Hambumist peab muidugi vaatama. aga minule näidati hambumust kutsika enda peal. oluline ikka, et kutsikal hambuvus korras. reeglina ostetav kutsikas enam hambutu ei ole kui kutsikal on pärilikud vead ja müüja sind sellest ei teavita, siis on õigus raha tagasi nõuda. need punktid peaks lepingus sees olema

Siinkohal tahaksin pisutki kummutada jahimeeste arvamust koertenäituste kohta.. et siis justkui näitustel pärjatud koer olla metsas niru.. vabandage mind palun - kas keegi võtaks selgitada, mil moel need asjad omavahel küll seotud võiksid olla?

Koertenäituste ajalugu vaadates olid just jahimehed need, kes näitustel omavahel koerte üle mõõtu võtsid ning koeri omavahel võrdlesid!

Ja pealegi näituseringis vaadatakse justnimelt koera vastavust tõustandardile - mis iseenesest ongi just need parameetrid, mille järgi vaadatakse, et koeral on parimad võimalikud eeldused (rõhutan - eeldused!) metsas tööd teha. Näituseringis diskvalifitseeriv viga - koera agressiivsus inimese vastu ei tule kindlasti kasuks ka jahiolukorras (kindlasti teavad jahimehed rääkida värvikaid lugusid koertest, kes saaki hoides peremehelgi püksid jalast puru tõmbasid). Seevastu tasakaaluka närvisüsteemiga koeral on palju enam eeldusi olla ka jahil igati arvestatav tegija ja muidu ka mõnus kaaslane.

Kokkuvõtteks: heade näitusehinnetega koera kutsikuid ei maksa nüüd küll vaid sellepärast valikunimekirjast välja jätta, et vanematel head näitusehinded. Minu arvates vastupidi - näitab, et koeraga tegeletakse, ta on piisavalt sotsialiseeritud (oh, mis tore moodne sõna sõbralikkuse ja asjalikkuse kohta!), teda on toidetud täisväärtusliku toiduga jne, jne. Vastupidi - selliselt kasvatajalt ongi just mõtet koerapoega otsida.

Kindlasti on oluline, et koer ka reaalselt metsas käia saab, ning tööd teeb. Aastakümnete-sadade jooksul omandatud instinktid mõnekümne aastaga ei kao. Samas kipub ikka nii olema, et kui on õnnestunud kasvatada superhea töökoer - siis on koera omanik kõva tegija, kui aga koer tööle ei hakka, on ikka kasvataja viga . Ei julge vaidlusesse astuda, kuid ka ühe ja sama pesakonna koertest kõigist ei tule niikuinii superkoeri - vastsündinud koerapojalgi on igal ühel oma "iseloomake" ja on juba kutsikavalija oskus ja kõhutunne endale see kõige õigem välja püüda valida. Tõsi, õige koer, kui pere liige ja hea kaaslane ei pruugigi "esimese tõmbega" sattuda.

Enne ikka 9 korda mõõda, et pärast 1 kord see ÕIGE leida.

Ja koertenäitustel tahaks nähagi just TÖÖTAVAID koeri - vot siis läheb pilt ju tasakaalu... Laikade puhul pole näitusepildis veel lahknemist töö- ja näituseliinide vahel. Ja teate, kui vahva on näitusel näha "koeramoodi" koeri - mitte seamoodi koeri, mitte saelehe moodi koeri - vaid just koeramoodi koeri!! Ja näitus ise võiks olla ka jahimeestele infokogumise-jagamise koht, et kellel siis missugused koerad kodus ja omada ka hetke ülevaadet Eesti "jahikoertepargist".

Puuh! - väääga pikk ja kirgline sõnavõtt....

Eesti MV toimusid Lätis, vist. Kevadel oli Jahimehes sellest juttu. Isegi paremusjärjestus oli toodud. Hakka oma tulevase koera potentsiaalseid esivanemaid sealt poolt ajama. See oleks minu soovitus.

No ja armas rahvas, hambumuse vaatab näitusel kohtunik - seegi väljendub näitusehindes!!!
Vale hambumusega koer ei saa lihtsalt suurepärast näitusehinnet! Puuduvad hambad vanematel võivad kanduda ka kutsikatele.

Seega veel üks pluss hea näitusehindega vanemate koertele - või mis?

