Vibujahti tutvustav ettekanne Keskkonnakomisjonis 4.veebruar

[Mägilanna]

Oma tänases ettekandes räägin meie eesmärkidest, tutvustan vibujahi olemust, teen ülevaate Soome vibujahi praktikast ning vibujahi arengutest maailmas, toon välja mõningad vibujahi võimalused ning ühiskonna hirmud ning annan hinnangu vibujahile loomakaitsjate vaatenurgast.
Oleme kuus aastat tegelenud vibujahi propageerimise, tutvustamisega ja vibujahikoolituste korraldamisega Eestis. Meie ettepanek on legaliseerida Eestis vibujaht väikeulukitele, muutes vibu ja nooled jahipidamisevahendiks ning vibujahimeestele kohustuslikuks erialase koolituse ja laskekatse läbimise.
Alustuseks soovin ma ümber lükata ühte laialt levinud valearusaama – vibulaskjad ei soovi vibujahi legaliseerimist, vaid vibujaht on uus ja väljakutseterohke jahipidamisviis olemasolevatele jahimeestele. Nimelt näitab statistika , et valdav osa vibujahimehe on jahimehed, kes on tulirelvaga 12 või rohkem aastat jahti pidanud. Vibu kasuks paneb neid sageli valikut tegema uus väljakutse – lühike laskekaugus eeldab väga head looduse ja loomatundmist kui ka head laskeoskust.
Vibujahiklubi Mägilased on EBF (European Bowhunting Federation) liige, kuhu kuuluvad 25 riigi esindajad. EBF monitoorib vibujahi arenguid Euroopas eritasanditel nagu tehniline, seadusandlik ja eetiline.
VIBUJAHT on kaasaegne ja eetiline jahipidamisviis, mis on leidnud tunnustust ja heakskiitu üle kogu maailma. Uuringud on näidanud, et noolega lastud looma veres praktiliselt puuduvad stressihormoonid või leidub neid vaid vähesel määral.
Koprajahil annab vibuga jahipidamine kindluse, et lastud loom igal juhul ka kätte saadakse, sest noole külge kinnitatud tamiil jätab uluki kütiga seotuks ka peale lasu sooritamist.
Vibujahist Euroopa
Juhin tähelepanu, et kehtivad EU seadused ei keela jahipidamist vibu ja nooltega üheski direktiivis, dokumendis ega tekstis, küll aga „Peatükis jahipidamine ja elu mitmekesisus“ mainitakse eraldi vibu ja noole kasutamist küttimisel kui osa kaasaegsest jahipidamissüsteemist.
Vibujaht on legaalne järgmistes Euroopa riikides: Soome, Taani, Prantsusmaa, Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Itaalia, Portugal, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Türgi. Aktiivselt tegelevad vibujahi legaliseerimisega hetkel Venemaa, Läti, Leedu, Rootsi ja Poola.
Läti Seimis on uus jahiseadus läbinud esimese lugemise, kus vibujaht on lubatud kõigile jahiulukitele, meie Eestis läheneksime asjale veidi konservatiivselt, võttes eeskujuks Soome ja alustades vibujahi legaliseerimisest väikeulukile.
Vibujaht Soomes
Vibujahti peetakse Soomes kõigile jahilindudele, erinevatele jäneseliikidele, väikekiskjatele, koprale, metskitsele ning järjest suuremat populaarsust kogub ka kalapüük vibuga.
Soome Jahimeeste Assotsiatsioon on teinud petitsiooni vibujahi lubamiseks kõigile hirveliikidele. Ministeerium ja jahindusorganisatsioonid näevad selles positiivset ja loogilist sammu vibujahi arendamisel Soomes. Lõplik otsus ootab õiget hetke, mil põdra ja hirvejahi regulatsioonid üle vaadatakse. See tundub olevat lähitulevikus, sest osa suurematest küsimustes on ministeeriumis juba edukalt lahendatud.
See muudaks kohustuslikuks laskekatse vibujahimeestele, kes soovivad hirvejahti pidada.
Riigimaade on piirkondi, kus on lubatud ainult vibujaht. Metsähallitys (haldab üle 12 miljoni hektari riigimaid) pakub vibujahimeestele soodsamaid jahipidamisviise - aastal 2008 vähendas Metsähallitys vibujahi litsentsi maksumust tervelt 50% võrreldes tavajahi litsentsiga, soovides propageerida ja toetada vibujahti. Soomes kasutatakse vibujahti ka linnades küülikute arvukuse kontrollimiseks.
Maailmas
Maailmas peab hinnanguliselt vibuga jahti ligi 4 miljonit jahimeest, kelle arv on tõusutrendis.
Kanada, Ameerika Ühendriigid, Austraalia ja Uus-Meremaa omavad pikaajalisi vibujahi traditsioone – Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on eri piirkondades vibujahimehe miinimumvanuseks valgesabahirve küttimisel eri piirkondades 10,12,14 või 16 eluaastat, Eestis räägime me vibujahiõiguse andmisest täiskasvanud, erialase koolituse läbinud ja laskekatse sooritanud jahimeestele väikeulukiküttimiseks.
Ameerika Ühendriikides on rohkem kui 3,3 miljonit litsentseeritud vibujahimeest, kes kütivad aastas ligikaudu 1,15 miljonit hirve. Viimasel kümnendil on vibujahi legaliseerinud Namiibia, Ethiopia, Botswana, Ghana, Liberia ja Tansaania. Vibujahi lubamine nende riikide poolt toetub faktile, et kaasaaegse vibujahi praktiseerimine ja varustus on täiesti eetilised jahipidamisvahendid ja kooskõlas kaasaegsete jahipidamisprintsiipidega.
CIC (International Counsil for Game and Wildlife Consevartion) kutsus 2001 aastal ellu Vibujahi töögrupi, et koostada kaasaaegse vibujahi standardid.
Tooksin ka välja mõned vibujahiga kaasnevad plussid ja lisavõimalused, mis ei ole tähtsuse järjekorras
• Puudub mürareostus ja häiriv mõju ülejäänud keskkonnale
• Puhas ja stressivaba liha (Eestis oleks selleks kobras)
• Lisavõimalus jahimeestele erinevates jahisituatsioonides – koprajahil uluki kättesaamisprotsendi suurendamine; söödal rebastes ja kährikute laskmine
• Keerulised jahisituatsioonid ja olukorrad -väikekisjad loodukaitsealadel pesitsusrahu ajal ja kärntõbised loomad urbaniseerunud keskkond
• Pakub jahimeestele lisaks jahile juurde ühe spordivõimaluse ja hobi – maata jahimehed on oodatud vibutrenni kummiloomi laskma
• Vibunoole ja lõikurotsa hind (u 25-30 eurot) mõjutab kindlasti positiivselt ja distsiplineerivalt vibujahimeeste eetilisi valikud
• On sõna otseses mõttes loomi säästev – laskevõimalusi avaneb kordades vähem kui tulirelvaga
• Haavade paranemine on kiire ja paranemistõenäosus on suur, kuna tegemist on puhta lõikehaavaga
• Treenimine on lihtne ning nõuded selleks on kergemini täidetavad kui tulirelvaga treenimisel

