele, et vahtplastist looma kuju ei ole tulirelv ega selle oluline osa. Algul oli hiljem ainult . Kui paberid korda said mõtlesin, et oleks pidanud kohe pehme mänguasjana deklareerima oleks muret vähem olnud.
See ka ainuke halb kogemus. Muidu on kõik vibud, ammud ja muu vibuvarustus probleemideta tolli läbinud.

Täpselt, sinna tahtsingi jõuda. Milleks kirjutada seadusesse segadust tekitavaid sõnu. Parem olgu asi lihtne ja arusaadav.

Mis sellesse 3D märklauda puutub, siis hea, et veel veterinaar tõendit ei küsitud.

Siin eelpool kirjutasin Berni konventsioonist ja ammu keelamisest. Jah, Mardil on õigus. Berni konventsioonis seda tõesti sees pole. On loodusdirektiivi VI lisas, nagu õieti kirjutab Bowsmith ja annab ka lingi http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/Lex ... 101:ET:PDF
Kirjutasin oma arvamust sellise jutiga, ei hakanud ennast kontrollima ja . . . nii hea on ju iseoma tarkust teistele näidata. Aga selle "iseomatarkusega" võib vahel ikka puusse panna ka Eks see Berni konventsiooni IV lisa ja loodusdirektiivi VI lisa on omavahel sarnased ka peaaegu nagu kaks tilka vett ja nii see segadus siis tekkiski.
Aga nagu mulle täna üks jurist asja selgitas - eks Eesti kui EL liige peaks ikka EL direktiividest põhimõtteliselt kinni pidama. Et vastasel korral tuleb nagu väga põhjalikult põhjendada, miks ta seda ei tee. Kuigi direktiivid ei rakendu otseselt, vaid läbi liikmesriigi seaduste, tähendavad nad ikkagi seda, et EL liikmesriik peaks oma seadusandlust vastavalt direktiividele kujundama.
Veelkord - palun vabandust segaduse tekitamise eest!
Muidu kah pigem noolejahi pooldaja kui vastane. Pigem küll kaldun vibujahi seadustamise toetajate poolele.

Ma tahtsin teema algataja käest sellist asja küsida: kaugelt ta vaistuvibu (sihikuteta) laskjana seisvat rebast ja näiteks kitse julgeb veel lasta. Ja milline tema jaoks see kõige "magusam" kaugus on.
Ise olen päris mitu aastat pikka vibu lasknud (üle harjukeskmise laskja) ja mingi aasta jagu vahelduseks ka jahirecurve'i. Kui peaks jahti mine siis 30 sammu oleks piir, edasi oleks proovimine kas läheb õnneks. Samas kui saaks kaugust ise valida seisaks 10-15m vahele ja võiks hiiri lasta.
Kui puhtad möödalasud lugeda headeks laskudeks (loomale kindlasti hea päev) siis kuidas heade/halbade laskude suhe on? On mõni haavatud loom metsa ka jäänud?

to unt:

Alates sellest hetkest kui Eesti astus EL-i kehtivad igasugused EL-i konvensiood ja direktiivid siin kui seadus. Olen kuulnud, et selle vastu eksivad veel siiani väga kõrgel kohal olevad ametnikud. (nimesid ei nimeta)

Kui teil tekib mingi vaidlus, siis soovitan igaljuhul otsida lahendust mitte ainult Eesti seadustest, vaid ka Euroopa Liidu omadest. Muidugi need kaks võivad vahest ka vastuollu minna aga see on teine teema.

