Jalgade maast lahtisaamine aitab üldiselt küll, aga tõesti on üsna raske, nt kahte ca 30 kilost laikat on üksi väljasirutatud kätega tõsta, hm... no raskevõitu

Omal on väga kurb kogemus emaste koerte kaklemisest. Sai laika kõrvale võetud üks 9 kuune emane retriiver ja ega sest midagi head ei saanud. Alguses oli veel asi kuidagi rahulik, sai veel nendega koos mööda põlde ja metsi kolatud probleeme ei olnud aga siis hakkasid mingi moment hammaste näitamised pihta. Tundus et käis võitlus karjakoha pärast. Mõlemad aksepteerisid mind karjajuhina, selles probleemi ei olnud et mind ei kuulaks aga omavahel läbisaamine läks aga hullemaks. Asja algataja oli põhiliselt laika aga ega retriiverile ka rohkem vaja ei olnud kui teisepoolset lõrinat. Paar korda sai laika tugevalt kannatada aga see andis ainult viha juurde. Ja siis ükskord kui ennast kodus ei olnud tuli laika läbi traataia ja eks ta kudagi sai retriiveri kõrist kinni ning ilma ma olingi oma sõbrast . esimese hooga oleks laika tina saanud aga siis lõi ikka mõistuse tagasi , samas viha oli nii suur et laikat ei läinud arstile ka näitama ( oli ka tõsiselt lõhkuda saanud) et kui ise norisid siis ise ka laku oma haavad.

Mina enam kahte emast koera enam ei võta ( ainult siis kui võtta mõlemad kutsikatena koos aga ka siis on minu jaoks asi kahtlane) Sõbral on koos ema ja tütar ning paar korda on nemadgi tõsiselt kokkuläinud. põhiliselt ikka jooksuajal siis kipuvad nad ära pöörama

Üldiselt tundub mulle nii et isased koerad kaklevad selleks et panna ennast paika karjas, otseselt maha murdmist ei ole aga emased kaklevad elu ja surma peale, seal allaandmist ei ole.
Olen nüüd ka paaril koertekasvatajalt kuulnud et on ka nendel juhtunud et emased koerad kui läbi ikka ei saa siis neid enam ei lepita, lõpeb kas ühe koera surmaga või lihtsalt tuleb välistada igasugune kokkupuude nende koerte vahel. Mis puutub karjajuhi aksepteerimisse siis võid saada asjad nii kaugele et sinu silma all ei kakelda aga nii kui selja pöörad....


Loodan tõesti siiralt et suudad oma probleemi lahendada ilma letaalsete tagajärgedeta, sellist kogemust nagu mina sain ei tahaks et keegi peaks kogema oma elus.

Sai ka siis toodu endale kümmne kuuline saksa lk linnukas. Sai eile käidu esimeses jahil. Kui tuttav lasi pardi läksin koeraga koos parti näitama ja kui part liigutas siis pani kohe vette järgi pardile ja tagasi kaldale. Ja peale seda pani algul linnuga jooksuga minema, umbes 50 meetrit ja siis alles tuli kutsumise peale tagasi. Lindu ka naljalt ära ei tahtnud anda! Läksime siis natuke maad edasi, et veel mõna parti vaadata, nii kui nägi pani kohe jooksuga vette ja ajas kõik linnud ära! Kas mõni targem oskaks öelda, kuidas koerale linnu ees seismist õpetada? Käisin küll raamatukogus, aga vastavat kirjandust ei leidnud.

Lisaks veel sellinne probleem, et koer ei saa ilma minuta olla, hakkab kohe inisema. Tänasega saab koer minu juures oldud nädal. mida selle probleemiga teha, kas lasta tal olla siis kohe paar tundi üksinda, või see on algus lihtsalt keskkonna muutusest?

Kui ta on 10 kuune ja nädal uue peremehe juures,siis on see loomulik,et iniseb.Anna koerale aega ja tegevust.

Foorumist Tädimaali on linnukoerte osas teadja inimene. Ehk oskab tema aidata.

Soomlased oma linnukoerte õpetuse raamatus kirjutavad sellest, et esimesed kaks aastat tuleb kuulekust õpetada ja alles siis jahti!!! Endal on see raamat olemas ja sai ka oma koera selle järgi õpetatud. Kui kokkuleppele saame, siis võin koopia teha tervest raamatust.

kas see raamat on eestikeeles, või siis soome? usun, et saame kokkuleppele ikka

Pigem oht paelussi saada...Peale ohtrat haneaastat(sõid kaelu ja kahtlustan, et eks kellegi õnnestus ka mingi osa soolikaid arutada)üks koertest sai. Vot see on ravitav ainult Venest toodud rhutudega..

Soovitaksin sul leida endale mõni linnukoera omanikust tuttav või koolitaja. Linnukoerad vajavad tööd ja koolitamist ning kui sa pole enne sellise koolitamisega kokku puutunud, siis on mõistlikum minna targemate juurde - head koera ära rikkuda on lihtne, pärast probleeme välja juurida palju raskem.

Esimese hooga soovitaksin vaeva näha koera kuulekuse ja kontaktiga sinuga. Sellele järgnevad oskuste õppimine dummyde või varem lastud lindudega. Võta aega, et koeraga 'kokku kasvada' ja talle vajalikke oskusi õpetada - pööra pilgud pigem järgmise hooaja poole.

Oskan võibolla ka mõnda koolitajat soovitada, kui huvi on siis võta erakirjaga ühendust.

Mõne aja tagustes Jahimehes jooksid artiklid koertest läbi ning Kuristikus ja võib-olla mujalgi on ka jahikoerte raamat müügil. Vana pea - skleroos ei tule tolle härra nimi meelde. Endal ka too raamat olemas, kuid anud hetkel ühe jahikaaslase käes. Miskit on ka seal kirjas. Muidugi üsna laialivalguvalt kõikide jahikoera tõugude kohta.

Sa mõtlesid vist Hans von Stakelbergi ja tema koertejutte.