Vibujahist ja traditsioonidest (poolitatud teema)

[koll]

Kolli arvamus
Rohu-Karla ju suur linnusõber, ma just atesteerimisel käisin ja nii palju veelinnu tiibasid kui selle ühe päevaga ta näitas, ei ole ma oma elus veel näinud. Sellest ka see tõrksus "kohe läheb ju massiliseks lindude tapmiseks"

Sulle ka küsimine. Kui Vietnamist või Hiinast tuleb siia elama poiss ja võtab oma kodus peetud kormorani kaasa ning küsib: Miks teil siin Eestis ei tohi harrastuskalamees kormoraniga kalu püüda. Meil see ju Hiinas rahvuslik traditsioon ja meil ju paarkümmend miljonit selle püügiviisi harrastajat" Mis sa talle kostad? Tõsiselt, mitte pilades.

Räägime siis traditsioonidest...ajalooliselt on ju peetud vibujahti, miks selle küttimisviisi vastu koledasti tõrgutakse, mis argument on "liiga vaikne relv". Traditsioon oli kevadine nepijaht, jälle jama, tapetakse puha maha, kasvatame neid siin prantsuse härradele.
Kui ainult vanu traditsioon keelata ja uusi mitte lubada siis muutub see jahindus suht üheülbaliseks ja igavaks. Need mõned kullid ja vibukütid saavad olema väike nišš aga samas rikastaks jahindust.
Küsimusele vastus: kui Eestisse kolib juba 20000 hiinalst ja nad soovivad sellist jahti siin pidama hakata siis on arutamise koht.

[linnukütt]

Eelmine vastus läks kõige liha teed. Kui tuleb vastuseid kaks tükki foorumisse, ärge siis pahandage. Juhtub. Mõte on neil ühesugune.
Kollile natuke teadmisi:
Räägime siis traditsioonidest...ajalooliselt on ju peetud vibujahti, miks selle küttimisviisi vastu koledasti tõrgutakse
Vibujahi populariseerimist alustas Matrice Thompson 1860 - 1870 aastatel. Esimene jaht vibu ja nooltega peeti 1923.a ja jahimeheks oli Saxton Pope ise. 1940 a võttis Doug Easton kasutusele alumiiniumnooled. 1940 oli II Maailmasõja aeg. Prantsusmaa legaliseeris vibujahi 1995.a Rootsi 1998.a (keelatud oli vibujaht seal aastast 1932- 1998), Taani 1999,a . Vibujahi traditsioone pole Euroopas kunagi olnudki, pigem on tegemist Ameeriaka mandrilt tulnud uue jahipidamisvahendi juurutamisega. Ja pole neid traditsioone ka Eestis kunagi olnudki. Niipalju siis sellest.
Kevadjaht on meil traditsioonilne olnud pikka aega. Alates 1934.a on muutunud väikeulukite koosseis, rääkimata jahipidamiseks lubatud liikidest. Eesti taolisel pisiriigil on suht raske säilitada neid traditsioone kui ümberringi suuremad riigid ja suurema sõnaõigusega maad selle kaotamist nõuavad. Pealegi mina koos teiega võtsime vaimustusega EL astudes kohustuse kõikide EL direktiivide vastuvaidlematuks ülevõtmiseks. Nii, et jätkame kurvitsajahi traditsioone sügisjahil korraliku linnukoeraga. See on lohutuseks.

