tony kirjutas:Küsimus seisneb selles,kas koeral on puudulikud põlvnemisdokumendid või pole neid üldse....
Julgen vaielda.
EJKTÜ tegeleb jahikoerapassidega halduslepingu alusel. Tony poolt antud selgitus on EJKTÜ oma, s.o sellega sarnane. Halduslepingu teine pool ehk Keskkonnaministeerium aga - kellel on pädevus muuta või täiendada ka jahikoerapassi määrust - on andnud täpselt vastupidise selgituse: puudulikeks tõudokumentideks loetakse ka mitteeksisteerivad tõudokumendid, s.o ka olukord, kui tõudokumente ei ole üldse. See aga tähendab, et jutt rahvusvahelise kennelliitude süsteemiga (FCI)mitteliitunud riikide koerapaberitest pole vajalik - ka krants peaks saama jahikatsetele ja jahipassi jahikatsete tulemuste alusel.
EJKTÜ võiks oma õigusvastase tõlgenduse pealesurumise ja pideva ülekordamise - justkui sellega muutuks see õigusega kooskõlas olevaks - asemel astuda koos Keskkonnaministeeriumiga samme selleks, et olukord oleks ühtne ja selge. Esiteks võiks rahvale selgitada, millepärast ei või näiteks ükskõik milline krants läbida jahikatsed verejäljel ning tulevikus töötadagi AINULT verejäljel, s.o ilma tegeliku jahipidamise õiguseta. Samuti võiks EJKTÜ lõpuks ometi tunnistada, et on E. Kennelliidu käpa all ja ei suuda välja töötada iseseisvat katsekohtunike süsteemi ning on seetõttu sunnitud diskrimineerima "puudulike põlvnemisdokumentidega" koerte omanikke. Lisaks võiks EJKTÜ tunnistada ka kahte peamist põhjust, miks ei tohi lasta "puudulike põlvnemisdokumentidega" koeri jahikatsetele - üks põhjus on tõukoerakasvatajate ärihuvid ja teine põhjus on tõukoeraomanike kartus koeravarguste ja nende "uuesti arvelevõtmise" pärast. Viimane põhjus on ometigi aktsepteeritav, kuid pole kuulnud, et EJKTÜ oleks suvatsenud seda avalikult tunnistada.
Ei tulegi kohe ette millises riigis lubatakse krantsidega(v.a.meil)jahti pidada Kui koeral puuduvad dokumendid aga välimik on ühene tõulise koeraga,siis ok(s.t.ikkagi vanemad tõukoerad aga millegipärast paberid korda ajamatta).Aga kui tegu kaukaaslase+dobermani seguga(krantsiga) siis sorry,minu meelest Keskkonnaministeerium väga puusse pannud.Tean minagi neid jahindusspetse kes seadusi teevad ja loomulikult võivad näpuka teha kõik.Kahju,et EJKTÜ ja Keskkonnaministeerium tihedat koostööd ei tee(võiks ju teha).Samas võiks ju väljastada ka jahimeestele piiratud õigusega jahitunnistuse st. koolitus tegemata aga laskekatse tehtud.Et siis pukajaht lubatud aga ajujahis osalemine relvaga keelatud .Loodan,et keegi seda isiklikult ei võta,see pelgalt minu arvamus.
Täiesti nõus, et "jahikoera välimus" peaks ikkagi olema. Seega peaks olema eelnevalt määratletud (õiguslikus mõttes) ka n.ö kasutusgrupid, millele osaliselt vastaksid siis praeguse EKL süsteemi tõurühmad (laikalaadsed, hagijad jne). Praegu on Turu-Pontu ja Aida-Pitsu ristandkrants samaväärne kahe tõupuhta vene-euroopa laika järeltulijaga, kellel paberid korda ajamata, s.o kelle kasvataja mingil põhjusel kas ei ole viitsinud või raatsinud Eesti Kennelliidu bürokraatiaga tegeleda. Mind häirib just eelkõige see, et asjas ei ole selgust - EJKTÜ raiub üht, KKM-st küsides aga saad teise vastuse. Ning nagu ma juba ennist mainisin, peaks EJKTÜ selgelt läbi mõtlema selle, kas on vaja EKL liige olla ja end EKL "tõupaberilisust" eeldavate (katsetus)reeglitega siduda või mitte. Kui on, siis olgu põhjused ja tagamaad ka laiemale avalikkusele selgeks tehtud.
