Pilt ka juurde

Meie pundi teine jaht. Tulemuseks 1 suur isakobras 21.5 kg. Kohad olid rasked, klassikaliselt kraavid, kus üks suur tamm ja urud ilma pesata. Ühel ojal oli küll hea tugev põhi ja kobrast nähti ka, aga ju sai nii hästi pakku, et enam ei leidnud. Teises kohas puhta turbamäng, vesi sügav ja paljude veealuste käikudega kraav. Kopra püüdmisel said pea kõik seltskonnast kahvapüüdmist harjutada. Tore oli, varsti jälle uus jaht

Tänane jaht. Kolm taksi, mõnus seltskond ja hea ilm. Loomulikult ka head koprakohad. Selliste hetkede nimel tasub elada

Midagi ehedat.
Nõrganärvilistel soovitan mitte vaadata.
https://youtu.be/F-y8LockmkQ

Paar väga ehedat klippi on veel, paljakäsi, konveiermeetodil . Vinged koerad, need vist tooksid ise ka koprad kohale kui kraav tühi oleks olnud?

Sellelt nurgalt raske kindlaks teha, kas lasti pähe või kuklasse.
Kas oletatavad trofee koljud üritatakse terveks jätta või lastakse lihtsalt nii kuidas parajasti saab või õnnestub!?

Kui on ikka medali lootust siis lased nö.kolju taha.Aga käsirelvaga on see lõpetamine hulga kiirem ja lihtsam,kui noaga torkamine või kaikaga löömine.Revolvriga saab ohutult samuti sellist looma lõpetada,kes pea vales kohas veest välja tõstab.

Tehtavad kohad olid tegelikult väga lihtsad ja see kord olid koprad ka väga kergelt toimivad. On olnud kohti, kus ilma korduva väljakaevamiseta neid ei saagi kätte ja kuuled, kuidas all koerad lõhuvad.
See hooaeg olen rahva tungivale soovile vastu tulnud ja suuri hakanud kaela laskma. Sellel videol ka nii. Kuigi sellise ühisjahina saadud medal ei ole minu jaoks sellise väärtusega, mis iseseisvalt kütitud. Sest kelle oma ta siis on, kas selle oma, kes tammi lammutas, või selle oma, kelle korad tööd teevad, või selle oma kes jahi organiseeris või kes suppi keetis jne jne.
Ma nägin ka eile neid klippe, aga kui juba selle klipi juures mõtlesin pikalt, et kas panen ta ülesse või ei, siis järgnevate puhul mul seda tunnet ei tekkinud, kuigi väga ehedad ja hästi tehtud klipid on.

Eks tuleb teha pimeloosi

Möödunud laupäeva tulemuseks kaks suurt emakobrast. Kohad olid rasked, ent koerad töötasid väga kenasti. Aasta ja nelja kuu vanune karmikas on järjest tublim ja hakkajam. Ei olnud probleemi urgu minekuga ega ka veest läbikahlamisega. Tundub, et varsti võin oma 9-aastase penskari rahulikumale loorberite reziimile jätta

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
Eile tegime veits luuret laupäeva tarbeks. Vana koer oli kaasas, et jalgu sirutada. Sirutas nii hästi, et ühes kohas lipsas urgu ja kui kolmanda kutsumise peale välja ei tulnud ja urus hoopis auau tegi, oli selge. Kakuke jooksuga autosse, sealt karmik ja nuga kaasa ja appi. Koerad ajasid kopra nurka ja sain napilt karmika eest ära tõmmata, kui kobras astus urust välja. Veits tagaajamist mööda kraavi ülesvoolu ja läks vee alt järgmisesse käiku. Siis viisin vana koera autosse, võtsin sealt kirve ja jätkasime Puruga. Lõime augu maasse sisse, koer sisse. Natuke kisa, sudimist ja oligi väljas. Kakukese kiired käed päästsid seekord ja nii ta läks, et luure asemel saime hoopis kena kopra kätte. Laupäeval jätkame
Vana koer võib hakata pensionile jääma, italiaano tõmbas kopral kintsud ikka korralikult triibuliseks

Kes see ikka koera saba kergitab, kui mitte ise.
Laupäevase jahi tulemuseks seitse kobrast, tööd said ka koerad: kaks pikakarvalist taksi, kaks karmikat taksi, lühikarvaline taks, sile SJT, karmikas foks ja welshi terjer. Viimased kolm siis noored alles algajad. Positiivselt üllatas noor emane SJT, kes oma elu esimesel koprajahil tegi ägedalt tööd ja oli üldse hakkaja terve päeva, kuigi ta esimeses kohas sai kohe hambad kaela. Meie italiaano sai ka hambaid tunda. Ühe kähriku panid ka neljakesi urgu kinni, seda pildi peale ei pannud, sest välimus ei jäänud just eriti kiita

Pühapäeval tegime üks "kiire" sutsaka, vesi kell 11 maha, koertega kell 18.30 peale. Italiaano ja noorem pikakarvaline said mõlemad tööd teha. Tulemuseks kaks kobrast

Jätkates vana teemat
Sellel hooajal on käidud kaks korda tõsisemal koprajahil. Mõlemad korrad Pärnumaal sel aastal.
Esimene kord sai tehtud üks koht, lõik ca 200m. Sealt saime koertega 5 kobrast, suurim neist kaalus 23,8 kg.


Teine kord oli möödunud nädalavahetusel. Tegime kaks kohta, ühe ja sama jõe peal, kahe koha vahe ca kilomeeter. Esimene koht oli üks eelmise aasta tehtutest. Sealt tuli meil suht lõpupool kolm kobrast. Seejärel teine koht. Jupp maad kõndisime mööda jõge, kui koerad ajasid urust kahva esimese suure isakopra. Seejärel mingist kohast läks maru põnevaks. Koerad läksid urgu ja siis hakkas sealt pudenema - küll üles küll allavoolu urust välja, paar tk lasti püssiga ära, mitu said järgmisesse urgu ja sealt koertega välja. Siis saime korra altvoolu koertega veel osa kätte ja lõppfinaal oli viimases pesas, kuhu oli kolm suurt põgenenud ja lisaks oli veel kaks väikest. Lugemine läks igatahes täiega sassi ja kui lõpuks kõik koprad kaldalt kokku said korjatud, saime kogu päeva arvuks 17 kobrast.
Karmikas sai ühelt suurelt korra hambaid ka, ülejäänud koerad jäid õnneks terveks. Jupiks ajaks hea emotsioon sees