[Mägilanna]

Linnukütt, traditsioonidest ja ajalisest mõõtmest rääkides sõltub kõik ikka taustsüsteemist - usun, et Koll võttis aluseks ikka fakti, et Briti Entsüklopeedia andmetel on vibu näol tegemist ühega inimkonna kolmest suurimast leiutisest , Sina aga selle, et vibujaht oli vahepeal nö ajaloo hämarusse kadunud jahipidamisviis, mille jaoks ei olnud seadust vaja, sest keegi sellega ju jahti ei pidanud peale indiaanlaste
Plokkvibu, millega küttimist meie propageerime, sai patendi alles 1969 aastal.
Nii et eks ilu ole vaataja silmades ning jääme kõik viisakaks ja lugupidavaks teineteiste arvamuste ja eelistuste suhtes

[linnukütt]

Vaata Ritake,
ma läbisin selle "traditsionaalse vibujahi" koolituse juba 2005. a Juha Kylmä käe all Soomes. Ka nui oli kunagi traditsionaalne jahipidamisvahend - kiviajal. Kui traditsioonidest rääkida. Me võime rääkida jahipidamise traditsioonidest selles võtmes, mis meil oli kasutusel, kas enne sõda, 100 aastat tagasi kui jahipidamist üldse reguleerima hakati. Enne jahipidamise reguleerima asumist ei saa ka rääkida jahipidamisel kasutamist leidnud traditsionaalsetest vahenditest. Siis olid teised mõisted.
See jutt käis nüüd mitte vibu ja vibujahi kui sellise kohta, vaid jahipidamise traditsioonidest. Ma olen vibujahi suhtes neutraalsel positsioonil, aga eriliselt humaaseks jahipidamisvahendiks ma vibu küll ei pea. Aga see arvamus on vaid minu jahimehe eetikast lähtuvalt paigas ning seetõttu ma ei promo seda vahendit ega ka ilmselt hakka seda vahendit kasutama.
PS ma võin sulle saata pildi, mida teeb vibunool liivapange läbides. 30-06 kal lähilasuga lastud kuuli võttis liivaämber kohe kinni, noolt samalt kauguselt aga mitte. Nii, et eriliselt ohutu vahendiga pole nüüd küll tegemist.
Aga ära siis pahane ole nende väljaütlemiste peale. Daame ma pole mõelnudki solvata.

[Mägilanna]

Linnukytt, Sa saad ju aru, et ma ei saa siin vastamata jätta, mainevärk siiski kuigi ma annan endale aru, et me siin sahmime vähe võõra õue peal, selles mõttes et Mõttekoja teema ju ja vibujahile on foorumis oma teema olemas.
Aga vastus siis ka - esiteks me rääkisingi taustsüsteemist. Sinu viimases postituses on kenasti kriteeriumid kirjas, millele Sina tugined. Mina lihtsalt viitasin, et äkki te vaatate Kolliga erineva mätta otsast asju - kuna vibu minu teema, püüdsin vähe siluda aga välja kukkus.. noh eks foorumi häda ongi ju see, et teist ei näe ja sama teksti võib väga erinevalt tõlgendada.
Liivaämbri katsest - see on meil nii vibujahi õppefilmis olemas kui ka EJS kokkutulekul näidatud. Ohtusest rääkides tuginen mina statistikale ja faktidel vibuga juhtunud õnnetuste osas, nii et meil jälle erinevad lähtepositsioonid teemale lähenemiseks

[Välek]

PS ma võin sulle saata pildi, mida teeb vibunool liivapange läbides. 30-06 kal lähilasuga lastud kuuli võttis liivaämber kohe kinni, noolt samalt kauguselt aga mitte. Nii, et eriliselt ohutu vahendiga pole nüüd küll tegemist.
.