Miks sel teemal arutleda - teatavasti on paljud meist kuulnud kuulujutte ja lugenud arvamusi teemal 2009. või 2010. aasta kui tähtpäev, millest alates tuleb suurulukijahi pidamiseks omada võimalust kasutada verejälge ajada suutvat jahikoera. Paraku pole neil juttudel õiguslikult kindlat alust - KKM ei anna määrust varem välja, kuna muidu pidavat jahimeeskond kõik selle targa jutu ära unustama ja õigel ajal ollakse ikkagi teadmatuses. Jätan siinkohal omateada, mida sellisest suhtumisest arvan. Samas aga on ilmne, et kui aastal 2007. või 2008. selline õigusnorm antakse, siis korralikult töötavaid verejäljekoeri kasvatama hakata on 2009. aasta kontekstis ilmselgelt liiga hilja.
Mõtled jahikoera passi siis? Saab seda ka ju ilma jahikatseta, passitamisnäitusele või mõnele muule kirja, kirjelduse koopia jm vajalikud dok koopiad Reitelile ja vastu saad riigilõivu tasumisel passi.
NB! Mingit riigilõivu pole! Eesti Jahikoerte Tõuühing üritab küll erinevate nimetuste all - postikulu, registreerimistasu, jahikoerapassi väljastamise tasu, koera jahikoerte registrisse kandmise tasu vms - küsida jahikoerte omanikelt lisaraha, aga tegelikkuses on see õigusvastane.
BM
Väike vääratus, mis seal niiväga vahet on, 50 eek maksad ikkagi nii või naa.
Tegelikult ei peaks maksma. Muidugi ei soovi keegi sellest väikesest summast endale tüli teha ja maksab ära. Passi väljaandja on sõlminud halduslepingu tegeleda passistamisega rahade eest, mis tulevad riigilt. Mingit täiendava tasu võtmise õigust pole neile lepinguga antud. Tasu nimetamine registrisse kandmise tasuks ei muuda selle sisu - pole minu asi, kas minu jahikoer on kantud Eesti jahikoerte registrisse või mitte, mul vaja talle jahikoerapassi, mitte endale uhket tunnet, et koer on registris.
vot see oli kakukesel hästi öeldud.......kuigi ma täpselt tean et mu koer pole krants....lihtsalt ema kutsikana venest ja isa lätist ,andmed kontrollitud ,sest ise käisin ema vaatamas kui toodi...... ja siin said kokku...kutsikad taga...väljanägemine nagu laikadel ikka ,aga vot paber netu ära metsa kah roni.......hmm, aga kuidas selle verejäljega oli seda paberit siis ikka saab teha või
No nii oleme koeraga metsas käinud ja ka põtra näinud....poiss haukus põtra nagu kord ja kohus...mullikat hoidis kinni kah ilusti...mehed ei saanud ainult lasta...olid suure raginada ära hirmutanud ikka lõpuks.....lehm pani ikka eest minema, mööda pikka jõeäärset rohtu vajutas ikka minema ....koer oli nagu vedru järel...aga löpuks väsis.Vot sigadega ei ole veel kokku saanud..huvitav mis siis teeb.