Näitustega on nii et kui laikaga sinna lähed siis kindlalt hea tulemuse saad.
See aasta oli Tartu näitusel lausa 9 laikat ( lääne siberlast) kui need nüüd klassidesse ära jaotada siis iga koer on väga heade tulemustega.
See aasta oli enamus juuniore, osa oli venemaal pärit, suured ja suht hakkajad ja julged, sama omaniku koerad läksid lausa omavahel kokku lõpuks, kui muidu seisid koera omanikud ilusti reas et järjest ringi minna siis laikaomanikud olid mööda saali laiali eemal kõikidest koertest

Spets näitusekoerasid on laikade hulgas vähe, kes hakkab näitutega tegelema see võtab omale ikka mingi muu koera.



Pikk näitusekoerast laika omanik. Laikal 2 CACIP ja 1 SERT mõne mehe meelest selle koeraga enam metsa minna ei või vist, ei ole nagu jahikoer enam

Aga kui palju umbes yks isane kutsikas maksta võib?

Ei taha sugugi väita, et kõik järgukoerad on jahiks kõlbamatud.Aga tean kohe kindlasti ka koera, keda kasvatatakse just nimelt näitusel käimiseks.Jahikoer pealegi.Neid kuulsa sugupuuga londusid on ka omal olnud, üks nii teine naa.Praegune Ehagijas Rakverest toodud kutsikana, kellel veel hambaid õieti polnudki aga sugupuu tuli isaliini pidi soomest ja emaliin ka kuulus oli. Kasvataja ise elab Tallinas. Ka Jahisarv Artemis kirjas siin.Eesti Kennenliit ja nii edasi, templid peal jms.Käisin koeraga kutsikast peale ka loomaarstil, süstid ja kui hambad tulid juhtisin arsti tähelepanu ka sellele, et esimesed hambad ei ole vist korras.Arst ütles, et need piimahambad anna konti närida küll kasvavad.Näitusel vaatas Mae, et kõige ilusam koer kõik on 5+ lihased ja välimus aga nagu suhu vaatas nii tõmbas kriipsu peale, esimesed hambad pole õigesti, pärilik viga, jahti võid pidada, paaritada ei tohi hinne 0.Ehk lugupeetud asjatundjad selgitaks, kuidas saab kuulsast sugupuust tulla pärilik viga.Me võiks lasta operatsiooni teha ja hambad paika panna aga milleks, ka pole see odav lõbu.Jahiinstinkt on, metsas ka veidi tööd teeb(kitse ei aja) ära ei taha ka anda.Selline on see kuulus sugupuu.Kuulsaid koeri olnud mul mitmest tõust aga rahule pole ühegagi jäänud.Meie pundis ühel mehel laika, suur sugupuu ja metsas haugub põhiliselt oravat,hinne hea aga jahil,orava jahti nagu ei tee.Kas toon veel näiteid või loen paberite numbrid ette?

Sedamoodi see värk kipub olema jah nagu Jorr kirjutab ja lisaks veel seda ,et enamasti need näituste kohtunikud ise mõne kuulsa kenneli omanikud ! Poliitikud panevad ju ikka ka enda kõrvale pojad -tütred pukki
Kivi kotti!

Laikade hinnad on kuskil 6est tonnist peale, aga see number oleneb müüjast.

viimane hind oli P.Haljasel vist 4500 sõber käis ja vaatas ja tuli rttu tulema ,kutsikaid palju
,aga tundusid väga kõhnad ja puratiino moodi.siis ostis ühelt jahimehelt 2000 ,tal ei olnud küll ken.paberit oli ainult jahikoera pass ,aga koer oli südamelähedasem

No ei saa ma mitte vaiki olla..

Kuulsad sugupuud ja kuulsad kasvatajad praht .. ok - minupoolt isiklikult vaid siiras austus ja lugupidamine - koerte aretus on omamoodi täppisteadus.
Koera puhul pole ju tegemist mingi tehasest tulnud ja masina tehtud ASJAGA, kus on terve partii täpselt ühesuguseid vigureid valmis treitud!!

