Laika õpetamisest

Jaht koertega ja kuidas oma lemmik tööle saada .
Karabin
Postitusi: 5
Liitunud: P Mär 18, 2007 2:34 pm

Laika õpetamisest

Postitus Postitas Karabin »

Kui vanalt hakata laikat õpetama ja mida esmalt õpetama hakata?
rajaleidja
Postitusi: 2633
Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm

Postitus Postitas rajaleidja »

Kõigepealt õpeta koerale kutsumise peale enda juurde tulek selgeks. Aga metsa võid minna juba siis, kui kutsikal on vaktsiin mõjunud. Ehk siis nii 3 kuusena või isegi varem. Sügavale metsa pole vaja ronida. käi kasvõi metsa ääres heinamaadel kus kährikute jälgi võib leiduda. Peasi, et saab metsas käia ja jälgi uudistada.
suur koer
Postitusi: 6
Liitunud: E Jaan 15, 2007 4:01 pm

Postitus Postitas suur koer »

Käi koeraga metsas nii palju ,kui võimalik ja tutvusta oma laikale ka loomade jälgi.Mina tegin nii ja tulemus on hea. :)
jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

Postitus Postitas jorr »

Ei tea ju kui vana sul see laika on?Kui nisa otsast tulnud siis kõigepealt kausist söömine,häda tulles välja küsimine ja nagu Rajaleidjagi ütles,enda juurte tulemine(nii hääle- kui käeliigutuse peale).Metsa tahab ta sinuga nagunii tulla ja seda ära ka keela,siis paari kuu vanuselt kindlasti vii.Näed ka ise juba,kuidas kutsikas käitub looduses.Autoga ka tahab ära harjumist.Jäljetundmist sa jahikoerale ei õpeta,see kas on või mitte ja tavaliselt ikka on ka.
noorus on ilus aeg
Kasutaja avatar
<Mario>
Postitusi: 82
Liitunud: T Jaan 09, 2007 4:35 pm

Postitus Postitas <Mario> »

Üks viga milla mina tegin (et enam sinna ämbri ei astutaks) Mul laika 7 kuud vana ja kuskil kuu tagasi hakkasin proovima, et kuidas tal selle haistmisega on ja kas leiab mu üles metsas kui silmsidet ei ole. Niisiis peitsin end nii mõnigi kord põõsasse ära, oli ka kordi kui koer mind ei leidnud---nüüd pelgab ta kergelt metsa ja ei lähe kaugemale kui 20-30 meetrit :VS
OÜ kauplus Matkaplus
Keskväljak 18, Paide
<Matka-, Kalastus- ja Jahitarbed>
jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

Postitus Postitas jorr »

See pole veel metsakartus,kui noor koer sinust kaugele ei lähe.Las saab värske loomajälje kätte(siga näiteks) ja küll siis otsid juba sina teda.Kui koeraga peitust mängid,siis haka ka verejälge õpetama,et vea midagi verist mis aeg-ajalt maast üles tõstad ja vaata kuidas otsib.
noorus on ilus aeg
Karabin
Postitusi: 5
Liitunud: P Mär 18, 2007 2:34 pm

Postitus Postitas Karabin »

koer saab mul nüüd 27 märts 2 kuuseks
jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

Postitus Postitas jorr »

Siis ehk mõni käsklus selge juba?Ja kahekuuselt võid metsa tudvustada küll.Ning koera pidades mõtle sellele,et koer võetud mingi kindla eesmärgiga,kas jahiks,koduhoidjaks või lihtsalt (mängu)kaaslaseks ja siis selles suunas ka tegutse.Ära anna aint koerale tunnet,et tema on karjajuht,mitte sina.Aga laika on kergemini õpetatav kui näiteks taks,kuigi igal koeral on oma iseloom.Loe mõnda koerakasvatusraamatud ka,seal üldine värk olemas.
noorus on ilus aeg
Kasutaja avatar
Ax1600
Postitusi: 414
Liitunud: E Nov 10, 2003 10:58 am

Postitus Postitas Ax1600 »

Laika õpetamisega ei soovita liialdada. Piisab kui käsklused "ei tohi" ja "siia" selged on. Metsas käia tuleb rohkelt alates 2 elukuust ja soovitaks algselt aeglast kõnnakut rohkete pausidega, et koer ej kulutaks energiat niivõrd sinu järgi jooksmisele, kuivõrd ümbruskonnaga tutvumiseks. Kui on soodumus jahikoeraks saada siis kõik tuleb hiljem iseenesest. Kõige lihtsam muidugi jahipidamist õpetada vana koera kõrvalt arvestades sealjuures, et õpib samad head ja halvad kombed vanemalt koeralt ära
Kasutaja avatar
<Mario>
Postitusi: 82
Liitunud: T Jaan 09, 2007 4:35 pm

Postitus Postitas <Mario> »

