Setter hakkas pauku kartma

[ubin]

Tere,
mul on mure 2 aastase punase setteriga. Kuue kuuse kutsikana koer pauku ei kartnud, aga paar kuud hiljem, kui koer vihmaga põllal jooksis lõi pikne, umbes 50m kaugusel, kõva kärgatuse ja sähvatusega elektrialajaama. Peale seda kardab koer pauku. Isegi kui viskan tühja plastpudeli lõkkesse ja see ptsuhh teeb paneb koer jooksu rääkimata püssi välja võtmisest. Kui püss õlal, siis on koer nagu kivi maadligi ja ei tule kuhugi.
Kas sellest koerast on veel võimalik see kartus välja juurida.

Tänud vastuste eest.

[indian]

Miks ei ole, on küll, pettuse ja kavala kaubaga. Mida ta sel hetkel mõtles kui pikne lõi, seda ei saa Sa kunagi teada. Nüüd pole muud teha kui Sul tuleb hakata pauku tema jaoks meeldivaga seostama. Alustades väikestest plõksudest, kuni korralike matakateni välja. Loomadega on selline lugu, et mida rohkem on neil igasuguseid kogemusi stiilis ``midagi halba ei juhtunud``, seda julgemaks nad lähevad. Seda nii positiivses suunas kui ka negatiivses. Olen viibinud oma koeraga proffi ilutulestiku laskmisest ca paarikümne meetri kaugusel, eemal proovisid koerad end maasse kaevata, minu oma jälgis asja tähelepanelikult, siis hakkas tal igav ja ta istus maha. Võta oma koer ja püüa talle nagu inimesele selgeks teha, et see pauk on tegelikult üks tore asi, ole ta juures, kiida, julgusta, proovi mitte sundida. Me saame loomad kuuletuma tegelikult ju kahe vahendiga, hirmu ja kavalusega. Siin aitab see teine. Looma võib ükskõik millega ära harjutada, ka valuga, ebameeldivustega jms. Võta ta tiiru kaasa, alguses ole temaga autos koos ja kaugemal, siis mine ligemale, hiljem jaluta tiiru lähedal, niikaua kui võid tal kõrva ääres püssi lasta. Ära mingil juhul lase tal paanikasse minna. See võib olla nii lühike kui ka pikk protsess, seega kannatust ja proovi ka maailma tema silmade läbi vaadata. Saad nii isegi targemaks.

[Ryanz]

2 a. peaks üsnagi mänguhimuline veel olema, seega võiksid mingite mängude kaudu proovida. Alustuseks toast vaip kaasa ja õue ning hakka seda kloppima. Nii klopitsa kui ka vaiba peaks koerale enne "põnevaks" saama ning kui kloppides nüüd "matse" kostab, saab näha kuis koer käitub. Loodetavasti hakkab mängulust kartust alla suruma.

[baddmann]

2 a. peaks üsnagi mänguhimuline veel olema, seega võiksid mingite mängude kaudu proovida. Alustuseks toast vaip kaasa ja õue ning hakka seda kloppima. Nii klopitsa kui ka vaiba peaks koerale enne "põnevaks" saama ning kui kloppides nüüd "matse" kostab, saab näha kuis koer käitub. Loodetavasti hakkab mängulust kartust alla suruma.

Ma võin muidugi veidi eksida, aga kui sedasama koera ka toas peetakse, siis tuleb kuidagi moodi välistada tema soov seda vaipa hiljem enda omaks pidada ja toas vaibast väga huvitatud olla. St hiljem võib potentsiaalselt tekkida probleem, et koer vaibaga toas mängida tahab ja siis võib täiendav keelamine koerale segadust juurdegi tekitada.

Mitte et ma klopitsa ja vaiba näitele tehnilisest küljest vastu vaidleks...

BM

[shikaree]

tiiru küll ei soovitaks koera viia. koera kuulmine kordi teravam inimese omast, see rohkem piinapingi moodi mu arust

ja kergelt teemast välja:

Isegi kui viskan tühja plastpudeli lõkkesse

ja kui pudeli vastu kivi puruks löön, isegi siis paneb jooksu...