Linnukütt, ma ei mõista päris täpselt, mida selle ämbrinäitega väita üritad. Võid samuti võtta tollise kuiva kuuselaua ja 20 m pealt seda vibuga lasta. Tulemuseks on see, et nool tungib mõni cm teiselt poolt lauda välja. Samuti tihedasse põhu või heinarulooni lastes tungib nool vaid 30cm või vedi sügavamale. Samas on lastud ka hukkunud lehma, millest lendas nool läbi.Põdrast ei pruugi nool läbi lennata. Sõltub teise külje ribide trehvamisest. Minu lastud valgesabast läks läbi ja jäi otsapidi maasse püsti ka. Kuivi kuuselaudu tuleb palju üksteise taha laduda, et 30-06 kuul kinni pidada. Samas põdra sisse jääb hea 30-06 kuul 50/50 pidama. Ja küllap lendab ka kuul sügavamale põhku kui 30 cm. Kuuli ja noolt ei saa võrrelda, kugi seda kiputakse tegema. 30-06 kuul lendab võibolla 2km kaugust (lähtun ballistikatabelite alusel toodud kiirustest ja energiast välja toodud distantsidel. Üldjuhul üle 1500 m, midagi tabelisse sisse ei anna toksida) . Vibunool lendab 300m. Väitsid, et vibujahti ei pea humaanseks ... sama võiks ütelda tulirelva ja raudade ja koerte kohta ka. Rääkimata surnud elukate nülgimisest ja pärast nende söömisest. Aga sellised me oleme. Küsin vaid linnukütilt, millest selline arvamus, et vibujaht ei ole humaanne?

[linnukütt]

Mulle jäi lihtsalt silma selline lause esitusest
"väikesed laskekaugused teevad vibujahist ohutu jahipidamisviisi kaasjahimeestele" ja ma püüdsin võrrelda seda ohutust väikeselt kauguselt lastud püssilasuga liivaämbrisse. Pole see vibu väikeselt kauguselt midagi ohutum kui püss, kui pauk pihta läheb. Selles oli point, mitte ämbris.
Aga humaansust vaata loomakaitseseadusest. Seal on see lahti kirjutatud. Sellel pole midagi seost surnud loomade nülgimise ja söömisega.
Norida ma ei tahtnud ja ei taha ka nüüdki. Faktid ja argumendid peavad olema täpsed.

[Välek]

[quote="linnukütt"]Mulle jäi lihtsalt silma selline lause esitusest
"väikesed laskekaugused teevad vibujahist ohutu jahipidamisviisi kaasjahimeestele" ja ma püüdsin võrrelda seda ohutust väikeselt kauguselt lastud püssilasuga liivaämbrisse. Pole see vibu väikeselt kauguselt midagi ohutum kui püss, kui pauk pihta läheb. Selles oli point, mitte ämbris.
. Et kui pauk pihta läheb ja ämbrist läbi lendab, või põdrast vm, siis inimese jaoks on ikkagi ohtlik? Muidugi on. Oleks ju .... loota, tahta ja nõuda et nool inimesele samalt distantsilt ohutu on, kui energiat niipalju, et läbi ämbri lennata... Aga selle teadmisega võid rahulikult elada. Kui naine uksel kulbi või pudrunuiaga vastu tuleb, siis võid ka kindel olla, et need asjakesed ei ole sugugi ohutud.... Selles on point.

[Ain Aavik]

Linnukytt, Sa saad ju aru, et ma ei saa siin vastamata jätta, mainevärk siiski kuigi ma annan endale aru, et me siin sahmime vähe võõra õue peal, selles mõttes et Mõttekoja teema ju ja vibujahile on foorumis oma teema olemas.
Aga vastus siis ka - esiteks me rääkisingi taustsüsteemist. Sinu viimases postituses on kenasti kriteeriumid kirjas, millele Sina tugined. Mina lihtsalt viitasin, et äkki te vaatate Kolliga erineva mätta otsast asju - kuna vibu minu teema, püüdsin vähe siluda aga välja kukkus.. noh eks foorumi häda ongi ju see, et teist ei näe ja sama teksti võib väga erinevalt tõlgendada.
Liivaämbri katsest - see on meil nii vibujahi õppefilmis olemas kui ka EJS kokkutulekul näidatud. Ohtusest rääkides tuginen mina statistikale ja faktidel vibuga juhtunud õnnetuste osas, nii et meil jälle erinevad lähtepositsioonid teemale lähenemiseks

Vibujaht ja sellega seonduv on igati väga teretulnud - eriti ka eelnõusse, kuid moded võiks selle teemaosa tõepoolest üle tõsta vibujahi teemasse.