Kui olekski võtta mõni sõber oma kogenu koeraga kaasa, kas siis seda ohtu pole, et koerad kakeldes endale pikemaajalisi vigastusi tekitavad(tuleb ju ette koerte omavahelist paika panemist) :? Olen kuulnud et just laikad pidid käpad läbi närima, või ei ole see nii hull. :?:
OÜ kauplus Matkaplus
Keskväljak 18, Paide
<Matka-, Kalastus- ja Jahitarbed>
rajaleidja
Postitusi: 2633
Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm

Postitus Postitas rajaleidja »

Üldiselt vana koer kutsikale kallale ei tiku. Pigen on sul rohkem probleeme siis, kui alles täiskasvanuna lased oma koera teistega kokku. Koera peab varakult juba teiste kortega harjutama.
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

Mingi reegel olla selline, et vanad koerad kutiskat ei puutu (nö piimalõhnaga :D). Kindlasti jahti kaasa, vanad koerad on kutsikast nii üle, et seal pole mingit erilist paika panemist, sotid neil isegi selged, või kui kutsikal veel kutsika aru, pannakse ta üsna kergelt paika. Nii, et mida rohkem teiste koerte ja inimestega kutsikana kokku puutub, seda vähem sul endal pärast jama on.

Seda öeldakse ka, et nelja kuu jooksul tuleks põhikäsud selgeks teha, ja hiljem süvendada. Ise tunnen seda kergelt küll, et oma koeral natuke ses suhtes puudu, sai ta 4 kuu vanuselt, selleks ajaks oli fu selge, siiani kõige paremini selge ja jälgitav. Nojah, eks hiljem õpib ta ka palju, aga esmatutvustus võiks sellesse vanusesse jääda.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

Postitus Postitas Ahto Kattai »

Nagu öeldi ,kaklemise ohtu küll eriti pole,aga minu arust peaks koer ikka enne teiste koertega metsa lubamist peremeest oma karja juhiks pidama.Muidu vöib juhtuda,et peremees jääb metsas koerale "tühjaks kohaks" ja sealt võib kujuneda harjumus täiesti omapäi tegutseda .Hiljem otsigu peremees kogu aeg koera ,mitte vastupidi. Eks igal koerapidajal ole oma tõekspidamised kuidas koera silmis selleks "karjajuhiks " saada,aga pahatihti näeb metsas vaatepilti ,kus koer ei anna peremehele kätte ,kui vaja ära minna ja alati üks halenaljakas klapperjaht koerale.Mõned väidavad ,et tuleb kasutada ainult"präänikut",aga mina arvan,et siiski tuleb ka vahel"piits"mängu tuua.Eks see oleneb muidugi paljuski ka peremehe ja koera närvikavadest.
Üks konkreetne enda kogemus! Tõin endale paarikuise vene-eurooplase kutsika.Kuna valikuvõimalust polnud ,sain üsna ujeda looma.Hakkasin teda siis kohe endaga harjutama .Tegelesin temaga ,viisin autoga sõitma(mis talle eriti ei meeldinud,kippus ikka vahel oksendama) jne.Mõne nädala pärast läksime siis päris metsa väikesele jalutuskäigule.Algul oli kõik kena ,aegajalt peatusin ja lasin tal ümbrust uudistada ja kiitsin/silitasin teda.Hakkasin siis ringiga tagasi minema ja vot koer enam järgi ei taha tulla ja kätte ka ei anna.Teesklesin siis ükskõikset ja kõndisin minema.Kui silmist kadusin siis tuli ikka otsima,aga kätte ikka ei anna.Oli selge ,et kui ei taha temaga jäntima jääda siis tuleb kutsikas ülekavaldada ja kindlaks püüdmiseks on ainult üks võimalus ,kui selle käest lasen on teine võmalus veelgi ebatõenäolisem. Kõndisin siis vaikselt teda silmanurgast jälgides,kuni ta usaldas minust nii ligidalt mööduda,et sain teisel krapsti turjast kinni.Seal me siis oma sotid sirgeks "rääkisime",mina sain lõhkised käed,tema oma esimesed "triibulised". Lahti lasin alles siis kui olin ta maha rahustanud.Marsisime auto poole ,tema minust paarkümmend sammu ees,mõtlesin hirmuga ,et ega ta enam kätte ei anna .Sadakond metrit enne autot tegin proovi ,kutsusin,jäi seisma ja lasi mind ilusti ligi ja lubas silitada.Ka auto juures andis kätte,muidugi oli hirmus alandlik ,võttis kusegi lahti,aga leppisime ära.Peale sda pole enam mingeid arusaamatusi ,olgu siis metsas v kodus ketti panekuga,piisab sõnast! Võin jätta ta tundideks autosse üksinda kõrvalistuja jalamatile,ei roni isegi mitte istmele.Kui on metsas hirmus mudaseks teinud ,lepib ka pagasnikus sõiduga.
Kivi kotti! kes lugeda viitsis.
rajaleidja
Postitusi: 2633
Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm

