Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Jaht koertega ja kuidas oma lemmik tööle saada .
hundikütt
Postitusi: 1007
Liitunud: R Veebr 19, 2010 7:13 pm

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas hundikütt »

Lugesin oma postituse uuesti läbi,et mille peale isand Sooviku ja iasand Aivar00 nüüd nii
pöördesse läksid,et millega ma nüüd neid või nende koeri solvasin :roll: No ei leidnud midagi.Hoopis mina peaks pahane olema kui üks nimetab harimatuks ja kitsarinnaliseks ja teine väidab,et justkui oleks nimetanud takse terjereid mõttetuteks koerteks ja et need laikad just õiged on.Lugege mu postitus uuesti läbi ja rahunege maha (b) Mul on peale laikade terjer ja ka taks,nii et võin ennast ka sinna teie ritta sättida aga pean ennast ikka laikameheks.Väikeseid koeri kasutan siiski enamasti urus,kus nad asendamatud,suurulukijahis ikka laikad.
Ja minu küsimus oli ajendatud siirast huvist,mitte halvustamiseks ja just mõeldud mõnele naissoost onule.Ja muideks,oma koeri ,nii laikasid kui väikeseid,ei pea ma kunagi püüdma,tulevad ja käsu peale hüppavad autosse,ei tule kunagi üle tagaistme salongi(noor terjer pole veel päris selgeks saanud),ei karju ,isegi ei haugu läbi akna teisi külakoeri,käivad laitmatult paela otsas.Ainult sellise uluki pealt maha ei saa,keda on õpetatud pidama.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas kakuke »

Ja teema on jahikoera kuulekus. Eks neid jahikoeratõuge ole rohkem, kui püstkõrvalised. See oli öeldud mõnele lihtsalt silmaringi laiendamiseks. ;)
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
tädimaali
Postitusi: 104
Liitunud: N Mär 31, 2005 3:28 pm

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas tädimaali »

jyri kirjutas:Siiralt loodan, et keegi ei hakka vaidlustama erinevat kaasasündinud kuulekuse omadust erinevatel koertel, isegi kui samast pesast.Oma koeri (ma mõtlen laikasid) jälgides üle 30 aasta, julgen pakkuda välja seaduspärasuse, et koera kuulekus on pöördvõrdelises sõltuvuses tema jahiomadustega, eriti otsingu kaugusest ja visadusest! :M Huvitav, mida sellest arvavad need, kellel ette näidata mitme koera kasvatamise/õpetamise/kasutamise kogemusi (b). Üheainsa(esimese) laika omanikudel puudub võrdluse alus, seega nende ainus kutsa ongi see kõikse parem vaieldamatult (y) nagunii, aga meelsasti kuulaks mitme laika omanikke!
Ei hakka vaidlustama, et eri koerad on erineva kuulekuse omadusega, nagu sa ütled. Aga selles osas ei ole kindlasti nõus, et asi on seotud ainult jahiomadustega (otsingu kaugus-visadus) ja seda alati pöördvõrdeliselt, on ka väga lähedal töllerdavaid koeri või ka üldse mitte jahitõugu koeri, kes üldse ei jahi ja kusagile kilomeetrite kaugusele ei torma ja tunde või päevi midagi-kedagi taga ei aja/haugu, aga on ühed põikpäisemad tegelased, kes ei viitsi isegi kolm korda järjest istu-käsku täita. Meist palju targemad inimesed, kes on ikka väga süviti uurinud koerte käitumist, õppimist, instinkte jne arvanud ju, et esiteks mõjutab väga tugevalt inimesega koostööd koera karjainstinkt - mis on ilmselgelt eri tõugudel erinev, ning peabki olema. Siis nt minu enda kogemusel on ka nt ühe tõu hulgas eri tüüpe, on nt tüüp, kellel teatud olukorras kõrv läheb konkreetselt lukku ehk et koer ei olegi üldse võimeline kuuletuma läbi nt saagiinstinkti, talle tuleb seda eraldi õpetada, ja on koeri, kel on ka läbi kõige kõrgema saagiinstinkti (nt looma tappes) nö pea siiski selge, ehk et ta on võimeline kuulama ja koostööd tegema, aga ta niiöelda ei taha (ei näe selles kõrgemat motivatsiooni kui saak), aga suudaks. Seal on mingu muu seos minuarust närvisüsteemi ja jumal teab millega, aga mitte otseselt jahi- ja saagiinstinkti tugevusega. Küllap neid asju on veelgi, mh veel üks termin töökoerte kasvatajatelt - "pehmus koerajuhi suhtes", raske öelda jällegi, mis siin kõik kokku selle asja teeb, aga ilmselt osaliselt vähemalt ka koera üldine pehmus/kõvadus, karjainstinkt, väljakujunenud suhe omaniku/koerajuhiga (kui absoluutne juht inimene on) jne. Kuna sa alati millegipärast paned linnukoerad (kõik linnukoerad ei ole retriiverid ja spanjelid) sinna patta, kes on automaatselt kuulekad, otsingut tehes ei jookse mitu km omanikust eemale ja jahis minema tundideks ning metsas oma peaga ei mõtle, siis ma ikka veelkord arvan, et äkki sa peaksid ennast ikkagi selles osas natuke rohkem harima. Sa oled nt teretulnud meie trenne vaatama. Kuidas teinekord saab mõnd koera drillitud sadade ja sadade kordustega peatuma käsu peale, kui mingi lihtne riidejunn lendab, vehi preemiaga või ole kuri, koer ei suuda kuidagi peatuda ja tormab järele. Mujal maailmas treenitakse väga palju ka elektririhmaga. Ei ole see midagi nii lihtne kui sa näid arvavat.
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas sooviku »

