Jahikoera kuulekusest (poolitatud teema)

[sooviku]

Kõva hääl on päris hea relv.

See on tõsi.Koer saab väga hästi hääletoonist aru,kas tegu oli õige või vale.

[MLP]

Peni nagu iga teine. Ei saa mina aru milleks seda kutsikakooli üldse vaja on? Minulki noor terjer kodus ja otseselt pole keegi midagi konkreetset talle öpetanud ,aga kutsumise peale tuleb juurde , käib körval ja vastu nina on möned korrad saanud selle eest, et autos omal kohal püsida ei tahtnud kuid siiski köik öppitu on tulnud läbi elementaarse oskuse mida peaks iga koeraomanik oskama teadma! Sooviku äkki sa teed ise midagi oma koertega valesti kasvatamise osas ,et nad sul köik urisevad ja selliste rikutud närvikavadega on! Minul kyll esimene terjer, aga iseloom nagu nurruval kassil,aga nii palju agresiivsut jätkub ,et kopraid ja kährikuid ja muid pudulojuseid murrab vägevalt,aga sellist asja ei tuleks ilmselt möttesseki,et inimese peale haukuda vöi veelvähem uriseda üldiselt igale vöörale liputatakse saba ja lakutakse nägu mis on minu arust jahikoera juures igati normaalne.

[sooviku]

et nad sul köik urisevad ja selliste rikutud närvikavadega on!

Tohohh,kust nüüd selline teadmine tuli?Ei ole veel keegi kurtnud,et minu koerad või minu kasvatatud kutsikad rikutud närvikavaga oleks.

[MLP]

et nad sul köik urisevad ja selliste rikutud närvikavadega on!

Tohohh,kust nüüd selline teadmine tuli?Ei ole veel keegi kurtnud,et minu koerad või minu kasvatatud kutsikad rikutud närvikavaga oleks.

raffas räägib ja ise olen yhte sinu koera kutsikT näinud sellel kyll kupli all köik korras pole ja on kindlasti ilma piitsata kasvanud!

[unt]

Appii-ii-ii!
Nüüd ma saan aru, miks ma endale enam kunagi jahikoera ei võta

[tädimaali]

Jälle "näid arvavat" midagist omaarust ja oma luulude alusel üritad "seaduspärasust" leida.
Pikalt ei viitsi, lihtsalt infoks- see minu sukelduv ( ja soolomotorrataga meiega jahil käinud) vene spanjel oli minu teine, esimene oli inglise kokker. Oli ka setter jahikoeraks. Ja kõik koerad on olnud pereliikmed, elanud linnas, ehk kontakt on olnud väga tihe, mitte formaalne, nagu kasvanduse kertel!

Nagu ma ütlesin, siis mingis mõttes ise peangi paremaks suure lugemuse ja tarkade õpetajatega arvajaid kui omaenda-kolme-kogemusega-teadjaid, neid teadjaid maailmatugesid tekib eriti meeste hulgas teatud vanusest plahvatuslikult, ja nendega kipub veel see viga olema, et kui arvaja on valmis tihtipeale kergemini oma arvamusi kohandama, siis need maailmatoed mitte . No igatahes, ma omameelest ei arvanud, sest sa vastasid ise mulle ju nii:

Mina ei arva (elik targuta nagu paljud siinkommijatest) ega "näi arvavat". Ma kirjutan oma kogemustest ehk minuga juhtunud reaalsetest sündmustest. Ja üks nendest on konkreetselt minu spanjeli minupoolne õpetuse tulemus/.../

Nüüd tuleb välja, et sul on olnud linnukoertest kaks spanjelit ja setter (kokkerid on üldse ju üldiselt juba dekoratiiv- ning näitusekoerad, tööliinidest pole sisuliselt midagi kuulda, setteri puhulgi tekib küsimus, et kas oli tööliiniline - Eestis on teadaolevalt kõik kodukoera- või näituseliinilised, ja see on ilmselgelt üsna teine asi kui tööliiniline), ehk et pehmed, kuulekad ning oluliselt väiksema tapahimuga (parema sõna puudusel) koerad, kes tõesti tihtipeale juba kõva hääle peale nö püksi pissivad, ja suurulukijahiks (sh metssiga), verejäljeks, väikekiskjate (sh rebane) kinnipidamiseks ning vajadusel tapmiseks ning kodu valvamiseks ning kaitsemiseks (sh vajadusel valmidus pätil ***** lõhki tõmmata - vähemalt) pole nt aretatud. Setteri kohta on öelnud muide sellised teadlased, kes tarku raamatuid kirjutanud koerte treenimisest ning kanugi treenivad klikkeriga igasugu trikke tegema, et kahjuks jah, mitte kõige ärksama mõistusega tõud . Aga "linnukoerad" on ehk isegi kõige suurem mõiste jahikoerte hulgas, ehk et kõige rohkem tõuge ja ka väga erinevaid, seda enam võiks seda mõistet mõistusega kasutada.