Ohud ja hirmud seoses vibujahiga.
Haavamine - Toetun aastatel 1999-2004 Taanis läbiviidud uuringule, kus lasti 589 looma: 561 kitse tabati, 28 arvati haavatud loomade hulka. Üldine haavatud loomade % oli 4,99, mis on vastavuses näitajatega metskitsede küttimisel Euroopas tulirelvadega, mis näitab, et vibujaht ei suurenda haavatud loomade hulka võrreldes teiste jahipidamisviisidega.

• Vähene teadlikus vibujahist loob müüte
• Ohutus – vibu on ohutu transportida
• väikesed laskekaugused teevad vibujahist ohutu jahipidamisviisi kaasjahimeestele
• Salaküttimine - auto aknast vibuga lasta võimalik ei ole. Vibu ja lõikurotsaga nooltega metsas viibimine tuleks võrdsustada jahipidamisega, mis tagab ka senisest kindlama kontrolli ebaseadusliku vibujahi üle.
• küti nooltele peab olema märgitud jahitunnistuse number, mis teeb hiljem noole omaniku tuvastamise lihtsaks.

Me ei kiida heaks hetkel toimuvat illegaalset vibujahti ja soovime võtta vastutuse vibujahialaste regulatsioonide väljatöötamise eest ja tagada jahimeestele vibujahiks vajalikud teadmised.

