Palun soovitage koeratõugu, kes oleks arukas, energiline ja armastaks metsaskäimist, kuid ei hakkaks metsloomade jälgi ajama. Käin sageli oma töö tõttu metsas (mitte jahil), hea meelega teeksin seda koos koeraga. Mulle meeldivad paljud jahikoeratõud, kuid ei taha, et koer jäljele sattudes tundideks ära kaoks (väga kurb kogemus olemas). Või on siis targem jahikoeratõud kohe välistada, mitte hakata püüdma koera jahiinstinkti alla suruda? Kes võiks olla sellisel juhul mitte-jahikoertest hea kaaslane metsaskäikudel?
Vabandan, et kiri nii pikk on!
Tänud kõigile vastajaile!

Kui töö tõttu tuleb metsas liikuda, on ju rihma otsas sebiv koer suht tüütu Lõastamata koeraga metsas liikumine on ju selge seaduserikkumine, mida teema algataja on juba ka teinud (jutu järgi)

Kääbusterjer, spits mops.
Kui jahiinspektor juhtub kontrollima siis nende koerte peale läheb tal ikka meel heaks ja ei tee trahvi

Ega nüüd iga nuustiku pärast ei maksaks näpuga seadust ajama hakata.

Selle "näpuga seadusest järje ajamise" vajalikkuse üle otsustab ikkagi juhtumit menetlev institutsioon. Meie, jahimehed, võime küll tõepoolest mõelde, et mnjah, mis see pisike krantsike lahtiselt metsas liikudes ikka teha suudab - kui meil silme ees talviseid metskitsesalkasid jälitavad lõukoerad. Kuid pesitsus- ja poegimisperioodil linnumune, jänesepoegasid jt pisisaakloomi haukavad täiendavad kiskjad ehk krantsikesed ja diivanikaunistused ei ole sellegipoolest vähem taunimisväärsed.

BM

Kui koer metsas ikke ilusti su juures püsib, siis oleks ikka ivake naljakas teda lõa otsas läbi võsa vedada! Jahikoeri hakkad ju ka metsas käimisega harjutama juba varakult, ja egas siis kohe jahti peeta! Väljaspool jahti/jahiaega vaevalt oma noort kutsikat lõa otsas mööda metsa tarid?
Kui vaatad suurema koera poole, siis panustaksin hundikoera või vetelpäästja peale (nt. njuufa)!

saialõikajaga 100% päri. ei usu et kõik need jahimehed väljapool jahti oma koera nööriotsas jalutavad. kui koer ikka vähegi sõna kuulab, siis milles küsimus. las jookseb natuke. eespool oli juttu kitsede kimbutamisest. aga mis keelab siis meie jahimeeste koertel näiteks seajahi ajal kitsi taga ajamast??? seadusega on kitsejaht ka jahikoeraga keelatud. kuna on väike võimalus, et põdra või seajahi ajal hakkab näiteks laika kitse taga ajama, kas hakkame siis sellepärast suurulikijahti lõastatud koeraga pidama?!?!

Näiteks on labradoril soovitud omadused olemas. Teeb oma tiire max. 100 m raadiuses ja käib pidevalt vaatamas millega ise tegeled. Värsket jälge kah suurt kaugemale ei aja, iseasi kui loom verega läinud. Ning kui endalgi midagi ära kaob on suur tõenäosus, et koer selle ülesse leiab.

ise soovitaksin retriiverit...koer on õpetatud esemeid tooma ning ei tohiks jäljele minna....võin vabalt ka eksida....

Kõik oleneb sellest kuidas peremees teda kasutab. Ise kasutasin korra haavatud kitse ülesse leidmiseks, ja nüüd kipub kitsejälge ülesse võtma, õnneks aeglane koer, kui juhtubgi kitse peale siis kits kaob eest päris kiiresti ning koer talle reaalset ohtu ei kujuta ( ma mõtlen et tagaajamisega võiks kitse ära kurnata, muud ohtu reriiverist olla ei saaks, haavatud kitse puhul istus viisakalt 5m eemal künka otsas ja haukus)

Eks ikka igal koeral on jahiinstinkt olemas, olgu ta puudel või dogi...iseasi on muidugi see, et lõastamata jahikoeraga metsas (tähendab jahipiirkonnas vist täpsemalt) viibimine on tõesti juba jahipidamine...omal on taks ja paremat koera soovitada ei oska

jahiperekonast labrador. kuulekamat annab leida!

Jep, labrador on suurepärane seltsiline nii metsas kui kodus.

suht vana teema,aga soovitaks,ehk mõnda linnukoer,või siis seltsikoera.
Edu koera kasvatamisel!