Kas selliseid koeri on üldse Eestis või on kõik siledakarvalised ?

Sellised koerad on täitsa olemas eestis, üks selline 1,5 aastane ka mu vanaema juures... vot nii

Aga kelle käest too koer ostetud on või millisest kennelist ja on ta ikka tõupaberitega ...?

Kas on ikka eraldi tõug "karmikarvaline jahiterjer"? Minu teada on lihtsalt ühes pesakonnas mõned pika(karmi)karvalised kutsikad.

No on ikka kohe selline tõug .Näituseks kitkutakse nagu foksterjerit karv lühemaks ja vormi.Kuri kõikide loomade peale.Väga kiindunud peremehesse jutust saab poolest sõnast aru või hoopis ilma sõnadeta-kehakeel.

selline mul just ongi nagu SIILI kirjeldab.

aga kas sll on ainult üks või kaks
ja kust sa said ???

Mõte nagu selline koer võtta aga klubikaaslased laidavad maha, ütlevad, et kuri kui **** ja teiste koertega ei lepi üldse. Ütlevad veel, et see rohkem individuaal jahiks. Kas siis tõesti pole seda koera võimalik sõbralikuks ja leplikuks koolitada või siis on Eestis paljundatavatel koertel lihtsalt närvikava pees!!?

Koera peab varakult teiste koertega harjutama.Kõik on õpetatav,sõltub enamasti peremehest.

Terjeril on see ikka rohkem veres.Ta lihtsalt ei salli teiste koerte lähedust,kui oma peremees lähedal on.Kord olen käinud temaga ka ühisjahil ajus.Karv oli seljas turris ,aga kõrval olnud ajaja koerale päris kallale ei läinud.Kuid kogunemise ajal pääses autost välja ja kohe esimesele laikale kõrri kinni.
Ühemehe jahti on aga hea pidada - ajab kõike ja väikesed tutid lööb reeglina kohe tühjaks.Tema ajab suure kisaga kitse ja sina lased
"kõlajäneseid" Hääle jämedusega aga saab hinnata,kui suurt ulukit parasjagu ajab.
Ühel mehe terjeri oli olnud veel selline omadus,et kui tegid paugu ja midagi maha ei jäänud,tuli koer ja hammustas peremeest!
Usun,et peale seda sai ta alati kolakat,kuid see viga oli sel koeral surmani.

Kaldun ka millegipärast arvama, et kõik oleneb koera õpetamisest ja sotsialiseerimisest alates kutsika kojutulemise hetkest .Möödunud suvel Pärnu koertenäitusel oli üks pruun emane , too oli küll leebe olemisega ....
Oli see siis lihtsalt juhus, et koer sõbralik oli ....
Kohalikel koertel võib närvikava p... olla küll, nii on see mõne teisegi tõuga, et kohalikud on arad või tigedad ja mujal enamjaolt tasakaaluka iseloomuga .

Ärge ajage udujuttu, et terjer on kuri ja sallimatu loom. Tuttaval jahimehel on siiamaani olnud kolm saksa jahiterjerit, kõik lahkemast lahkemad. Ütlen ausalt, et leplikumat koera pole mina näinud. Ja ta pole nendel ka mingeid imelisi kasvatusnippe harrastanud, rohkem on koerad peremehe kõrval ise üles kasvanud. Metsas ei ole sellest südamlikusest muidugi enam juttugi, loomad saavad nii mis kole. Aga mis huvitav - isegi jahil kogu selle möllu sees ei kipu teistele koertele kallale.

enda terjeri kohta niipalju,kui püss seljas oled oma,isegi siis kui ta esimest korda meest näeb,muidu võõraid ei salli,teiste koertega sobivusest niipalju et ühe taksiga sobis väga hästi ja tegid koos ka head tööd ja ühe teise jahiterjeriga said ka hästi läbi ülejäänutega on alati kätsiks läind,kusjuures olen tähele pand et tüli meeldib norida endast suurtemate koertega,kord läks isegi emasele laikale kallale.

Sai siis nüüd ka euroopast hindu uuritud, algavad 500 eurost ja ülespoole.
Samas võiks Eestisse nagu uut ja värsket verd sisse tuua.

Jah ja 5 aastaga Eestis siis kena saksa jahiterjerite kennel Peab vist kutsika juba kinni panema või tõmbame liisku.
Ja muidu ainult meil retriiverid ja muid koeri polegi varsti.
Mul tuli veel selline kentsakas mõte,et kui oled soetanud endale jahikoera tõugu koera,siis peab temaga ka jahil käima või otsid jahimehe,kes on nõus sinu koeraga jahil käima.Kus roheliste silmad on,koer ei saa ju oma veres olevaid instinkte välja elada.Täielik koera ahistamine.