Omast arust ei nimetanud ma kedagi konkreetselt nimepidi. :M Aga eks kiuksatab ikka see,kes tunneb,et teda ***** näpistatakse :wink: .
Naine võib olla,koer peab olema!
jyri

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas jyri »

tädimaali kirjutas: Kuidas teinekord saab mõnd koera drillitud sadade ja sadade kordustega peatuma käsu peale, kui mingi lihtne riidejunn lendab, vehi preemiaga või ole kuri, koer ei suuda kuidagi peatuda ja tormab järele. Mujal maailmas treenitakse väga palju ka elektririhmaga. Ei ole see midagi nii lihtne kui sa näid arvavat.


Mina ei arva (elik targuta nagu paljud siinkommijatest) ega "näi arvavat". Ma kirjutan oma kogemustest ehk minuga juhtunud reaalsetest sündmustest. Ja üks nendest on konkreetselt minu spanjeli minupoolne õpetuse tulemus, kus koer peatus ja koheselt istus minu vile peale reaalse kassi ( mitte kaltsu) tagaajasmise hetkel. Mida aga see spanjel ei teinud- ta ei saanud suhu võtta. Ma mõtlen parte :D . Metstuvisid,tetri, neppe koos teiste kurvitsalistega leidis ilusti ja tõi ära, veekogu põhjast tõi sukeldudes esemeid, isegi haavatud põtru haukus (y) aga parte mitte! Ei saanudki teda sundida.
Mu esimene laika õppis kiiresti ka lõastamata kõrval käima nagu lambakoer. Ülejäänutest mu laikadest pole sama õpetamise/harjutamise metoodikat kasutades keegi seda järgi teinud- 5m kõrval ja jooksu!
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas aivar00 »

tsiteerin:
Omast arust ei nimetanud ma kedagi konkreetselt nimepidi. :M Aga eks kiuksatab ikka see,kes tunneb,et teda ***** näpistatakse :wink: .

