Head lapsed kasvavad vitsata...ja koerad ka .Samas väike nihvakas õige asja eest,õiges kohas ja õigel ajal kasvatab ka.
Loomapeksu mina õigeks ei pea aga samas tean juhust,kus hundikoeral peksti linnu ja küüliku murdmise himu täielikult välja.Koer hakkas kanu päris kartma.Kui kanad läksid koera kausist toitu nokkima taganes too kõige kaugemasse kuudi nurka.
Muuseas,Mõtus,loomakasvatajat jobuks nimetada ei ole ilus.

Mina olen vitsa oma koera peal ikka kasutanud, aga seda võimalikult vähe/mõõdukalt. Ja on aidanud, ise alles suht noor ja teab juba enamvähem mida teha ja mida mitte. Lõpus oli asi lihtsam, kui mingi pättusega hakkama sai siis kõigest näitasin talle mõnda oksavitsa ja mõistis, et see tegu polnud lubatud. Nüüdeks piisab vaid veidi kõvemast hääletoonist.

Vabandan jah väljenduse pärast aga teeb ikka meele mörudaks kyll kui mees ei suuda oma lammastele korralikku aeda teha ja vaesed lambukesed käivad metsa möödi omale ulualust ja toidukest otsimas,see aasta isegi rahulik olnud eelmisel aastal sai üks mees hoopis seasöödal sigade asemel lambaid lugeda!!!

Olin ka oma laika pärast mures.Meil ka lambapidajaid ja kartsin,et mis juhtub kui koer juhtub lahti pääsema ja siis lammastega kohtub.Läksin ise koeraga lambakarja keskele,et näha mis saab.Mind koer kuulab,saab kiirelt jaole.Lambad pold enne siukest elukat nagu koer näinud vist,igatahes tulid uudistama.Koer vahtis otsa valmis kohe peale sõõstma.Kuri keeld pidas paigal.Siis ajasin lambad jooksu,et näha mis siis saab.Kippuski järgi neile.Keelu peale jäi ikka paigale,profülaktika mõttes andsin veel rihmaga kerge laksu.Sama põhimötte järgi toimisin ka kanade juures,selle vahega ,et üks kana jöudis ikka hammaste vahelt läbi käia ja rihmaga laks hulga tugevam sai.
Nüüd asi mureta.

Rihmaga (jalutusrihmaga) vist väga ei tasu koera karistada, kui siis mistahes muu vitsaga. Teinekord vajadus koer rihmaotsa panna aga kätte ei anna , kardab.

Kui kutsikas veel oli ei tahtnud järgi tulla,et ketti panna.Lasi jalad nõrgaks ja kogu moos.Vii või süles.Siis sai ka kaelarihmast tõstetus ja veits rihma keeramisega hingamist raskendatud.Võttis jalad uuesti alla.Peale paari protseduuri enam jalgu alt ei lasknud.Praegu tuleb esimese kutsumisega keti juurde,olgu kutsujateks või lapsed.Paljud imestavad,et kuidas nii kuulekas koer.

Meil lähevad samamoodi koerad ise aeda või keti juurde, aga õpetatud on seda neile hoopis tüki maiusega , mis on samuti väga tõhus õpetamise vahend .

Arvan,et palju oleneb koera iseloomust(vanemad) ,kas laseb ketti panna või ei.Enda hagijas on alati nõus kui ketiotsa kutsud,pole kunagi meelitanud ega karistanud,lihtsalt tuleb kutsumise peale juurte.Samas on taksiga alati suur tegu,et kuudi juurte ketti saada.Metsas nati teine lugu,kui ikka jälg ees,siis ei taha eriti ära tulla,muidu küll.Sellepärast arvan,et kui kutsikat võtad,siis kindlasti küsi ka seda,et kas vanemad on kasvanud väljas ketis või on toakoerad?Võib ka olla,et tuleb sellepärast ketiotsa,et süüa saab aint kuudi juures ja põhiliselt kord päevas.