Kuna mulle ütleb sellist asja sisetunne, siis ei oska täpselt öelda, aga 25 meetrit küll. 20-25 meetri pealt julgen ikka veel peaaegu alati ära lasta. Kui läheb juba üle selle, siis pean ikka väga keskenduma. Kõige kaugemalt lastud loom oligi mul rebane ja ta võis olla umbes nii 32-35 meetri peal.
Kõikse magusam kaugus on 12-15 meetrit. Kunagi harjutasin 13 meetri pealt põrisevate ja üleskeeratavate(ehk liikuvate) mänguasjade laskmist. Algul oli tore ja odav, aga mida osavamaks, seda rohkem pidi mänguasjapoodi külastama. Lõpuks läks juba liiaste kalliks. Aga tulemusega jäin rahule.
Tuleb ikka halbu laske ka ette. Eriti kui uitad metsas ja otsid, keda lasta. Kui ootad looma, on aega rohkem keskenduda ja halbu laske pole vist olnudki. Aga ütleme, et 15 hea sisse vast äkki üks halb eksib kah ära. Looma metsa pole kunagi jätnud. On olnud juhuseid, kus tundub, et ilmselt jääb, aga siis aitab koer hädast. Küll, aga on olnud juhuseid, kus selle looma ajamine võtab väga kaua aega ja võtab mõneks ajaks ära tahte ohtlikke laske teha.

Mitte päris täpselt nii. Kuna siin ei ole juurafoorum, siis läheks teema väga täpne lahkamine enamuse lugejate huviorbiidist välja [loe: ajaks jubedalt haigutama], kuna direktiivide otsekohalduvus on ka juristide hulgas vaidlusi tekitav teema. Kuid põhimõtteliselt on asjalood nii nagu unt kirjeldus - liikmesriik peab EU direktiivide normid oma õiguskorda üle võtma ehk oma seadustes täpsustama ja kehtestama, EU määrused aga kehtivad otse ja neid ei pea liikmesriik kordama hakkama.

Iselugu on muidugi selle teemaga, et just direktiivide ülevõtmisel on Eesti ametnikud tihtipeale üliagarad olnud ja näiteks olukorras, mil direktiiv lihtsalt nõuab mingi tundlikuma teema reguleerimist (aga väga otse ei ütle, kuidas täpselt tuleb reguleerida), lajatatakse siis võimalikult range ja suuri piiranguid kehtestava normiga.

BM

väike offtop: neid veste on mitmes gradatsioonis ja kategoorias. mul siin laua kõrval parasjagu ÜRO standardvest, sellest ilmselt ei võta läbi miski nool - vähemalt .308 paugule peaks vastu pidama. ent on ka muidugi kergeid veste, mida ntx ülikonna all kantakse...

Proovige tiirus vindiga (kasvõi 30-06) lasta läbi liivaga täidetud ~ 10 l plastämbrist.
Ka 30-06 täismantel ei jooksnud läbi.
Plokkvibuga lastud lõikurotsaga nool jooksis 20 m pealt läbi, selline on oma silmaga nähtud tulemus.
Vibude puhul ongi jahinduse puhul teemaks rohkem noolele kinnitatav lõikurots, mitte vibu või nool ise. Tavaliste sportvibudega ja märklehte laskmiseks mõeldud noolte otsadega võivad ka lapsed üle maailma sportlikel eesmärkidel trenni teha ja võistelda, jahipidamiseks aga sellised nooleotsad mõttetud (leiba võib kah seni veel noaga lõigata ).
Jahinduse suunale kaldub vibuteema siis, kui noolele kinnitada lõikurotsik. Jahiks mõeldud lõikurotsiku kasutamine/omamine (ka ammu puhul) võiks küll seadusega reguleeritud olla.

Samas, siis ei saa eestlane harjutada nooleotsaga laskmist, et minna jahile mujale kui Eestisse.

Kalale.ee foorumis siis selline postitus:
Ps kui kellelgi oma maa peal koprad liiga teevad siis ma tuleks nopiks mõne ära..Pärnu ligidal siis jällegi..ja ausõna..teen sel puhul salakütti!


Seal veel muudki huvitavat vibudest ja vibuküttidest.

Siiski-siiski, mitte ainult. Tömbi otsikuga ja mõnikord veel lisaks noole maasseminekut vältiva keerdtraadiga nooli kasutatakse ka lindude laskmisel. Lisaks on linnujahiks veel ka tömpide harudega 2-harulisi nooli leiutatud jms.

BM