Postitus Postitas rajaleidja »

kult kirjutas:Nagu öeldi ,kaklemise ohtu küll eriti pole,aga minu arust peaks koer ikka enne teiste koertega metsa lubamist peremeest oma karja juhiks pidama.Muidu vöib juhtuda,et peremees jääb metsas koerale "tühjaks kohaks" ja sealt võib kujuneda harjumus täiesti omapäi tegutseda .Hiljem otsigu peremees kogu aeg koera ,mitte vastupidi. Eks igal koerapidajal ole oma tõekspidamised kuidas koera silmis selleks "karjajuhiks " saada,aga pahatihti näeb metsas vaatepilti ,kus koer ei anna peremehele kätte ,kui vaja ära minna ja alati üks halenaljakas klapperjaht koerale.Mõned väidavad ,et tuleb kasutada ainult"präänikut",aga mina arvan,et siiski tuleb ka vahel"piits"mängu tuua.Eks see oleneb muidugi paljuski ka peremehe ja koera närvikavadest.
Üks konkreetne enda kogemus! Tõin endale paarikuise vene-eurooplase kutsika.Kuna valikuvõimalust polnud ,sain üsna ujeda looma.Hakkasin teda siis kohe endaga harjutama .Tegelesin temaga ,viisin autoga sõitma(mis talle eriti ei meeldinud,kippus ikka vahel oksendama) jne.Mõne nädala pärast läksime siis päris metsa väikesele jalutuskäigule.Algul oli kõik kena ,aegajalt peatusin ja lasin tal ümbrust uudistada ja kiitsin/silitasin teda.Hakkasin siis ringiga tagasi minema ja vot koer enam järgi ei taha tulla ja kätte ka ei anna.Teesklesin siis ükskõikset ja kõndisin minema.Kui silmist kadusin siis tuli ikka otsima,aga kätte ikka ei anna.Oli selge ,et kui ei taha temaga jäntima jääda siis tuleb kutsikas ülekavaldada ja kindlaks püüdmiseks on ainult üks võimalus ,kui selle käest lasen on teine võmalus veelgi ebatõenäolisem. .

Loe nagu juttu oma koerast. Ainult et minul oli see jama, et kinni püüda ta ennast ei lasknud ja kätte sai lõpuks ainult meelitades. Ega siis ju enam saa koerale peksa anda, kui ise lõpuks kohale tuleb. Paar korda ikka on saanud ta kinni ka püüda ja siis on ka korralikult tappa saanud. Aga ei aidanud ka see. Lased lahti ja usud, et nüüd tuleb ikka juurde, värskelt õppetund ju meeles. Aga ei miskit. Sama moodi edasi. Üldine reegel oli see, et kui häält tõstsid, siis enam kätte ei andnud. Kartis keretäit. Ja kätte ei andnud siis, kui nägi autot ja sai aru, et koju minek. Metsas enda juurde kutsudes tuli ilusti. Nii saigi siis lihtsalt enne autot koer rihma otsa pandud. Aga see lollus kasvas ise üks hetk välja ja hetkel probleeme enam ei ole. Paar erandit on siiski olnud :oops:
Aga mis puutub karja juhiks ja peremeheks pidamisse, siis üldiselt on ikkagi nii, et see kes koera toidab, see on ka koera jaoks A&O. Esimest koera toitsin kutsika eas ainult mina. Ja kui koer teistega metsas käies veel jantis, siis minuga mitte.
jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

Postitus Postitas jorr »

Jah.nii see koeraasi on, nagu iseloom nii ka käitumine aga peremeest ikka üks olgu.Olen mõlemat pidi koeraga kimpus olnud,nii piitsa kui prääningu lugu näinud.Oli kadunud isal taks kes minuga üksi metsas olles tuli alati minu juurte tagasi kui aju lõpetas aga nagu koos isaga läksime,nii olin temale tühi koht,kuigi mõlemad söötsime.Samas oli mul E-hagijas, kes kutsikana minu juures üles kasvas ja kuigi hiljem olin temaga jahil harva koos siis ikka tuli minu juurte kui lõpetas.Siin foorumiski paljud küsivad,et mis tõugu koer parem on ja kuidas käitub?Kutsikad tavaliselt ühes pesakonnaski erineva iseloomuga.
Olen siiski seda tähele pannud,et peres kus lapsi pole, kes kutsikaga mängiks ja tegeleks,kuulab koer paremini peremehe sõna.Aga fakt on see,et kui tahad "karjajuht" koera mõistes olla siis tähtsamad tegemised toimeta koera juures ise(söötmine,jalutus ja eriti metsaskäik),ka seda ,et kui midagi käsed koeral teha, siis enne ära jäta kui teeb.Mitte,et käratad koerale,kas tuled siia või ei, ja nii ka teeb,kas tuleb, või ei.
noorus on ilus aeg
Vasta