Laika õpetamisest

Jaht koertega ja kuidas oma lemmik tööle saada .
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Postitus Postitas sooviku »

Ise ma laikat pidanud ei ole,aga jahil on saanud neid ikka mitmeid kümneid näha.Osa laikamehi ütlevad,et mida vähem õpetad seda paremini jahti peab.Mina seda meelt ei ole.KOER PEAB PEREMEHE SÕNA KUULAMA!Mitte peremeest kartma,aga sõna kuulama.On olnud selliseid koeri,kes lastud looma juures kargavad omanikule kah kallale.Ja on olnud selliseid koeramehi, kes kui midagi ei meeldi,peksavad koera oimetuks või lasevad hoopis maha.Laika (ja mitte ainult laika)peaks ikka peremehele ennast kätte andma ja ei tohiks tige olla ka teiste oma pundi meeste peale.Õpetamisel tuleb läheneda igale koerale individuaalselt.Mõnda tuleb võimalik,et ka karistada.Kannatlik peab koerakoolitusel kindlasti olema.Veel üks tähelepanek:mida rohkem koer teiste penidega koos jahil käib,seda vähem kismasid tekib.
Pikk
Postitusi: 375
Liitunud: K Mai 26, 2004 4:35 pm

Postitus Postitas Pikk »

Ärge kunagi andke koerale peksa siis kui ta tuleb sinu juurde, isegi siis kui oled teda eelnevalt vandudes mööda metsa ja küla taga ajanud. Koer ei suuda seostada keretäit sellega et ta ennem ei tulnud peremehe juurde vaid temale seostub see sellega et näe tulin peremehe juurde ja sain selle eest peksa, järgmine kord kui kutsud on koer veel umbusklikum ja ei annagi kätte. Õpetage kutsikast peast juba ligitulemist kutse peale. Kutse peab olema kutsikale selline et ta ei saaks keelduda, kasutage mõnda maiust ja mänguasja või midagi muud koerale huvipakkuvat. ainult ärge maiusega üle pingutage muidu jääbki koerale mulje et sa kutsud teda selle pärast et talle maiustust anda.
õpetamisprotsess peab olema pidev ( mitte nii et kord nädalas laupäeva õhtul aga siis ka kolm tundi jutti :D ) kuid mitte kutsikat väsitav, kui juba näed et kutsikas hakkab huvi kaotama siis lõpeta koheselt. Mis puutub teistesse pereliikmetesse siis peavd kõik olema ühel arvamusel mida koer tohib teha ja mida mitte, vastasel korral ei saa kutsikas enam aru et mida temast tahetakse ( naine lubab koeral magada voodis ja sina lubad koeral olla ainult köögis laua all ning juba ongi koer segaduses ja lõpuks hakkab oma reegleid välja mõtlema)
Kui vähegi võimalik võta koer alati kaasa kui kuhugi lähed, et ta harjuks teiste inimeste ja koertega. Ära ürita kasvatada laikast valvekoera, ta ei tohi rünnata inimest. sa ei taha ju et koer läheks metsas kellegile kallale.
Kutsikat pead juba maast madalast harjutama sellega et kõik pereliikmed võivad tema käest söögi ära võtta ja ta ei tohi hambaid selle peale näidata. Samas kui sa õpetad teda sööki ära andma siis kiida teda ja anna talle söök või maius kohe ka tagasi, muidu tulevikus koer ei usalda enam sind ja hakkab sinu eest asju ära peitma.
Juhul kui kutsikas näitab sulle hambaid ( mitte mängu käigus) siis pead kohe asjad paika panema, tõsta kas kratist ülesse ja raputa, või pane sellili ja pigista korraks hapnik kinni ( seda siis suurema koera puhul). Ma olen isegi kõrvast hammustanud, aitab päris hästi :D .Ära lase koeral üle pea kasvada. saad hiljem koera kes tuleb ka sulle külge kui midagi ei meeldi.

Õpetamine peab olema koerale mäng, ta peab nägema et sulle karjajuhile meeldib see mis te koos teete, mitte nii et viid koera metsaserva istud ise maha ja lased koeral rihmast lahti et jookse ja õpi ise. Pead koos koeraga mööda metsa ringi jooksma ning looma taga ajama et ta saaks aru et seda sa temalt tahadgi.
Ka halb kogemus on kogemus!!!!!
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Postitus Postitas honkomees »

Pikk kirjutas:Juhul kui kutsikas näitab sulle hambaid ( mitte mängu käigus) siis pead kohe asjad paika panema, ...pane sellili ja pigista korraks hapnik kinni ( seda siis suurema koera puhul). ...

