sellisel puhul ei oska midagi muud soovitada kui lase sulgedeta linde.
Aga võid ju proovida osta poest mõned hästi karvased mänguasjad ja sellega mängu käigus harjutada karvast eset suus hoidma. Aga see on puhtalt amatöörliku laika omaniku soovitus

Linnujaht varsti lõppemas ja sain ka oma küsimustele ise vastused. Nimelt kui ikka linnukoer ja vett näeb siis kohe ka sisse kargab. Metsas oli üks sigade mudaauk ja isegi sinna ronis sisse ja keeras mõnuga ühe tiiru üle selja Sulgedeta linde pole ka vaja, tuleb koerale aega anda. Esimesed pardid on juba kaldale toodud. Esimesel korral proovis küll teistesse suundadesse ujuda, jagas ära et kui minu juurde toob siis vist jääb ilma, aga peale kolme üritust tõi ikka minule. Ehk kokkuvõtteks, kannatage noorte koerte vigurid ära ja küll paljud asjad kaovad vanusega!

Sellel hooajal on mu sõber üle 10 pardi aidanud leida ja linnujaht on ikka saanud juba teise maigu Tegemist ikka väga hea ja aktiivse linnukoera tõuga, ainult karvad võiks lühemad olla, neid takjaid ja muud jama annab ikka pärast nokkida

Arvan Meelis,et noore koeraga jahti minnes võta mingi koeralemmik maius tasku ja kui pardi sinu juurte toob siis saab midagi maitsvamat kui see sulepundar on.Ja kui väga maitsev maius on siis tassib naabrimari kanad ka sulle kokku. Muide selle linnukoera veelembusega üks lugu.Oli sõbral ilus saksa linnukoer ja parajalt karvane ning sõber pidas suvel välitingimustes kodus juubelipidu.Muidugi uhke laud ja peened taamid kalliste kleitidega ning need pagana jahimehed ka seltskonnas.Sõbral uhked valged püksid ja särk(suurem juubel ikkagi).Koer oli segamise vältimiseks selleks ajaks ketti pandud.Esialgu kõik korras aga kui oli juba nati seda hundijalavett pruugitud,tahtis sõber jahikaaslaste ees oma ilusa koeraga uhkustada ja lasi ketist lahti.Kuna oli palav päev,siis leekis koer kohe tiiki, kus vett meetrise mudakorra peal vaevalt kümmekond sm. ja tegi seal paar pööret üle selja ning söösis siis,enne kui keegi ehmatadagi jõudis,keset seda piduliste hulka oleva peremehe kõrvale ja raputas siin end mehemoodi,edasisest ajalugu vaikib.Võin niipalju veel öelda,et pärast sellist pidu tekkis mitmel daamil koeraallergija ja mõnigi jahimees ei tohtinud kodus enam piuksugi teha,et võtaks ka jahikoera majja.

Olen praktiseerinud natuke teist varianti, peale linnu toomist kiidan ja silitan teda kõvasti ning kui koju jõuame saab kas juustu või viinerit. Ja seda toomisindu tundub tal jäguvat. Pardiga oli veel selline lugu, et leidis ühe üles, mille ma siis vööle vastava rihma otsa riputasin ja läks teist otsima, aga vööl rippuva lõhn meelitas teda aga jälle minu juurde tagasi. Siis andsin pardi sõbra kätte, kes sellega eemale läks ja natukese ajaga oli ka teine leitud. Huvitav on ka see, et kui juba korra part toodud siis see lind teda enam ei huvita, istub tavaliselt koos partidega maasturi kastis ja linde ei puudu.

Tõsine jama on majas, mul on kodus 2 emast koera, Spanjel ja Berni karjakoer. Juba mitmendat korda on nad korraliku kakluse maha pidanud. Spanjel kipub suuremale külge minema ja krt lahku ei saa neid muidu kui sõidan autoga peale (muidugi mitte täitsa üle)! Ja vaatepilt on ikka päris julm, tunne on et muidu lõppeks asi ühe osapoole otsa andmisega. Küsisin ühe koeratreeneri käest, et mida teha ja sain vastuse, et "naiste" kaklus on üks julmemaid asju ja teha pole midagi! Äkki keegi oskab nõu anda, kas peale aeda panemist võiks veel kuidagi asja lahendada ja kuidas kaklevaid koeri lahutama peaks!

Kas vett oled proovinud?Vanasti oli vesi üks koerte tüli lõpetaja aga erinevad tõud ja naiste lugu,krt teab?