No ilmselt mõistab jahijuhataja ka seda, et paberid ei tee koerast töökoera. Tavaliselt, et keegi kontrollima tuleks on väga väike juhus, on mehi, kes eluaeg jahimehed olnud, aga pole kunagi kki inspektori otsa sattunud, kui on midagi mida kontrollida, siis jutt lekkinud ja siis tullakse. Samas ma ei väida, et niimoodi toimida oleks õige, kuid probleemi ka erilist ei näe.
Nõndaks....nädalavahetusel siis saime koeraga sigadega kokku...pani mööda jälgi järgi...teised mehed võtsid liini ette ja mina koerale järgi....mõne ajapärast koer tuleb vastu turi turris ja kohe näha ,et asi pole õige ,ässitasin ja julgustasin siis väheke..pani joonelt ühte kuusetihnikusse ja umbes 50m kaugusel tihnikus hakkas haukuma ...sigade lõugade lõksutusi oli kah kuulda ise ligi ei saanud enne panid ajama...sead ees ja koer järel ,eks kuulsid mind ära ,kütiliinist läbi joostes lugesid mehed et 4-5 suurt ja umbes 20 põrsast järel ...eks korjati mõned ära kah...koer sai veel paari haavatuga pärast võidelda...kokkuvõttes korralik õppepäev koerale.
mure selline et kui laika saanud lammast ajada kas seda keegi mingi kavala moodusega on suutnud ka välja ravida,viimases jahis võttis koer mingi jobu vabakasvatusega peetavad lambad ette, suure vaevaga sain tagant ära ja peksa ta sai.koer veel noor 1,5 aastat ehk keegi suudab aidata!
Ära lihtsalt lammast eest ära lase Aga ära väga hullult nüüd peksa ka koerale anna. Tema instinkt käsib looma taga ajada, ega tema tea, et lammast ei tohi. Kutsud ära ja keelad. Kui pidevalt looma ajamise eest peksa saab, siis lõpuks mõtleb, et ei tohigi midagi taga ajada ja käib jalutab niisama sinuga kaasas.
Enda esimese koeraga oli ka see jama, et esimese hooga juhtusid ette ainult kitsed ja jänesed. Läksid heinamaale koera jooksutama, jälle kitsed jalus. Muudkui kutsu koera ära. koer ei saanud ka lõpuks aru, mida tohib ja mida ei tohi.
Laika ju hundiverd ja lammas(kits) temale ikka saakloom(veres juba).Siin peks eriti ei sobi ja nagu Rajaleidjagi ütles,et koer võib kaotada huvi üldse kedagi taga ajada,kui pärast peksa saab.Paljud on rääkinud seda venelaste tünnilugu(koer koos kitsenahaga tünni) aga kas keegi praktiliselt on meil ka katsetanud seda?Oleks ju väga vajalik tagasiside,et kas on aidanud?Ise arvan,et see mis koeral veres,seda peksuga ära ei võta.Oli meil kellegil ka laika,siberist toodud.Temal olid linnud veres ja kui põdrajaht lahti läks siis pärast masti kõndis peremees talusid pidi ja maksis kanu kinni,kuigi põtra võttis koer hästi,pidas isegi paigal.
Kui koeral puuduvad dokumendid aga välimik on ühene tõulise koeraga,siis ok(s.t.ikkagi vanemad tõukoerad aga millegipärast paberid korda ajamatta).Aga kui tegu kaukaaslase+dobermani seguga(krantsiga) siis sorry,minu meelest Keskkonnaministeerium väga puusse pannud.Tean minagi neid jahindusspetse kes seadusi teevad ja loomulikult võivad näpuka teha kõik.Kahju,et EJKTÜ ja Keskkonnaministeerium tihedat koostööd ei tee(võiks ju teha).Samas võiks ju väljastada ka jahimeestele piiratud õigusega jahitunnistuse st. koolitus tegemata aga laskekatse tehtud.Et siis pukajaht lubatud aga ajujahis osalemine relvaga keelatud 
.Loodan,et keegi seda isiklikult ei võta,see pelgalt minu arvamus.