Mu oma oli ikka nii visa, et enne ei andnud alla kui oli täitsa oimetu, kusi lahti jne aga seda oma koha teadmist hierarhias jätkus talle vaid paariks-kolmeks nädalaks, siis arvas jälle et on karjajuht ja tuli kaklema hakata...
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Pikk
Postitusi: 375
Liitunud: K Mai 26, 2004 4:35 pm

Postitus Postitas Pikk »

Kui juba peab ennast karjajuhiks siis enam alla ei anta. Omal kurvad kogemused sellest. kaks korda sai laikat teise koera käest päästa, kord nii et arvasin et laika nüüd surnud, aga lõpuks tegi ikka silma lahti ise üleni verine aga ikka ja uuesti kallale.
Kui laika hakkab mõnda koera vihkama siis ta ka vihkab teda elu lõpuni, isegi kui ta kõvasti teise koera käest haiget saab, teeb ainult vihasemaks.

aga sa honkomees pead nüüd kogu aeg koerale selgeks tegema kelle nimele lehed käivad, väiksematki mässu ei tohi lubada, sest koer arvatavsti vaatab et sust ikka seda õiget karjajuhti ikka ei ole ja tahab võimu üle võtta. Omal valvekoeraks suur pirakas dogi laadne elukas, regulaarselt mängin temaga ja pane koera sellili ja pigistan kõri veidi et oleks asi ikka selge, muidu üks päev arvab see 60 kg elukas et nüüdsest on tema juht ja siis on mu pere ohus.
Ka halb kogemus on kogemus!!!!!
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Postitus Postitas Sarvik »

üks mõte enese/peremehekehtestamisest ilma peksuta......
* kui on vaja selgeks teha kes on kes siis piisab sellest kui tõsta koer maast lahti kaela/turjanahast kinn hoides ja veic raputada....see on üsna sarnane tegevus kui emane koer tassib oma kutsikaid....ja otsekohe on selge kes on kes ja ka seda et midagi on olnud valesti.....väiksemate koerte (taksid terjerid) puhul on see väga lihtne, aga arvan et noorest laikast peaks ka mehejõud sellisel moel üle käima et koera jalad maast ikka lahti saab...
kärbes kirbule!
Andrus Michelis
Postitusi: 436
Liitunud: K Nov 03, 2004 9:13 pm

Postitus Postitas Andrus Michelis »

Meil on miskisugune võitluskoer (ma praegu tõugu ei mäleta) . Kui minu teed selle koeraga 2,5 a tagasi ristusid oli ta 7 aastane ja täis mehist elujõudu. Algul oli minu ja tema vaheliste suhete klaarimine ikka suht pingeline. Jagu sain tast nii, et ühe järjekordse kriisisituatsiooni ajal rabasin tal turjast ja lõugadest kinni, algatuseks surusin jõuga vastu maad ja kui enam väga ei sipelnud siis tõstsin koera kapi otsa. (üle 2 m kõrge kapp) Seal ta siis istus ikka mitu tundi, no ütleme pool päeva kohe. Ja alla miskipärast ei julgenud hüpata. :D Kui teda lõpuks alla läksin võtma siis oli tegemist juba täiesti taltsa sülekoeraga. Praegu saame väga hästi läbi, kui vaja siis vannitame, kui vaja vaatame hambaid. Kui kurja pilguga koera poole vaatan siis on tal kohe selge, et midagi on jama ja siis ta istub "valvel" nagu soldat.
Aga jah koera kes juurde ei tule kutsumise peale ei tohi kidlasti karistada ja kinni võtta. Vaid,kui lõpuks siiski tuleb siis peab paitama ja kiitma ja uesti lahti laskma. Sammuti ei maksa koera karja meestega taga ajada. Juurde kutsumine tuleb selgeks saada maiuse ja meelitamisega ja see võtab lihtsalt aega ja treenimist. Aega selles mõttes, et iga päev tegeletakse koera õpetamisega vähemalt tunnike. Ja selline õpetamine kestab umbes koera pooleteistaastaseks saamiseni.
jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

Postitus Postitas jorr »

Siin laikade kohta väga õiget juttu räägitud,et koerale tuleb kindlasti selgeks teha,kes on kes.Aint,et 60 kilost kurja koera sa turjast üles eriti ei tõsta.Oli kunagi karmikarvaline foks,kes pidas peremeest ja peremehe asju pühaks.Viskasid teinekord päeval diivanile pikali ja tema pikutas diivani ees,siis ükski pereliige ei tohtinud sind segada ega puutuda,kohe olid hambad paljad.Või panin väljas püssi või seljakoti maha ja temale käsk "kohal",siis ükski võõras ei tohtinud ligi tulla.Ja kartmatu koer oli,veest jäätükkide vahelt oli alati valmis asju tooma ning ükski võeras koer ei tohtinud peremehe peale haukuda või ligi tulla,kohe oli tüli lahti.Oli emane koer.
Ühe koera õpetasin nii metsas ligi tulema,et näitasin talle loomajälge,kui oli värske,- läks ajuks,kuid vana jälge nuusutades aint turtsatas.Siis tavaliselt panin ka rihma külge ja andsin midagi söödavat.
Kellegil oli Honkomehe koera moodi siberlane,et ega eriti sõna ei kuulanud aga kõige ullem lugu oli,et kodukanad olid tema silmis jahilinnud.Kui põdrajahti tegime,siis peremees kõndis talusid pidi ja maksis kanu kinni.Ega koer neid kanu söönud,aint pigistas ära ja võttis teise,muidu oli töökoer küll.
Üldiselt arvan,et koer on tark loom aga inimese mõistus peab targem olema,kui hea ei aita siis kannatust ja karistus ka.Tavaliselt öeldakse,et iga koer on oma peremehe nägu.
Siin tihti noored küsivad,et milline koer võtta aga enne ikka vaja selgeks teha kus ise elad(korter keset linna või talu maal) ja milleks võtta, kas sul on üldse võimalik koerale norm elamist pakkuda ning aega ja püsivust temaga tegelda.Koer ja eriti jahikoer pole lapsele mängimiseks aretatud.
noorus on ilus aeg
kuro
Postitusi: 132
Liitunud: L Dets 30, 2006 8:31 pm