Üks korralik sahmakas vett (ämber) peaks selle kakluse ää lõpetama, proovi julgelt

Meelis,oled oma koerad käest lasknud .Ma ei tea,mida tähendab "autoga pealesõitmine" aga pole sellist koertekoolitust näinud ega kuulnud Vesi on lahendus.Mul olid kaks foxi ,kes harrastasid vahel ka kismat.Kui löömaks läks,sai neil võetud tutist kinni ja veetünni.Pärast olid sõbrad jälle.Bernikas on muidugi natuke suur tünni viskamiseks.Kuulekust tuleb harjutada ja mõlema koeraga võimalikult palju koos tegeleda.Põhjuseks võib olla ka armukadedus.See koeratreener,kellelt sa nõu küsisid,andis küll ebakompetentse vastuse.On ju koertekasvatajaid,kellel rohkem kui kaks emast koera.Nemad peaks siis ainult autos istumagi.
Näita,et sa oled karjajuht ja probleem laheneb või vähemalt leeveneb.

Koerte kiskumisest veel seda ,et kui nad kisuvad siis alati sinu nähes ja sa lähed alati vahele . Sellest saab kisma veel hoogu juurde ,sest kumbgi ei saa aru kummale appi tuldud on ja asi võtab hoogu . Parim nipp mis on laikade puhul aidanud on pöörata selg ja minna eemale ning minuti pärast on koerad kenasti sinuga kaasas . Ja samuti nad saavad aru ,et sinul kui peremehel ei olnud huvi kaklemise vastu . Ja kodus kaklevad koerad ainult kas toidu või tähelepanu võitmiseks . Kuulekuskoolitusest on ka tavaliselt kasu , sest siis on sinu otsus määrav ja tuleb leppida sellega mis sina ütled või lubad .

Jah, armukadedus ja toit on küll need asjad mis selle möllu käima panevad. Viimane kord viskas väike tütar neile kondi ja oligi möll lahti.
Vett lasin ka voolikust, aga nad sindrinahad liikusid koos laskeulatusest välja. Aga eks see ämbritäis mõjub vast paremini. Äraminemist proovisin ka, aga järelikult ei olnud piisavalt kannatust, et üle paari minuti oleks toas pealt suutnud vaadata.

"Näita,et sa oled karjajuht ja probleem laheneb või vähemalt leeveneb."
Selles osas ma probleeme ei näe, kui kaklust ei ole siis on mõlemal asi selge kes neid kamandab
Autoga lahutamises pole midagi vägivaldset , lihtsalt sõidan aeglaselt nende suunas ja lasen signaali, üks läks ühelepoole ja teine teisepoole autot ning saingi spanjeli autosse tõmmata. Siin võibki see toimida, et neile meeldib hirmsasti autoga sõitmine ja auto liikumine viib mõtted sõitmisele?
Päris paljakäsi ei tahtnud neid rebima minna, naine eelmine suvi proovis ja kogemata sattus enda sõrm hammaste vahele.

Kuid tänud vastajatele, sain kinnitust, et ega nad ikka omapäi üksteist ära ei killi!

Ära nüüd sellele küll looda, et murdmiseks ei lähe. On olnud seda küll, et üks murtakse maha, ja nii, et keegi pealt ei näe. Pikkal oli ka sel teemal jamasid, äkki pajatab lähemalt?

Kahe emase koera vahelised kaklused on täiesti tavaline nähtus. Omal ei ole õnneks eriti probleeme sellega olnud. Teine emane sai toodud väikse kutsikana ja kohe esimesel päeval koos vana koeraga ühte aeda. Vana võttis noort kui oma kutsikat ja probleeme ei olnud. Mõned kaklused muidugi maha peeti. Peamine põhjus ikkagi armukadedus ja söök. Söötmisega sai asi korda siis, kui noor hakkas kuudi katusel sööma. No ta lihtsalt elabki enamuse ajast kuudi katusel ja narrib kondiga vana koera

Mul on isane spanjel ja emane laika ja draakoni segu ja aeg ajalt kisub ikka lahinguks.Tüli algatajaks on alati spanjel.Ja just söök ning armukadedus.Ma olen siiski suutnud kakluse lahutada sedasi,et mõlemil kratist kinni,jalad maast lahti ja sõnadega eriti tagasi kah ei hoia Hoidku jumal neid selle eest kui ma peaksin saama kummagi hammastest mõne haavakese.Koer on koer ja koer ei astu mitte peremehele pähe.

[quote="andrus"]Ma olen siiski suutnud kakluse lahutada sedasi,et mõlemil kratist kinni,jalad maast lahti"
No Bernika jalgu ikka nii lihtsalt lahti ei tõsta Aga mingi jama pärast olen tal ikka vahest turjast kinni võtnud ja vastu maad surunud, ka sellest on abi!