Sama ka minu puhul - nagu Kakuke ka märkis - peale püstkõrvaliste on olemas ka teisi koeri :lol:
Pealegi ma kaldun arvama, et saan aru kelle "väravasse" palli mõne postitusega mängitakse :lol:
Igal ühel omad hobid - kui mul oleks vaba aega rohkem siis kindlasti tegeleksin oma koeraga rohkem :oops: . Trummi lööma ei õpetaks aga rohkem kuulekust kui praegu kindlasti :lol:
Kas aga poole ajamise pealt ära kutsumisega hakkama saaks - usun, et pika ja piinava treeningu tulemusel (seda nii koerale kui mulle) oleks ka see võimalik - iseküsimus kas ka vajalik :M
Sõbra terjer näiteks tuleb paugu peale kohale - kontrollib kas ikka kedagi kätte saadi - siis vaja kohe kinni krabada enne kui urgu tagasi läheb või jäljepeale edasi töötama :lol: .
ikka lõbusalt
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas kakuke »

Mida siin teemas veel nimetatud pole, aga millest tegelikult kõik peale hakkab (kontakti loomiseks) on see, et kes on karja juht. Ma mõtlen, et kes tegelikult ka on, mitte enda meelest (enda meelest on vist valdav enamus seda). Enda asju alati ei pruugi kõrvalt tähele panna, siis ongi hea, kui keegi proffim seda kõrvalt teeb. See tegelikult ei käi mitte ainult koerateema kohta, muudel aladel see ka väga tüüpiline (laskmine näiteks). Laskmisega on ka nii, et mõni suisa ise soovib, et teda kõrvalt suunataks (need reeglina õpivad ja arenevad ka väga kiirelt), teisele aga ära mine üldse ligigi, kuna omast arust parim laskur liivimaal (samas vaatad kõrvalt, vangutad pead ja jätad omateada nii mõnegi asja). :)
Ja üks asi veel, kui kontakt koeraga loodud, siis sealt edasi on väga lihtne teda edasi innustada tööd tegema. Positiivse soorituse korral ei tohi kindlasti jätta enda emotsiooni enda teada vaid jagada koeraga. Minu oma, ma usun, poeb paljuski selle nimel või nahast välja. Ta teab väga hästi, mis mulle meeldib ja mis mitte.
Ma ise ennast koera teemal proffiks ei pea, kaugel sellest, aga treener, kes mind ja minu koera treenis (tegelikult ennekõike mind :D ) märkis ära, et koerad on selles mõttes väga erinevad, et neil on väga erinev on/off nupp. Osad solvuvad kergelt ja uuesti käima tõmbamine on väga raske, osad käivadki nagu nupule vajutus. Eks see hakkagi peale, et kui hea materjali kutsika näol saad.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
puugi
Postitusi: 1479
Liitunud: E Mär 05, 2012 7:08 pm

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas puugi »

Täna hommikul alustasime seajahti ja viimane siga kukkus pimeda piiril.Karjuti mitu tundi,aga ei mõjunud.
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas sooviku »

kakuke kirjutas:Mida siin teemas veel nimetatud pole, aga millest tegelikult kõik peale hakkab (kontakti loomiseks) on see, et kes on karja juht.


Seda õpetust ei peeta enam õigeks vaid koguni päris valeks.Tasub lugeda ajakirjas Koer 4/2013 Lea Tummeleht`i artiklit "Seal,kus lõpeb mõistus,algab vägivald"!Kui see ajakiri ilmus,käisin ma Britaga parasjagu kutsikakoolis ja koolitaja õpetas just neid võtteid,mida seal artiklis vääraks peetakse :wink:
Naine võib olla,koer peab olema!
tädimaali
Postitusi: 104
Liitunud: N Mär 31, 2005 3:28 pm

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas tädimaali »