Postitus Postitas kuro »

Pole kunagi laikat omanud, aga siin sarnasus hagija õpetamisega. Kui kutsikas metsa viia, siis kutsuda enda juurde ja panna rihma otsa ning lasta jälle jooksma. Kui koer kütkestada ainult kojuminemiseks või jahi lõppedes, siis saab koer aru, et viiakse metsast koju. Kellele ikka meeldib , kui teda võetakse lemmiktegevuse juurest ära. Selle vältimiseks koer ei annagi end enam kätte. Endal kurb kogemus olemas, aga õnneks saime üle.
kuro
Kasutaja avatar
<Mario>
Postitusi: 82
Liitunud: T Jaan 09, 2007 4:35 pm

Postitus Postitas <Mario> »

Jah, sama võib teha ka autoga (kui käiakse autoga), et panna koer autosse ja uude kohta viia, siis ei hakka autot väga pelgama.
OÜ kauplus Matkaplus
Keskväljak 18, Paide
<Matka-, Kalastus- ja Jahitarbed>
jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

Postitus Postitas jorr »

Minul praegused koerad(taks ja E-hagijas) kÜll autot ei karda.Teavad kohe ära,et kui autosse siis ikka metsa minek ja aja neid praegu aint autost kaugemale.Aga linnakoerad ja kahju omalgi neid koju jätta.Ka metsas olles pole muud muret,et autouks lahti ja käsk kohale.Arvan,et see mittekäteandmine rohkem noore koera lugu,ta koerust täis ja mets huvitav.Muidugi,kui teisi koeri ka ligidal siis seldsilisehuvi ikka ja see ka vanemal koeral.
noorus on ilus aeg
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

Ma hetkel tegelen ka probleemiga, et taks kipub u 50 m peale jõudes jooksu minema ja käsu korras pidama ei jää ja ligi ei tule. Tegelikult, tuleb küll, aga see võtab tal omajagu aega, tänu ringi nuuskimisele jne... seega, omad rajad, aga tagasi tuleb ikka.

Nojah, tegin siin natukene trenni 8eks tuleb jätkata), aga selline tähelepanek tuli, et tema juurde kutsumine on palju lihtsam, kui kästada ta kohale, ise ära minna ja siis mingi 100 m pealt ta juurde kutusuda. Tuleb üsna hästi. Eile nt oli üldse senikaua hästi (jooksime pool staadionit risti-põiki läbi, et tema kõrval, rihmata), ja siis sai vabaduse joosta ja siis tuli käsu peale tagasi... aga nagu ikka, edasi tuli kassijälg ja hulk triibulisi... lõpuks siis see kohapealt kutsumise variant. Täna suutis kassidest küll mööda kõndida.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
pedro
Postitusi: 2
Liitunud: K Veebr 06, 2008 10:33 pm

Postitus Postitas pedro »

kui on aega, mine koerte kooli ja läbige esmane kuuletuse treening, seal antakse nõu kuidas ja mis, rohkem pole vaja. koolis olles sotsialiseerub teiste koertega ja see on edaspidi hea, ei hakka teisi koeri kartma ja liiast kaklema. kui ei viitsi kooli minna, tee selgeks elementaarne istu, lama, siia, ei tohi....jne. see , et kutsikas end kätte ei anna,saab niivisi, et üks hoiab koera kinni ja ise lähed kaugemale ja kutsud teda, teine laseb muidugi koera lahti ja kui kutsikas sinuni jõuab, anna maiust, kiida ja alati võta kas rihmast või turjast kinni, et koer harjuks sellega . laikaga pead olema muidugi väga järjekindel, sest ta paras ülbik aga õpib hästi ja algul kindlasti kõik läbi kiituse ja maiustuse, iga asja eest. muud kogemused on minu koer puhtalt jahis omandanud, anna aega koeral tuuseldada ja metsaga harjuda.
Vasta