EBF on kokku pannud töödokumendi Miinimumstandardid Euroopa vibujahimehele, mille kohaselt soovituslikud kvalifikatsiooni miinimumnõuded vibujahimehele Euroopas oleks:
• Rahvusliku jahimehekoolituse läbimine - Eestis noorjahimehe kursuse läbimine ja jahitunnistuse olemasolu
• Täiendava vibujahimehe koolituse läbimine – Eestis IBEP kursuse läbimine koos testi ja laskekatsega

Minimaalne teadmiste ja oskuste tase:
Teadmised ja arusaam:
• Ohutusega seotud küsimused kasutamaks vibu ja nooli jahivahendina
• Vibu ja noolte jahimeetodina kasutamise piiride mõistmine ja aktsepteerimine
• Oskus laskekoha ja nurga valimiseks
• Teadmine elutähtsate organite erinevast asetusest kõige levinumate jahiulukite osas
• Arusaam jahiotsa (lõikurots/blunt) toimimisest ulukis
• Tõestus vibujahivarustuse ohutu kasutuse oskusest ja elementaarsed teadmised varustusest
• Arusaam personaalse võimekuse piiridest ning piisavate laskeoskuste ja lasketäpsuse esitlus jahipidamise distantsilt
• Teadmine ohutusvahendite (rakmete) kasutamisest kõrgistmetel

Soovituslikud miinimumnõuded varustuse regulatsiooniks:
Minimaalne vibu tõmbetugevus/ 35# / 30 /dzauli väikeuluk
nooleenergia 45# / 40 dzauli suuruluk
Noole miinimumkaal 15 grammi väikeuluk
20 grammi suuruluk
Lõikurotsa minimaalne diameeter 25 mm (suurulukile)
Bluntotsa minimaalne diameeter 16 mm
Lõikuterade/servade minimaalne arv 2
Soovituslik laskekatse (kui on kohustuslik vastavates maades) elusuuruses loomamärkidesse, millele on elutähtsate organitena märgitud kopsud/süda

Loomakaitse
Kahe aasta jooksul esitatud ametlikele kohtumisettepanekutele me vastust saanud ei ole ning paraku ei ole meil toetuda ühelegi ametlikule dokumendile ega teadaandele, mis annaks edasi ELKS ametliku seisukoha vibujahi osas. Kuna selle kohta meile alati küsitakse, saan anda meie hinnangu olukorrale toetudes kolmele allikale: loomakaitseseltsi koduleht, Soome kogemus koostööst loomakaitsjatega ning Taanis 1999-2004 läbiviidud uuring vibujahist metskitsedele (millele ma eelnevalt ka viitasin).
Väljavõte Eesti Loomakaitseseltsi kodulehelt: http://www.loomakaitse.ee/?q=espa_eesma ... ildanimals
Metsloomad
Metsloomi ei tohi nende loomulikus elukeskkonnas häirida ega ohustada nende elu. Metsloomi võib tappa üksnes loomade endi heaolu eesmärgil või inimese turvalisuse ja ohutuse tagamiseks. Metsloomade arvukuse reguleerimisel tuleb seda teha viisil, mis ei põhjusta loomadele välditavaid kannatusi.
jahipidamine
ELS mõistab hukka metsloomade sportliku tapmise või tapmise meelelahutuseks. Kui metslooma tapmine on vajalik, siis tuleb järgida häid jahipidamistavasid.
Metsloomade tapmisel peab kasutama vahendeid ja meetodeid, mis:
 ei ole julmad,
 ei kahjusta loomi, kes pole sihtmärgiks,
 ei kahjusta lindude ja loomade looduslikke elupaiku.

Seega ei ole vibujaht kuidagi vastuolus Loomakaitseseltsi põhiväärtustega, pigem vastupidi, on kõigis punktides seda toetav. 


Rita-Anette Kohava, vibujahiklubi Mägilased ja
Euroopa Vibujahi Föderatsiooni esindaja

[kakuke]

Midagi pole öelda, Rita teeb väga põhjaliku ja head tööd. Oleks vaid jahimeestel ka selline eestvedaja. Mulle just meeldib asja tutvustamise juures selline neutraalsus, kus enda asja tutvustades ei tehta teisi maha.

[Mägilanna]

Tänan Kakuke- aga ma muide olengi jahimeeste eestvedaja, lihtsalt sellel grupile, kes jahivahendina ka vibu tunnistavad !
Positiivne kajastus ajakirjanduselt ka - http://www.postimees.ee/1127128/piltuud ... a#comments

[sammal.habe]

väga tubli, Rita. Sa peaksid kõiki jahimehi esindama, teeksid seda raudselt paremini kui mõnigi praegune tegelane...