[tädimaali]

Ei tea,ei tunne seda inimest,kuid minu arust ei avaldanud ta seal artiklis oma arusaamisi vaid tugines päris muljet avaldavatele uurimustele ja artiklitele.Kui selle kirjutise valguses nüüd mõtlema hakata,siis arvan,et mõnda kutsikakoolis õpetatud võtet poleks ma tohtinud Brita peal kasutada.Näiteks,kui koer näitab üles agressiivsust,ta maha suruda(nn.domineerida) ja kinni hoida.Kui kutsikas tuli enne kutsumise peale alati juurde siis peale mõnda kinni hoidmist enam ei tulnud ja on veel praegugi ebalev ses suhtes(nagu kardab).Need asjad,mis on õpetatud ainult maiuse-kiitmisega on kinnistunud ja neid täidetakse rõõmuga.

Mina kuulsin targematelt (kes ka läksid ja otsisid üles ja lugesid läbi need viidatud uurimused), et ta oli seal tuginenud osalt just, teadagi, sellistele uurimustele, mis talle sobisid (nt tüüpiliselt kasvõi elektririhmastki tavaliselt esitatakse neid uurimusi, mis on tõdenud selle väga-väga pahaks vahendiks, ja vastupidistest vaikitakse), ja osalt ka mitte ühelegi konkreetsele uurimusele, ja loomulikult ei puudutanud ega analüüsinud ühtegi vastupidist uurimust.
Eks loomulikult koertega "rääkimine" ongi palju keerukam kui enamik inimesi ehk tajub. Aga no kasvõi sinu koera loo peale - näiteks, kui sa mõtled, mida teeb ema kutsikatega, kes ema korduvaid märke eiravad ning piire katsetavad (nt ronivad talle pähe, kisuvad-närivad kõrvu) - ema panebki kiire käratusega kutsika nö maha, ja vajadusel hoiab senikaua, kuni kutsikas rahuneb, lõtvub (levinud vea koht inimestel), kui ema ta vabastab ja kutsikas uuesti sama jamaga kohe peale hakkab, pannakse ta uuesti maha. Aga - näha on ka see, et ema oskab kutsikal ka võimaliku tekkinud pinge (hirm, ebakindlus vmi) maha võtta, ma ei julge öelda, et alati (pole ju mingi teadlane ise) - see võib oleneda sellest, mida ema kutsikast tunnetab jne - aga tihti on näha, et ema peale korrigeerimist kohe rahustavalt lakub kutsikat, tema nägu, a la "kõik on korras, ma ikka hoian sind". Kui inimene ise teeb asju poolikult või segaselt või ka liiga tugevalt (mitte reageerides omakorda koera poolt saadetud signaalidele, et ta on aru saanud ja allub), siis ongi tulemus tihti mittesoovitud. Koerad omavahel väga konkreetselt alistavad, distsiplineerivad, karistavad - minu karjas küll. Ja üldiselt, kui välja arvata ema oma pisemate kutsikatega, head käitumist või märkidele soovitud viisil reageerimist ei premeerita. Rahu, rahu andmine ja rahu saamine on karjakäitumise puhul nö preemia, ka paljudel koeratreeneritel (kusjuures samas uute käitumiste õppimise motiveerimiseks kasutatakse küll mängu, sööki jms).
Veel tuli sinu näitega seoses meelde - kui kutsikal juhuslikult on hoopis tekkinud mingi arusaam, et ta saab vältida ebameeldivat asja (mingi palju huvitavama tegevuse katkestamine või juurdetulemisel pragada saamine vms) mitte juurde tulles ning siis ka eest ära joostes, siis osad kogenud jahikoeratreenerid vannuvad, et hea on sellisel juhul kutsikas nö kinni joosta, joosta järgi senikaua kuni saad ta kätte (sellises vanuses, kui see veel võimalik on). Hiljem suuremana ei ole koeral ettekujutust, et ta saab inimest väga kergesti vältida, kui tal on midagi paremat teha või kui inimene tundub temaga rahulolematu.

[sooviku]

Raske saab see saksa jahierjeri kinnijooksmine olema !

[aivar00]

Arvan, et pead selleks kogu pere appi võtma - teete teatevõistluse

[vanamäger]

Minu meelest on kõige nõmedam see,kui koer ei luba ühisjahtides lastud uluki juurde teisi jahimehi, peale oma peremehe. Olen oma tolade õpetamisel kasutanud järgmist meetodit: Luban koeral lastud ulukit pisut sakutada,kiidan ja kutsun ära. Kõik,annan samalt ulukilt talle midagi närida ja rohkem tal sinna asja ei ole. Selliselt käitudes taipab koer peagi,et jahisaak ei ole tegelikult tema oma,vaid osa sellest. Oma kogemuste põhjal julgen väita,et sellisel põhimõttel kasvatatud jahikoer allub kergelt ka kõikidele teistele käskudele ja ei ole agressiivne nii teiste jahimeeste,kui ka koerte vastu.