Jyri, kas sinumeelest on igati mõistlik ja tark panna kõik linnukoerad ühte patta sinu endaga juhtunud kogemuse põhjal ühe koeraga :shock: ? Koeri on erinevaid, on olemas ka äärmused, igas tõus. Mina muide ise pigem austan "arvajat", kel juba hall habe, tönts jalg ja jahikoeri (nt kasvõi teenusena - mis teeb kokku sadu ja tuhandeid erinevaid koeri) koolitanud noorest mehest peale, aga ikka veel ütleb, et ikka tuleb ette koeri, kellesarnast täpselt pole enne kogenud, et ikka tuleb üllatusi, ikka on õppida, ikka selgub, et mingeid asju ei tea, et üleüldse selliseid raudkindlaid asju nagu polegi väga. Me nagunii ei tea koerte puhul väga paljut - kuidas täpselt õpib, mida suudab tunda, kuidas mõelda, kuidas tema instinktid toimivad ja kust maalt on üks instinkt, kustmaalt teine - üldiselt arvamegi, ka teadlased. Iga natukese aja tagant tuleb välja uurimusi, mis senistele "teadmistele" hoopis teistmoodi valgust heidavad.
Lea Tummeleht ju võib kõik muud arusaamised peale endaoma mutta trampida (ja kuuldavasti tema oma praktilised kogemused piirduvad lihtsamat tüüpi koerte ning kanade jms-ga), aga tavalist pisut suuremat segakarja kitsamates siseoludes (4-5 koera, eri sood ja vanused) elamas vaadeldes on ju ikka suht ilmne, et ressursside kontrollimise pärast käib nügimine ja isegi võitlus, näiteks kasvõi söögi (saagi) juures või emastega paaritumise pärast. Ja seal on väga konkreetselt jõul ja agressioonil oma koht, kasvõi ainult aimataval kujul ähvarduste taga. Kui inimene kontrollib neid ressursse (millal keegi jahib/sööb, kas/millal keegi kellega paaritub jne) siis on ju selge, et inimene domineerib. Ja sama selge on, et tugeva iseloomuga, aga eelkõige tugeva ellujäämistahtega koerad (mida eriti jahikoerad tihti on) üritavad jätkuvalt ise neid asju kontrollida - tundub ülimalt loogiline ju.
jyri

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas jyri »

tädimaali kirjutas:Jyri, kas sinumeelest on igati mõistlik ja tark panna kõik linnukoerad ühte patta sinu endaga juhtunud kogemuse põhjal ühe koeraga :shock: ? Koeri on erinevaid, on olemas ka äärmused, igas tõus. Mina muide ise pigem austan "arvajat", kel juba hall habe, tönts jalg ja jahikoeri (nt kasvõi teenusena - mis teeb kokku sadu ja tuhandeid erinevaid koeri) koolitanud noorest mehest peale, aga ikka veel ütleb, et ikka tuleb ette koeri, kellesarnast täpselt pole enne kogenud, et ikka tuleb üllatusi, ikka on õppida, ikka selgub, et mingeid asju ei tea, et üleüldse selliseid raudkindlaid asju nagu polegi väga. Me nagunii ei tea koerte puhul väga paljut - kuidas täpselt õpib, mida suudab tunda, kuidas mõelda, kuidas tema instinktid toimivad ja kust maalt on üks instinkt, kustmaalt teine - üldiselt arvamegi, ka teadlased. Iga natukese aja tagant tuleb välja uurimusi, mis senistele "teadmistele" hoopis teistmoodi valgust heidavad.
Lea Tummeleht ju võib kõik muud arusaamised peale endaoma mutta trampida (ja kuuldavasti tema oma praktilised kogemused piirduvad lihtsamat tüüpi koerte ning kanade jms-ga), aga tavalist pisut suuremat segakarja kitsamates siseoludes (4-5 koera, eri sood ja vanused) elamas vaadeldes on ju ikka suht ilmne, et ressursside kontrollimise pärast käib nügimine ja isegi võitlus, näiteks kasvõi söögi (saagi) juures või emastega paaritumise pärast. Ja seal on väga konkreetselt jõul ja agressioonil oma koht, kasvõi ainult aimataval kujul ähvarduste taga. Kui inimene kontrollib neid ressursse (millal keegi jahib/sööb, kas/millal keegi kellega paaritub jne) siis on ju selge, et inimene domineerib. Ja sama selge on, et tugeva iseloomuga, aga eelkõige tugeva ellujäämistahtega koerad (mida eriti jahikoerad tihti on) üritavad jätkuvalt ise neid asju kontrollida - tundub ülimalt loogiline ju.