Kolisin siis relva teemast siia!
Metsavana! Vaata ma pole ikka su väitega päri ,selle keelamise kohta! Ütleme tavaline situatsioon ,koerad hauguvad hiilid ligi,tavaliselt loom paksus rätsikus,kehakeelega pole midagi teha ja kui häält teed on ka loom läinud ja mis edasi? Muidugi kui murravad /kinni hoiavad,siis võid ju kurjustada,aga kui sedasi mõned korrad teed ja koerad tõesti sõna kuulavad siis ilmselt varsti enam üldse ei aja -ei tohi ju! Teiseks on see jama ,et ega nad siis ju ei saa haukuda ka ,kui sea kõrv hambus,kuidas sa nad üless leiad ,-kui just on sea kisa kuulda!?
Murdmise ja otsimiskauguse vahele kindlasti võrdust ei saa panna Minu omad otsivad ikka vägagi kaugelt ,pole midagi imestada kui võtavad kuskil 500 m kauguselt! Seega on ringpiir ...! Tuulise ilmaga ja lumega on jamagi ,lihtsalt ei kuule! See aga on küll õige et koer peab metsas peremeest otsima ,kui lõpetab ,mitte aga vastupidi ja vot seda peab kutsikast peast hakkama harjutama! Koer peaks su enamvähem sealt leidma ,kus ta sind viimati nägi,kui kogub juba julgust ja tarkust siis oskab sind ka metsas mujalt ülesse otsida ja käib sind otsimise käigus ainult vahetevahel vaatamas! Seda ,et neid otsimise ajal aina enda juurde kutsud küll ei tohiks teha ,see vähendab kindlasti otsimis kaugust!Minul küll vahel sellega probleeme ,kui poeg ajusse läheb siis kipuvad koerad ikka mind ülesse otsima ja siis peab vanamees ikka ajusse ronima Minu omad igaljuhul murdma ei kipu ,pigem minu lähenemise fikseerinud meelitavad sea paksust enda järel välja ja muidugi minu juurde
Üks viimane jahilugu siia juurde! Laupäeval oli veel pisut lund,piire ,mehed ette ja poiss läks koertega ajama,mina loll jäin muidugi koertele peale tuult ja varsti nad minu juures olidki! Sealt läks siis jaht edasi ja teine koer võttis hoopis kõrval kvartali teises otsas.Tõttasime vägesi ümber paigutama ja mina läksin peale! Kui kohale jõudsin selgus ,et üks koer oli teispool jõge ja haukus tuulemurru risus midagi.Jõgi lahti teine koer oli jões ja ei saanud kuidagi langenud jää tõttu teisele appi,ujus siis tagasi aga ei saanud ka minupoolsele kaldale.Lõppuks ikka märkas mind ja ujus minu juurde,sain kaelarihmast kinni ja tõmbasin välja! Teine koer tajus ilmselt ka mind käis korra vaatas mu üle ja niikaua sebis seal rätsikus kui meelitas põrssa enda järel kaldale välja,sain ära lasta! Muidugi pani teine koer ka jälle selle tralli peale vette ja kuskilt sai ka üle! lõpuks olid koerad mõlemad minu pool tagasi ,aga minu ja sea vahel paari meetri sügavune ja 5-6 m laiune jõgi! Ringi minna vast oma 10 kilti ja teiselt poolt kohta ka täpselt ei tea! Kuna ei kellegil ei kirvest ei saagi,aga jõekaldal 20-25 cm jämedune kaldus lepp ,mis üle ulataks.Asi siis päädis laske harjutusega,lepa langetamisel Pakkuge mitu vindi pauku kulus? -15-ist!

Jah,see koera liikumine metsas on sul ka minu arvates õige,sina ei pea koera otsima metsas, vaid koer peab sinu liikumisega kursis olema.Hagijaga metsas liikudes läheb mul koer eest ja teeb kahel pool mind tiiru ning kui midagi pole siis minu juurest läbi,et kus olen ja kuhu liigun.Tavaliselt näitan talle käega suuna kätte,et siit otsi,või lumega näitan mingit jälge(koer teeb kindlaks,kas on päris värske ja maksab otsima minna),et otsi.Kui värske,siis minek aga vanemale jäljele aint turtsatus.Ja kui koer metsas,ning lumega leian endaarust värske jälje,siis ootan koera ära ning selgub,et mis ja kas?
Muideks,see peremehe hoidmine oli endalgi nii,et kui isaga koos metsa läksime,siis koer ikka tema juurest läks ja tuli.Ja üksi minnes käis minu juurest läbi aga nagu isa hiljem metsa tuli ja koer tema avastas,siis olin mina see vaene sugulane,kellele aint saba liputati.
Sul Kult,head töökoerad.

Üle vee aitab väga hästi kokkupandav matkasaag. Mul alati taskus.
Koerte osas olen "kuldiga" igati sama meelt.
Üks asi, millega koerad kiiresti ära saab rikkuda, on igasugused koerte jälgimisseadmed... koerad saavad väga kiiresti aru, et peremeest otsima ei pea, küll ta tuleb ja korjab meid peale.
Aga mis siin salata, omalgi koertel need kaelas ja abi kõvasti, eriti nüüd musta maaga... koerad otsivad väga laialt ja kahekesi koos lähevad loomaga kaugele ja ära naljalt ei lõpeta.

Jah GC,koer on tark loom ja õpib selle tänapäeva tehnika ruttu selgeks,et küll peremees aitab,kui tal mind vaja.Tea aint,kas nad selle tehnika tundmise järglastele ka edasi pärandavad,et geenidesse kohe talletub.