Kuna peas sündinud kindel plaan võtta kevadel eesti hagija kutsikas, siis sooviks teiste mõtteid kuulda, millise kasvataja poole oma pilk pöörata, et leida kutsikas, kellel oleksid eeldused saada heaks jahikoeraks?
Ennetades mõnda vastust siis olen teadlik, et hea koer võib tulla igast pesakonnast ning suurepäraste jahiomadustega vanematel võib kutsikas olla ka paras luru.
Sellest ka küsimuse sisu, et kust olete võtnud ja kuidas rahul?

Ette tänades:
Lauri

uuri Maris Siilmann´i käest, tema teab neist palju!

Märjamaal tegeleb nendega Marika Hiiemaa.

Ehk, et ühine nimetaja Marisel ja Marikal on kennel Sakste.

Tartumaal on kennel Jahisarv,kasvatab eesti hagijaid.

Suured tänud vastanutele
Aga nüüd rõhuks küsimuse teisele poolele, et kust olete enda eesti hagijad võtnud ja kuidas rahul?

Tere!

Minu pooleteise aastane hagijas on Koerust toodud. Ajama hakkas viie kuuselt, ajab jänest, rebast, kitse, põtra, ühe korra on kähriku ja saarmaga madistanud. Paar korda on siga ka tema eest lastud, aga üldiselt väga huvi ei ole, väga harva läheb järgi. Ühesõnaga toimiv koer, aga püsivust oleks juurde vaja ja jänesejahil jääb samuti jänni haakide harutamisel, peab vahel ise kätte näitama kui jänes näiteks pika hüppega üle kraavi on läinud. Kipub viimast lõhna, mis maha jäi, edasi-tagasi kontrollima. Samuti on praeguse kitse arvukuse juures üldse raske koera õpetada, eriti kui lund ei ole, üheksal juhul kümnest leiab ta suvalisest külavahe tukast enne kitse kui jänese. Loodame sellest jagu saada vanuse ja järjepideva käpaliste jahiga.

Sai pikk jutt nüüd, aga ühesõnaga Tragi kenneli koertel jahiinstinktid päris head. Sakste koeri ka kiidetakse.

Tere.
Minu kümmnekuune hagijas on toodud Pärnu lähedalt,on Sakste kennelist.Samad probleemid nagu Mikul aga oma ea kohta minu arust väga tubli,Urri arvel juba üks reps ja põdrapull.Mina arvan et ega sellest kitse ajamisest täitsa lahti saagi see neil vist veres.Nii et Sakste kennelil ka jahiinstinktid täitsa olemas.

Tere!
Enda hagija karjääri alustasin Kallavuste kenneli koeraga. Jänest, rebast töötas hästi. Siga ja põder polnud lemmikud aga lastud sai neidki. Miinuseks tooks selle, et suured ja rasked koerad, mis mõjutas kohe käppade tervist, väga kergelt päeva lõpus jalad katki ja järgmisel päeval metsa asja polnud. Kitse suutsin välja ravida ajamise menüüst.
Praegune hagija poiss on Valgekihva kennelist. 5aastane. Ilusa kerge kehaga,mis võimaldab kõvasti töötada. Käpad on väga tugevad Eesti hagija kohta. Eelmine hooaeg sai jänesel teise järgu. Ka seale töötas kolmanda järgu. Põtra ajab hästi. Üldiselt olen väga rahul. Pisiku miinus siiski ka, pole ta veel hommikust õhtuni ühel loomal sabas püsinud, 2-3 tundi ikka püsib jäljel. Kits on ka keelatud loom, paar haugatust, et kits nina alt ära ajada ja kõik. Sedasi saab ainult jänese, rebase jahti nautida, kui tead, et koer kitsi ei aja.