[Ahto Kattai]

Selle tiiru jne. kohta on üks hlenaljakas tõsilugu ,kuidas üks ajukeenjus oma hagijat paugukindlaks tegi Lugu siis ka nii, et nagu metsas pauk käis oli koeral "laul" lõppend ja padavai koju! Mees siis vihastas ,läks sidus koera puu külge ja kukkus kõmmima ja seda võite isegi arvata kui paugukindlaks ta sellega koera sai
Tasa ja targu talitades muidugi mine sa tea ,ise ei tea küll ühtegi koera kes sellisest tõvest oleks vabanenud!
Kivi kotti!

[indian]

Lollist peast võib mõni oma noku ka pooleks murda. See tuleb sama välja kui kolli kartvale lapsele iga jumala öö miskit hullu tonti teha, et äkki harjub ära. Kavalusega pannakse kõik loomad igasugu trikke tegema, kassid kaasa arvatud.

[bighornet]

Tere,
mul on mure 2 aastase punase setteriga. ....
Kas sellest koerast on veel võimalik see kartus välja juurida.

Tänud vastuste eest.

...

See tuntud Pavlovi refleks paneb ka kõige aremal mälu tööle! Kui mõnel ikke paugukartus tekkis, siis on ta õppimisvõimeline loom ja tegi omad järeldused. Ilmselt asja eest. Valus oli!

Läbiproovitud nipp:
ära koera 1 päev toida. Vii õue, kkui käsklusele "koht" allub, pane paika, kui ei fikseeri rihmaga;pane tast ütleme sajakonna meetri pealt pauk; mine vii talle nokatäis nt. liha ja kiida mis kole; kui tal "püksid" kuivaks jäid, võid see päev teise -kolmanda veel panna; iga kord kiida-patsuta ja anna maitsvat liha-vorsti.
Teisel- kolmandal korral on koeral peale laksu sülg voolamas ja ootab sult maiust. iga korraga tee distants lühemaks.
Pole sel koeral häda midagi, alalhoiuinstinkt hakkas hästi tööle! Juhtub ka vanemate-kogenumate loomadega. Küll korda saab!
Et ainult peale sellist koolitust järgmine uueaasta ööl küla peale "vorsti" järgi ei punu

[sergo]

räägin jälle oma "sakslasest". Poiss kartis hirmsasti äikest, uusaasta saluuti jmt. Kuid, pruukis mul vaid püssikapi juurde minna, vend ei jätnud mind, ka magas jalge juures. Ja jahil, pruukis mul vaid püss õlalt võtta, näitas mulle täpelt kätte, kus kes on. Ja niipalju tark oli, et ilma spetsõpetust saamata, nagu oma töö oli ära teinud, kohe peale seisakut, nagu püssi palge juurde tõstsin vend lamas vasaku jala juures. Ja mitte ühtegi looma, lindu, mille suunas ma paugu tegin, kaotsi mitte ei jäänud. See jutt kipub küll oodiks armastusele koera vastu, aga väga raske on ennast mõelda uuesti situatsiooni, kus samasugune sõber kõrval viibiks. Igatsen ta järele. Olgu vargad neetud.

[ubin]

tundub hea nipp. Proovin ettevaatlikumalt, hoian 2 päeva näljas ja teen paugu 200 m pealt nõrgema laenguga. Aga pean ta ikka kinni siduma vist, muidu pean peale pauku talle koju järgi minema

[sergo]

tundub hea nipp. Proovin ettevaatlikumalt, hoian 2 päeva näljas ja teen paugu 200 m pealt nõrgema laenguga. Aga pean ta ikka kinni siduma vist, muidu pean peale pauku talle koju järgi minema

palun, unusta need ekstreemsused ära. Ära traumeeri koera! Tal oma mõttelaad ja ellusuhtumine. Siit Sa 100% õiget retsepti ei saa. Tähtis lõppkokkuvõttes on see, kuidas Te ise kommunikeerute. Pikk jutt, küsi kui abi vaja.