[linnukütt]

Õiendan veel selgituseks natuke.
"Haavade paranemine on kiire ja paranemistõenäosus on suur, kuna tegemist on puhta lõikehaavaga"
Sihuke lugu. Uurisin kirurgidelt asja. Puhtast uudishimust. Puhas lõikehaav paraneb kiiremini, kui haav on kokku õmmeldud. Noh näiteks inimestel ja lemmikloomadel õmmeldakse haavu. Ilma õmblemata paraneb kiiremini sakiliste servadega haav. Aga kes metslooma metsas õmbleb?

[Mägilanna]

Vaata siin nüüd tegemist diplomaatilise lähenemisega - haavade paranemisest rääkisin ma võrreldes kuuli haavaga, jättes võrdluse välja, sest minu eesmärk ei ole küsimärgistada kuuli tööd ja toimet, mis lõhub haavamise korral rakutasandil ainevahetuse. Vibunoole lõikehaav on samas aga võrreldav haavaga, mille loom saab ka oksatorkest või kriimust.
Igatahes on jahimehe eetika loomade haavamisest hoiduda ja haavatud looma metsa ei jäeta!
Sinu küsimused on asjakohased aga minu jaoks kuidagi vähe ründavalt esitatud

[Räven]

Loodan, et vibujaht lubatakse. Minu arvates oleks tagurlik seda mitte teha. Põhjendused ka ülal hästi argumenteeritud. Hoian teile pöialt.
Mul on Kanadas tuttav, kes põtra ainult vibuga laseb. Nagu öeldud, siis loomale (vibu) laskeulatusse saamine nõuab kütilt suurt kannatlikkust ning looduse tundmist ja seda võimsamad on kindlasti emotsioonid õnnestumise korral. Edu!

[unt]

Mäletan aega aastat 10 tagasi, kui ühes kitsamas jahinduslikus ringkonnas tuli jutuks vibu kasutamise võimalikkuse seadustamine Eestis. Olin tollel korral sellisele mõttele kohe täitsa vastu. Kui nüüd tagasi mõtlen, siis - miks ma olin vastu? Natuke analüüsides - ma ei teadnud vibust ja vibujahist eriti midagi! Jah, poisikesena sai kuuseoksast vibusid tehtud ja varblasi lastud. Nooleks puupulk ja nael otsas. Siis tegi isa mulle sellise indiaanivibu ja portsu nooli. Ühed olid nn täppislaskmise nooled - peened ja sihvakad; ja teised jahinooled - otsast jämedemad ja raskemad ka. Sai nendega posti otsa asetatud samblamätta pihta märki lastud ja vahel läks pihta ka. Siis ununes vibu ja tulid püssid ja oli ka selline ajajärk, kus mõtteks oli vaid see, et saaks parema ja täpsema ja kaugemale tulistavama. Et ikka vägev on kui kahe-kolmesaja meetri pealt looma "ära kutsud"!
Kui ma nüüd Mägilanna kirjutisi loen, siis pean ütlema, et ma ei ole kunagi vibujahist nii hästi mõelnud kui täna. Avatud mõttemaailmaga, filosoofiliselt tasakaalustatud ja jahieetiliselt paikapidavad on kõik need sõnavõtud. Ja oleks ühele riigile ainult au, kui ta oma jahikultuuri sellises suunas edasi arendaks.
Et Sa nüüd endale ka mõne vastalise siit foorumist leiad - noh, see tähendab vaid ainult seda, et Sa pole tühja rääkinud! Jõudu ja võibolla kunagi muljetame teemal kuidas vibuga kopralaskmine ühel või teisel välja tuli! Või põdra

[linnukütt]

Nojah, ma ei mõelnud siin kedagi rünnata, vaid mõtisklesin asjade tegeliku seisu üle. Vibunoole otsa lõikehaava pole paslik võrrelda oksatorkega. Need on ikkagi kaks väga erinevat asja.
Kui saadi asjast nii aru, et ma ründan, siis palun vabandust. Ma kontrollisin esitatud faktide õigsust. Lihtsalt tegin endale asja selgeks, ega ma ülikoolis anatoomiat ja loomafüsioloogiat õppides millestki väga valesti aru pole saanud.

[H:Owl]

Kipun ka vibujahimeestele(naistele) praeguses seadusemenetluses pigem pöialt hoidma (ja vähese tähtsusega ei ole sealjuures nende eeskõneleja poolt väljendatud jahieetilised ja moraalsed väärtused).
Kui aga siiski midagi peaks seegi kord nihu minema, pakun lohutuseks eestlaetavate relvadega jahi huviliste seltskonda. Müra ja väävlihaisu on muidugi rohkem aga jahielamus peaks tulema üsna sarnane. Muide kolonistid olla omal ajal indiaanlastele musketeid jaganud osalt selleks, et nende sõjalist võimekust vähendada. Vibu oli võimsam ja kiirem relv.

