Jah,Zakslasega täitsa nõus,foksi jaoks pole ükski võõras koer suur.Ja kui selline(võõras) julgeb peremehe peale häält teha,siis foks kohe jaol.Muidu jahi jaoks väga universaalne koer.Minul oli ka emane ja ajas jänest-rebast,siga-põtra ning linnujahil tõi lastud linnu kuivale,käis ka urus,ning kevadel sikutas nii mõnegi repsipesakonna lagedale(vene ajal oli kohustus ka poegi kevadel korjata).Mägraga lõi vihast lahingut ja ega kährikule ka halastanud,murdis nii mõnegi urgu aga välja tavaliselt kährikut sikutada ei jõudnud,kuigi madistas kõvasti,ikka tuli labidaga aidata.Ja peremeest hoidis,kui heitsid vahel päeval diivanile lõunauinakut tegema,siis tema magas diivani ees ja kedagi(ka omapere liikmeid) ligi ei lasknud,kippus tülitajale lausa kallale(muidu ikka sõber kõigiga).Metsas võisid püssi ja seljakoti maha panna ja tema sinna kõrvale käsutasid,siis olid asjad valvatud,istus niikaua,kui lubasid ära tulla,või asjad üles korjasid.12a oli truu sõber ja siis kustus.
Arvan ka,et pidamistingimused peavad ikka olema koera vajadusi arvestades.Korteris peaks keegi jahimees elama,et saaks ikka koer väljas rohkem liikuda.Karmikarvalisel tahab kasukas rohkem hoolt saada kui silekarvalisel,võtab hästi takjaid ja muud metsas leiduvat sodi külge,ka tuleb teda kammida ja pügada,sest karv tükib pulstuma ja vanuma.
