vibujahi asjus, vene internetist:
http://trinixy.ru/64848-ranennyj-olen-3-foto.html

Tegelikult võiks nüüd selle teema ka Vibu lahtrisse tõsta. Kuigi see viimane pilt ei ole muidugi kõige meeldivam.. tõestus sellest, et lollusel ja/või rumalusel võivad olla väga julmad tagajärjed

Varem ei osanud ise miskit kosta selle pildi kohta, aga nüüd teades võib öelda, et see on ehe näide sellest, mis võib juhtuda, kui lasta vale noolega. Jahis kasutatakse selliste elukate laskmiseks lõikurotsi. Minu silmis sama, mis minna põtra torkima täismantelkuulidega. Ehk lollusel pole piire ja mingite lollide pärast kannatavad kõik.

Pilt muidugi selline, mille põjal vibujahi vastased saavad öelda,et sellised loomad hakkavadki metsas ringi liikuma. Arvan, et tegu ilmselt laskuriga kellel ei ole mingit ettekujutust vibuga laskmisest, noolevalikust,laskmiskaugusest,tabamiskoha valikust ja vist puhub tuul ka laskuri kõrvade vahel.
Leidub ju praagitegijaid ka kuulilaskurite hulgas.Aastaid tagasi kui vindid olid ainult valitud seltskonnal.oli juhus kus lastud oli kindlalt pähe, aga tabatud oli kõrisõlme.Loom põlvitas heinamaal nagu sööks tegelikult oli aga nii nõrk ,et ei jaksanud esiotsa üleval hoida.
Sama pilt, ainult see vahe,et kuul ei tolkne kitse või soku küljes.
Ega tänapäevalgi metsas raipeid vähe ei ole.
Tuleb käia tiirus harjutada ja siis sünnivadki meistrid.Olen lasknud vibu poolteist aastat ja tean,et alguses lastakse märklehe poole.Aastaga tulevad mingisugused tulemused ,kuid jahile veel ei kipu,eriti kui sellised pildid silme ees.Kui kuulata mehi kes on tegelenud vibujahiga 30 ja rohkem aastat saavad asjad palju selgemaks. Keegi ei sunni kõiki vibudega metsa minema,see ikka neile kes tahavad,oskavad ja suudavad lasta.
Kasutades plokkvibu,pikkvibu pole see laskmine ka füüsiliselt väga kerge.Nõuab kindlalt vastavat treeningut.
Kas kõik jahiehed võtavad selle ette kahtlen sügavalt.
See on minu arvamus.
Ilusat kevadet kõigile.

On muidugi neid praagitegijaid torumeeste hulgas ja mitte vähe.
Arvan aga, et algfaasis oleva vibujahi temaatikas oleks mõistlik mitte kandepinda otsida teiste vigade, vaid hoopis vibujahi eeliste propageerimise kaudu. Lihtsalt nõuanne...

Olen kõigi eelkõnelejatega nõus, et pole mõtet osutada teiste relvade kasutajate vigadele, vaid keskenduda ikka vibujahi tugevustele, kuid antud pilt selle teema alla ju postitatud oli ja me ei saa eirata selliste asjade olemasolu
Leidsin, et mõistlikum on ka sellise pildiga teema õigesse kohta tõsta, kui teha nägu, et kõik inimesed, kes vibu kätte võtavad, muutuvad kohe ingliteks ja maailma vastutustundlikeimaks jahimeesteks/naisteks. Tore, et tekkis diskussioon
Hetkel otsitakse näiteks vibulaskjate foorumis taga ammukütti, kelle nool avastati mahalastud luige kõrvalt... Olgu vibu, püss või amb - kõige olulisem on ikkagi kahe kõrva vahel.

Ei mõelnud korrakski seda,et juhus millest kirjutasin millegi õigustuseks võiks olla. Lihtsalt vibumeeste praak on kaugelt nähtav.Metsas surnud looma ju keegi ei lähe lahkama,et millesse ta suri,kas halb lask või haigus.Vaevalt keegi kannab kaasas vastavat varustust. Asi piirdub silma järgi hindamisega aga kui seal nool siis pilt selge.

Rahu, tegemist on lõikurotsaga. Tean juhust, kus mitu kuud hiljem lasi sama mees sama sea maha, kellele oli kuuli 308-ga kärsa otsast sisse lasknud. Piisavalt näiteid inimese pähe tulistamisest, pussitamisest jne, kus inimesed on ellu jäänud. Pole rohkem midagi lisada. Ja minu vibuga lastud suur valgesabahirv oleks sama vintrelvatabamusega kaugemale jooksnud kui 15 meetrit. Fotol kasutatud lõikeots on seda tüüpi: http://www.google.ee/imgres?q=broadhead ... r:10,s:123 Siin veel üks foto sarnasest lõikepeast: http://www.google.ee/imgres?q=broadhead ... ,r:22,s:73 Selle kõige juures, tasub tähelepanelikumalt vaadata, kuhu nool on tabanud. Neelu kõrvalt diagonaalis mööda ja põskkoopast välja tulles, ei puuduta nool midagi elutähtsat, mis uluki tabamiseks on oluline.

Väga õigesti kahtled. Oma kogemuste põhjal arvan sama. Vibuga on ehitamist, sättimist, lasketetehnikat ja -praktikat vaja sellises koguses, et enne "sinna" jõudmist viskab enamus vibu nurka . Jäävad ainult tõsised fännid ja huvilised. Minu vibu ripub nukralt nurgas, - tahtmist on temaga tegeleda, aga ei saa kuidagi uusi nooli soetatud. Ja aastaid hiljem on tulnud sisse ebakindlus- tunnen, et koolitust on vaja, et keegi ütleks, mis nooled, mis kaaluga otsad jne. USA-s kõndisin jahinduskauplusesse, küsisin nõu, anti nooled, õiges kaalus otsad, lõigati nooled mõõtu jne. Kas ja kus Eestis selline kauplus või kauplused on, kus enamus vajalikku koha peal saadaval ja vibuspetsid leti taga? Kes teavad, palun pange lingid.

Välek jõudis oma kommentaariga ette, niisiis kiidan ainult talle takka - sellise trajektooriga oleks ka kuul hirve peast lopsti läbi jooksnud, nii et loom ellu jääb. Selleks, et peatabamus surmav oleks (sellest ka varem mitemete teiste teemade all juttu olnud), tuleb tabada kas silma ja kõrva vahele (sest seal on aju) või vahetult kõrva taha (seal on selgroog). Suurem osa peast on ju lõua- ja ninaluud, mille tabamisest vähimatki kasu pole.

EI tee reklaami aga pood Pärnus.Toksi otsingusse Falco müüakse kogu kola mida vibudele iganes tarvis pikkvibudest plokkideni.Müügimehed asjalikud.

Falco ja Aivar ja juttu jätkub kauemaks....

Tänud UNN! Tuleb täiesti tuttav see nimi, vahepeal ununnud Huvi pärast küsin, kas see on ainus asjalik koht Eestimaal, või on neid veel?

Noh, rääkige välja, mis värk?

Ei miskit värki, lepid Aivariga kokku, et tuled. Võtad vibu kaasa, aitab sul need pikkused ja laiused kõik paika sortida. Ja muud kah, kui jutule saate. A jutumees on Aivar mõnus. 2-3 tundi seal ära kulutada vibunduse vallas muljetades pole miski probleem.