On tubli L-Siberi laika. Vanus 3 aastat. Alguses peatas ja hoidis siga (põrsast kesikuni) hästi paigal, kui looma ei lastud jälitas maksimaalselt kvartali ja tuli tagasi. Peale teist kuldi poolt tekitatud haavade õmblemist on läinud sigade peale nii kurjaks, et kui vähegi jõud üle käib hakkab murdma. Pilt siis jahis järgmine: Leiab looma, takistab tal põgenemast (suurub kuuse, juurika vms. alla) haugub mõned korrad ja siis hüppab loomale turja. Iga loom kes kohe alla ei anna paneb selle peale ajama, kuni koer jälle ta kätte saab ning taas kordub sama jama. Viimati jälitas kesikut ca. 10 km enne kui looma lõpuks maha murdis (õnn et lumi oli). Suurtele loomadele küll külge ei lähe, hoiab mõned meetrid eemal ja haugub. Millest selline muutus ja kas saab asja parandada?
Võibolla ka viga selles, et sigu on surmatud noaga, kuni koer kinni hoidis? Paluks asjatundjatelt abi, muidu hooaeg ilma koerata mööduma peab, kuid see ei ole enam see!

Pole küll teab mis asjatundja, aga ega seda enam millegagi muuda, ehk vananedes muutub muutub rahulikumaks.
Koeral lihtsalt viha lõhkuda saamise järel sea vastu nii suureks läinud. Ja nagu jutust koorub, oskab olukorda reaalselt hinnata. Suurt ei puutu, aga nagu tunneb, et jõud üle käib, nii murrab. Hundi lähisugulane, nagu ta on, nii ka kombed.
Suskamine noaga vast küll pole selle põhjus, aga kindlasti on see aidanud kaasa taolise käitumise kinnistumisel.