[Välek]

Õiendan veel selgituseks natuke.
"Haavade paranemine on kiire ja paranemistõenäosus on suur, kuna tegemist on puhta lõikehaavaga"
Sihuke lugu. Uurisin kirurgidelt asja. Puhtast uudishimust. Puhas lõikehaav paraneb kiiremini, kui haav on kokku õmmeldud. Noh näiteks inimestel ja lemmikloomadel õmmeldakse haavu. Ilma õmblemata paraneb kiiremini sakiliste servadega haav. Aga kes metslooma metsas õmbleb?

Aga kui kirurgidele oleksid ütelnud, et tegemist on noole lõikurotsaga, mis üldjuhul koosneb 3 terast, millest igaüks ulatub noole tsentrist umbes 1,25 cm (valgesaba lõikepea läbimõõdu norm oli mäletamistmööda 7/8 tolli, ehk siis veelgi vähem, kui eespool toodud 1,25 cm 1 tera siruulatus tsentrist, mida siis kirurg ütelnud oleks? Et 1,25cm haav on liiga siledate servadega, et õmmelda?. Vaata linnukütt, hoolimata sellest, et Sa

ülikoolis anatoomiat ja loomafüsioloogiat õppides millestki väga valesti aru pole saanud.

tuletan siiski meelde ka seda, et läbiva noolehaava korral, peavad haavavedelikud kuskilt ka välja pääsema. Seega õmblemine pole nii väikese haava korral soovituslik. Leidsin ka vastava teema, kus jänkide miinimumnõudeid.. http://www.archerywire.com/features/226404

[Messer]

Minu lugupidamine Mägilannale. Väga asjatundlik info ettevalmistamine ja realistlik ja osav tegutsemine vibujahi seadustamiseks. Õige eestkõneleja . EJS võiks sellisest asjaajamisest lisatarkust kõrvataha panna. Kas või summuti legaliseerimiseks jahipidamisel.

[linnukütt]

Välekile vastuseks. Me räägime erinevaid asju. Jutt oli puhtate servadega lõikehaavast versus sakiliste servadega rebestushaav(tavaline kuuliriivaku puhul) ja nende paranemiskiirusest, mitte läbistavast lasust. Aga ma lõpetan vaidlemise, sest sellel pole antud kujul nagu mõtet.

[Mägilanna]

Ma siiski pean täpsustama, no ei saa kohe teisiti Ma nagu jonnipunn, eks ole
Ei saa nõustuda väitega, et kuuliga saadud "riivakaga" rebestatud servadega haav paraneb kergemini. Nimelt tekitab kuuli shokk kahjustusi rakus ainevahetuse tasandil ning ka ümbritseva koe ainevahetus on häiritud. Kuna ainevahetus on häiritud, siis seega on ka haava paranemine raskendatud. Kuul viib sisse ka karvu, haavel suletropid koos õhuga jne.
Noole puhul räägime siiski rohkem läbistavast haavast ka kehvema lasu korral, mis lõikab ka siis läbi piisavalt veresooni, tehes esiteks looma verejälge pidi leitavaks ning teiseks vähendades tema liikumisraadiust.
Kuuli puhul on ohuks ka see, et nahk liigub haavakanalile ette ning verejälje tekkimine seetõttu küsitav.
Siin kipub selguma, et räägitakse pidevalt erinevatest asjadest. Teema on vajalik lahti rääkida ja selgitada, kuid ilmselt peame siin kõik oma väljendustes täpsemad olema
Püüame võrrelda võrreldavat - läbiv kehva asetusega noolehaav on võrreldav kehva asetusega kuulilasuga, riivakas on nii kuuliga kui noolega etc.
Ja jätkuvalt olen ma seda meelt, et nii püssi kui vibuga lastes võtame me vastutuse oma lasu eest ja lasketiirus veedetud tunnid ning oma relva tundmine kuuluvad jahimehe eetika põhialuste hulka

[jyri]

Kuna ainevahetus on häiritud, siis seega on ka haava paranemine raskendatud. Kuul viib sisse ka karvu, jne.

Tegelikult need väited käivad lohaka jahimehe kohta, kes ei viitsi enne pauku kuuli piiritusega töödelda, et uluk juhuslikult veremürgitusse ei sureks!
Nii on vähemasti mulle õpetatud