selline küsimus ,et kas selle tegelase korteris pidamine on üleüldse mõeldav? Rääkisin ühe kasvatajaga ta ütles ,et kuna sakslasel kõhu all lühikesed karvad ,siis tal kah talvel toas.

Mul foks ikka toas, väljas talvel külmub ju ära

Lühikese karvaga terriereid saab ka väljas pidada talvel,kuut peab korralik olema, küttega.

Minu karmikarvaline saksa jahiterjer elab toas, aga pigem sellepärast , et ta seltskonnas oleks ja seeläbi rohkem taltsutatud saaks .
Karmikarvalisel kasukas võrdlemisi tihe ja soojustatud põhku täis kuudis elaks ilmselt kenasti, kui just kõva pakast pole.
Siledakarvalisel vast toas parem, kui just küttega kuuti pole, nagu Patterdale juba kirjutas .

Tal on palju energiat, et ta seda sul diivani ja taburetijalgade peal välja elama ei hakkaks tuleb palju väljas käia. Saad ennast hooaja lõpuks maratonivormi

Jahiterjeri pidamine korteris on praktikas edukalt järele proovitud. Seega julgen kinnitada, et jahiterjeri pidamine korteris on võimalik.

Terjeriomanikud vast kõik suht heas füüsilises vormis
Peale jooksutamise peaks andma ikka igasugu puupulkasid ja konte ja mänguasju, pappi jne... närida kuni hammaste vahetuseni, sest igemete sügelemist jooksutamine ei vähenda. ( närivad ka muud tõugu kutsikad )
Peale hammaste vahetust pole närimine piisava füüsilise ja vaimse koormuse korral enam probleem. Alati võib muidugi erandeid olla ...

Kuidas üldse sakslastel selle agresiivsusega on? Olen kuulnud ,et kui mõne vihasema peale peaksid sattuma ,siis ühisjahti täiesti võimatu kaasa võtta. Läheb teiste koertega tülli ,vahel isegi jahikaaslastel tagumikud lõhki
Oleks üldse igasugune inf nende kohta teretulnud

Jah, jahimehe poolt vaadates pole koera toas hoides küll eriti midagi viga aga kas jahikoera poolt vaadates ka kõik korras on?Ütleks otse,et korteris ja veel linnakorteris jahikoeral mitu jama kaelas.Kui abikaasa koeraarmastaja ja lapsi pole siis see lugu eriti halb ei ole aga lastega koos jahikoera pidada korteris, küll koerale hästi ei mõju.Üks asi on, et jahikoer vajab liikumisruumi ja vahel ka kurja sõna ning aint hellitades muutub kindlasti diivanikoeraks.Millegipärast aga tavajahimees diivanikoerast lugu ei pea.Arvan,et jahikoerale on kõige parem elada talus või siis linnas kus oma maja ja aed olemas et saaks vabalt joosta.Neid rasvarulliga jalutavaid taamikesi kohtab linnas igal sammul ja isegi aint jalutades ei saa jahikoer oma vajaduseks vabalt liikuda.

Jutt jumala õige ,et linnakorteris pole ikka õige koht koerale. Aga kodused on loomasõbrad ja eks seda ole ikka kaalutud kas võtta koer või mitte.
Eks kõik koerad vajavad liikumisruumi see pole ainult jahikoerte rida.

Saab ka linnas lahedasti koera pidada, pole see ühti maameeste rida, probleem ikka inimeses. Mina käin küll õhtuti koera jooksutamas ja pole ta mul "rasvarull" ühti. Pigem on linnakoer õnnelikumgi, on ta ju päevad läbi peremehega koos, mitte ei istu ketis või puuris, enamikul jahimeestel, keda mina tean, on jahikoerad puurides, nö. "tööloomad" ja mingi "nuustik" siis lemmikuks õues kakerdamas. Olen elanud nii maal kui linnas, ei saa seal maal midagi oma koera "hulkuma" lasta, istuvad ketis puha, muidu kuuled külast mida sinust ja su koertest arvatakse.

Minu sakslane elab küll toas.Olgem ausad,kuidas sa hoiad sellist väikest koera õues ja veel sellise ilmaga nagu täna.Juhtmed,lauajalad,saapad ja inimesed on ka kõik terved.Terjeritel on ainult see eripära,et lapsi nad eriti ei seedi.Vist sellepärast,et lapsed kipuvad palju käperdama.

Korteris koerapidamisel on praegu üks nõue veel,naabrid peavad sinu koerapidamisse nõusolekuga suhtuma sest vastasel juhul võib konstaabliga sekeldusi tulla.
Endal on praegu linnas eramaja ja pean kahte jahikoera,E-hagijas ja taks.Ning olen ka naabrite käest hurjutada saanud,et koer lärmab sest hagijas ja taks mõlemad kõva ja kileda häälega koerad.Õnneks on naabrid mõistvad inimesed ja pole konstaablit asjasse seganud.

Lapsed tuleb nö. vaos hoida , muidu võib ka mitte terjer lapsi mitte sallima hakata.Eriti kui kutsikaeas rahu ei anta ja haiget tehakse.
Mul probleem pigem sellega, et tahab lastele limpsutamise eesmärgil näkku hüpata

Selle limpsutamisega peab väga ettevaatlik olema.Mina ei topi oma molu enam ühelegi penile liiga lähedale.Mälestus eelmisest sõbrast(foxterjerist) on arm alumise huulel.Tõmbas moka ikka nii lõhki,et päris õmblema pidi.