Koer on elus asi ja loodusel on teadupoolest inimesele varuks paljutki, millest inimene oma puudulise mõistmisega lihtsalt aru ei saa.., nii nagu tervetel inimestel (kellede tervis ehk paremini uuritud, kui looma oma - nad mõistavad omi kaebusi paremini väljendada ka..) võib sündida raske puudega või kogunisti eluvõimetu laps, nii on ka koerte pesakonnas erineva nö. kvaliteediga (oh, ei tahaks seda sõna kuidagi looma kohta kasutada!) järglasi. Millised on põhjused, et sünnivad väärarengutega kutsikad - võib olla ju erinevaid, vanemate omavahel sobimatud geenikombinatsioonid või emaskoera tiinuse ajal peetud tuline urujaht.. Kindlasti on kogenud kasvatajatel palju tarkusi, mida peaks tähele panema, et PÜÜDA aidata loodusel omi asju ajada meie, inimeste ja tõustandarditega kooskõlas. Seega taaskord üks punkt heade hinnetega ja heade omadustega vanemate kasuks, rääkimata inimesest, kes koerale paarilise välja valib ning "mudilaste" toiduratsioone grammipealt rehkendab. Võibolla polegi nii määrav, kuipalju on koeri kasvatajal - oluline on nende elukvaliteet..

Koera ost on enda sidumine Sinust sõltuva elusolendiga 10-15 aastaks!! - nii, et valida tuleb hoolega. Ja ikkagi pontsikut maailma kõige armsamat kutsikat oma peos hoides ei ole tal küljes garantiitalongi, et "lülita aga sisse ja funktsioneerib laitmatult!"

Jorr, vaata, kui kibe pettumus - koer on 5+, kuid hambad on 3 pika miinusega. Kuid sellegipoolest on SEE koer ju Sinu sõber!!, mitte näituseserdid või karikatopsikud kapiservapeal. või see, et Su kuulsa sugupuuga koer saaks auga edasi kanda kuulsa sugupuu verd!

See vale hambumus tegelikult suht loto värk, koera ostad ju piimahammastega ja keegi **** ei tea mis hammaste vahetus teeb. Tuttav, suur näitustel käija, ostis inglismaalt foksi ca'20 tuhat (kõva sugupuu) ja peale hammaste vahetust kanna koer näituste jaoks maha kuna hambumus vale. Opi võiks ju teha aga ametlikult ei tee seda keegi.
See on sama kui, et isa on proffessor, ema filoloog aga poiss krt kaabakas

ma ei taha küll kedagi solvata, aga kui need koerad muutuvad raha tegemis masinaks ja koeri on mitut tõugu ja neid ligemale20 tk.siis sa lihtsalt ei jõua kõigiga tegeleda näit.jooksutada .Ja ma ei eita müts maha Haljase ees et ajab eestihagija asja ta on omaala fanaatik.ma mõtlesin 20all koerte arvu.

paul haljaselt sain kaks aastat tagasi oma laika 3500.- eegu eest. hinnad kõiguvad väga suures mahus. algavad 2000.- ja lõppevad vist jah sela 6000.- ringis

Lp. Jahimehe naisuke, ma ei ütle sugugi, et kuulus sugupuu praht on.Hoiatan ainult, et kuulsa sugupuuga peab ettevaatlik olema.Olen ka ise elu jooksul emaseid koeri pidanud, paaritanud ja kutsikaid müünud aga mina pole veel kahte ühesugust koera kohanud,ka ühest pesakonnast mitte.Sellepärast ei anna ka kuulus sugupuu 100% kindlust, et koeral on just vanemate tööomadused.Üldiselt on koeravõtt juhuse asi, kuidas õnne on aga tööd tuleb iga koeraga teha ja mida varem tegelema hakkad seda parem.Ainult nii, et kutsikal on kuulsad esivanemad, ei tee temast veel töökoera.Peale minu oma on meie pundis veel kaks noort hagijat,vene hagijad, mõlemad erinevatest pesakondadest, kuulsa sugupuuga.Ühel aga pole jahiistinkti veel nähagi,kuigi aastane koer juba peaks ajama.Ühest laikast, kes oravaid haugub, ma juba rääkisin, teine on selline, kes ajab igat looma mis metsas liigub aga ainult mõnisada meetrit ja tuleb siis vaatama kuhu peremees jäi.Sellega olen täitsa nõus,et koer võetakse aastateks ja et head töökoera saada, tuleb hoolega otsida.Kuigi ise asja veidi jagan, sain hammastega mööda pükse aga see pole minu jaoks suur viga,näitusele ma temega ju rohkem ei lähe, repsi ajab, jänest ka, kitse ei aja, ise olen rahul.