Jälle "näid arvavat" midagist omaarust ja oma luulude alusel üritad "seaduspärasust" leida.
Pikalt ei viitsi, lihtsalt infoks- see minu sukelduv ( ja soolomotorrataga meiega jahil käinud) vene spanjel oli minu teine, esimene oli inglise kokker. Oli ka setter jahikoeraks. Ja kõik koerad on olnud pereliikmed, elanud linnas, ehk kontakt on olnud väga tihe, mitte formaalne, nagu kasvanduse kertel!
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas sooviku »

tädimaali kirjutas:Lea Tummeleht ju võib kõik muud arusaamised peale endaoma mutta trampida (ja kuuldavasti tema oma praktilised kogemused piirduvad lihtsamat tüüpi koerte ning kanade jms-ga)


:) Ei tea,ei tunne seda inimest,kuid minu arust ei avaldanud ta seal artiklis oma arusaamisi vaid tugines päris muljet avaldavatele uurimustele ja artiklitele.Kui selle kirjutise valguses nüüd mõtlema hakata,siis arvan,et mõnda kutsikakoolis õpetatud võtet poleks ma tohtinud Brita peal kasutada.Näiteks,kui koer näitab üles agressiivsust,ta maha suruda(nn.domineerida) ja kinni hoida.Kui kutsikas tuli enne kutsumise peale alati juurde siis peale mõnda kinni hoidmist enam ei tulnud ja on veel praegugi ebalev ses suhtes(nagu kardab).Need asjad,mis on õpetatud ainult maiuse-kiitmisega on kinnistunud ja neid täidetakse rõõmuga.
Naine võib olla,koer peab olema!
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas kakuke »

Sooviku, aga kuidas siis kehtestad ennast, kui ta sõna ei kuula või veel hullem, kui uriseb Sinu peale ja hakkab agresiivsust ülesse näitama? Minu mõistus siit edasi saabki otsa ja ei oska seda kuidagi präänikuga lahendada. :M Mulle õpetati nii, et kui teeb seda mida soovitud, peab ta tundma ennast selles valguses, et kõik on temaga, saab kiitust/maiust, aga kui ei tee, kukub maailm talle pähe. Eks see õpetamine olegi üks katsetamine, et kus vaja peale keerata, kus järgi anda ja kordused kordused kordused. Koera õppimine võtab endal ka aega.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas sooviku »

Ega minagi targem pole.Praegu töötame selle kallal.Võtan sülle,silitan,räägin rahuliku häälega ja kui enam ei urise,kiidan,annan juustu.Ma tean,et paljudele nö. õigetele kasvatajatele,tundub selline õpetamine ninnu-nännutamisena aga meie puhul vastupidine,karmim õpetus tekitas mittesoovitud reaktsiooni.Eks see leedukas üks põikpäine peni ole :wink: .
Naine võib olla,koer peab olema!
puugi
Postitusi: 1479
Liitunud: E Mär 05, 2012 7:08 pm

Re: Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

Postitus Postitas puugi »

Kui on märgid,et kutsikas võib agressiivseks koeraks kasvada,siis on kerge vägivald vajalik.Ma omal kunagi poputasin ühe emase koera niimoodi ära,sest ei raatsinud õigel ajal karistada.Nüüd 12-aastaselt nagu hilja nüpeldada. :M
Liialt alla suruda ka koera ei saa.Kõva hääl on päris hea relv. :!:
Vasta