ei teinud mingit tünnis sõitu,muude meetodidega sain sellest jamast lahti,tuleb varuda palju kannatust ka

Seda olen kogu aeg rõhutanud, et ikka kannatust. Endal hagija kogemust 20 aastat. Mul ka Sinu hagija üle hea meel. Nüüd tunned hagijajahist täit mõnu .

Ehk avaldad ka selle saladuse siis,et kuidas ja mis tegid,et kitseajust loobus?On endal rohkem kui 50aasta koerakogemus aga vähe on koeri mida olen suutnud "teise usku pöörata".Mis ikka koeral "veres",seda palja kannatusega ei ravi.

Väike üldlevinud tähelepanek, mida koerakasvataja meeles pidada võiks.

Üldiselt on ikka looduses vanadel isenditel keelava õpetamise kombeks oma kabajantsikuid turja pealt sakutada (isegi esijäsemeid kasutavad ahvid ei lajata peogapesaga!). Vits ikka lapsekasvatamise atribuut
Ja koer mõistab vitsa - rihma - ketti vääriti. Turja pealt sakutamist miskipärast aga üheselt (käepärane, kiire ja ka effektiivne).
Ja seda eriti noorloomaga.

Tasub järeleprooviimist. BH.

Asi vägagi lihtne, kui rabad koeral turjast kinni ja sakutad , siis koer on täiesti abitus seisus ja ta tajub seda. Samamoodi mõjub kui turjast kinni võtad ja vastu maad surud. Kui vaadata mismoodi täiskasvanud koer rahustab ülemeelikuks muutunud jõnglase , siis võib kohata olukordi kus koer heidab noorele kõhuli peale.

Vits vitsaks, mul tekkis aga see küsimus, et kui koer saab kombeks harutada 100 m jälgi ja siis tuleb kiitust nuruma... Mõlgutan just ühe vanema meha ütlust, et kui vanasti olid koerad, kui jälje võtts, siis ajas või pimedani, kilomeetrite peale mindi ette ja oodati tund, kaks, vahel enamgi. Mõnikord saadi koer kätte ka 30 km kodust eemal Selliselt peeti siis jahti ja loomi lasti ka.

Mõnes mõttes meeldib mulle ühe meie mehe hagija-taksi tandem (taks on mõned aastad vanem) rohkem. Isegi hagijas ei lähe kaduma, ajamine käib ühe metsatuka piires, isegi kitsel läheb järel kuni järgmise metsatukani (kui sedagi) ja siis tuleb tagasi. Vahepeal on küll seda juhtunud, et kui rebase älge kusagilt võtab, siis on ka järgmises kohas tiirutanud. Selline ajamine siis hea, kui on seltskond ja kammitakse lihtsalt metsatukkasid jms läbi. Ei ole siis vits ega muu nuhtlemine abiks olnud.

to feen,ma unustasin öelda et see rebase jälg oli oma 3 päeva vana

ma ei saand sellest lambakarja asjast aru...miks peaksid lambad koera taga ajama??? kas sellepäras et koer läheb juurde ja hakkab haukuma ja ajab lambad närvi? ja kas sel juhul ei läe lambad eest ära?

ärge kohe tomatitega loopima hakake kui küsimus liiga lo*l

Lambad ei hakka koera taga ajama, lambad hakkavad KUTSIKAT taga ajama. Karjalise eluviisiga sõralised lihtsalt käituvad nii, kui näevad nõrka kiskjat (sest kutsikas seda nende jaoks on), siis tahavad selle enda territooriumilt ja oma noorjärkude juurest ära ajada. Kui tundub, et saavad jagu, st ära hirmutatud, siis ründavad. Muidugi, niipea kui kutsikas otsustaks neilevastu hakata, taganeksid nad hoopis ise, aga noor kutsikas seda julgustükki reeglina ei tee.

BM

Sõbra isal ka eesti hagjas, kes kutsikast peast kassi käest peksa sai, kuid kasvas ja tasuks murdis kassi maha. Kas sama ei või juhtuda ka lammastega. Hakkab viimaks kitsi ja lambaid elulõpuni vihavaenlasteks pidama.

Kitsed ja lambad on kõvasti suuremad kassist või mis?

on ka kellelgi seda elektroonilist kaelarihma?
ja kui saladus pole palju maksis,see leht enam minul millegipärast ei avane

Kuna siin juttu sellest särtsurihmast siis panen siia sellise loo. Nimelt tütar käib oma koeraga koertekoolis ja seal räägiti kuidas Soome politseikoer selle rihamaga ära rikuti.Koerale meeldis ajada põtra ning otsustati selle rihmaga see komme välja juurida.Kahjuks täpset olukorda ei räägitud aga särtsu andmise ajastus oli nii vale,et selle tulemusena kardab neljajalgne poliisi nüüd paaniliselt kuusepuid.

See lugu on legendaardne ja minu arvates ideaalne näide sellest, kuidas inimesed ei oska distantsrihma kasutada. Enne selle rakendamist tugevate segajatega olukorras (nt. põdra või kitse jäljel) tuleb teha korralik eeltöö koera harjutamiseks rihmaga (vastasel juhul hakkab koer väga kiiresti aru saama, et rihmaga tuleb korralikult käituda aga ilma ei pea sest nagunii midagi ei juhtu- täpselt nagu koerad kes rihma otsas käituvad korralikult aga lahtiselt näitavad omanikule näppu) ja välja selgitada, millise tugevusega stimi antud koera jaoks kasutada tuleks ning õpetada selle tunde tähendust koeral muus olukorras. Tuleb koerale õpetada, et stim on karistus mille ta teenis ära millegi keelatu tegemise eest omanikult- hiljuti oli üks koeraomanik mures, et tema koer ei pilguta päris tugeva stimi peale silma ka kuigi terve rinnaesine tõmbleb juba aga koer lihtsalt ei saanud aru, mis asi see oli ja mida ta oleks pidanud tegema. Vastasel juhul on kiire tulema nn. ebausklik käitumine nagu see kuuskede ja metsatukkade kartus millest räägitakse- selgest taevast sajab tema peale Jumala viha mille põhjusest ta aru ei saa ning seostab selle enda jaoks mingi suvalise asjaga nagu asi mis ta esimesena nägi (kuusk) või kohaga kus ta oli (metsa servas).

Eks ole ka muidugi erinevad koolkondi kes kasutavad seda pisut erinevalt aga kindlasti ei käi see nii, et rihm kaela ja hurraaga nuppe tallama. See võib mõjuda aga võib ka lõpetada koera karjääri mistahes alal.

Mul ei ole distantsrihma ja ma ei ole kunagi ise seda kasutanud. Küll aga on mul koer kelle jaoks olen tõsiselt kaalunud (ja teen seda hetkelgi) selle muretsemist ning selle tõttu tean asjast üht-teist.