Jah,seadus ütleb siin niimoodi(lugema olen õppinud)kuid,olen hagijaga suurulukijahil(korralik ajukoer,mitte ööpäevaringne) ja oskad sa nüüd selgeks teha,kas jälitan haavatud ulukit,või võtab koer haavatu asemel teise sea ette,või olen hoopis rebasejahil ja pagana koer hakkas siga ajama(päevaluba avatud),ka suurloomaluba kamba peale olemas?Hagijaga seajaht ju keelatud.Ja suudab kondrollija metsas hagija kinni võtta,et omanikku välja selgitada?Kõik kehitavad õlgu,et ei tea,kelle koer see, aga kurivaim ajab looma metsas?Ehk on naabrite oma ja nemad teevad ehk rebasejahti?On sellist vassimist vaja siis?Ja kui nüüd koer seaga tuleb,kas jätta laskmata,hagijaga ju seajahti teha ei tohi?
See umbes selline lugu,et seajahil on seltsi maa sigadest tühi,aga naabruses looduskaitseala ja sigu täis.Nüüd jätavad paar meest püssid autosse (koera ei kasuta)ja ajavad sead looduskaitse alt tulema,kontrollijale aga ütlevad,et otsivad kaitsealalt seeni või naudivad loodust ja sead paganad tulid kallale.Pole ju keelatud tegevus.

Hakkame sellest pihta,et sel juhul tuleks haavatud looma otsida hagijaga,kes nööri otsas.Kes seadust rikkuda tahab see varjandi leiab alati.

Ja pealegi ei ole jahimehe eesmärk seadust rikkuda. Kuda siis haavatud ulukit naaberpiirkonda jälitada tohib? Kas avad ka väikeuluki loa?
Asi tegelikult väga lihtne- märge loale, et uluk haavatud ja anna minna. Kui su koer loll on ja nn. verejäljelt vahepeal jänest ajama hakkab- siis õpeta teda veel. Aga inspektor sind selle eest karistada küll ei saa ja kuskil ei ole kirjas, et verejälje koer peab paela otsas olema. Neid nn. keerdkäike mõtlevad välja minu arusaamise järgi ainult salakütid.
Kokkuvõtteks-ei maksa lihtsat asja keeruliseks ajada.

Olen aru saand, et neid nn keerdkäike mõtlevad välja ikka inspektorid, kelle arusaamise järgi on kõik jahimehed salakütid, ainult alati ei õnnestu neid vahele võtta ... ja kui on võimalus tõlgendada jahimehe kahjuks, siis tuleb seda ka teha
Ühesõnaga ei maksa teha jahis midagi, mida võiks inspektor sinu kahjuks tõlgendada, ei ole ühtegi haavatud looma ja naabri maale ei roni jne jne

teeks vahekokkuvõtte:
* tänaseks päevaks on hagijaga põdra/sea (hirve?) jahi keeld ajale jalgu jäänud.
* täna on olemas võimalused kuidas kehtivast seadusesättest mööda hiilida.
* reaalelus seda ka tehakse.

Järeldus:
*kui seadusesäte on ebamõistlik ja elule jalgu jäänud ning reaalelus ei toimi....siis on see seaduseosa mäda ja vajab ringitegemist.

mis edasi?:
* teadaolevalt esindab jahimehi seaduseloome tasandil ejs....huvitav mida seal mõeldakse?

Kes küsimise enda peale võtab!

See arutlus tuleks viia jahilisti, seda EJS mehed ikka loevad. Ehk siis ka poetavad mõne sõna, millest saaks nende seisukoha välja lugeda.

Ja mille põhjal sa seda järeldad? Kui sul on argumenteeritud põhjendused, siis palun pane need ka siia kirja

kas tõesti ei ole sa viitsinud seda teemat algusest peale läbi lugeda?

Olen läbi lugenud ja minu arust on siin kõik väited ümber lükatud

Mõned aastad tagasi käisin Poolas koerte võistlustel.Seal võistlesid ka poola hagijad.Katsed olid siis kuulekuse,verejälje ja aedikus metssea peale.Pooltest võistlusel osalenud hagijatest sooritasid katse metsseale hästi (olid otseses kontaktis seaga), kusjuures üks oli isegi nii vali,et tõmbas seal saba otsast ära.Siga oli muidugi selline sõbralik, kes vastu ei hakanud,ainult jooksis eest ja meelsasti lasi ennast inimestel sügada.Silmale oli küll ilus vaadata aga meie oludes sellised hagijad kaua ei ela.Kuna liikumine võrreldes laikaga siiski kohmetu,siis kuldid lihtsalt löövad nad surnuks.Arvan,et las ikka iga koer jääb selle juurde kelleks ta aretatud on ja austame aretajate tööd.

Aretajate töö austamise vastu pole midagi. Niipalju, kui mina aru saan, esindab eesti hagija aretajate huve eelkõige Eesti Hagijate Tõuühing. EHT-l ei ole midagi selle vastu, et EH ajaks siga-põtra-hirve, see oleks tõu populariseerimise jaoks väga oluline (olen isiklikult sel teemal EHT juhatuse liikmega vestelnud).

Kas laikad võiksid siis kah ehk jääda nugise-soobli-ladvalinnu koerteks ? Venepoolse päritoluga laikalaadsete omaaegne aretus kindlasti ei näinud ette nende kasutamist metsseajahis (mõtleme Siberi avarustele ja sealsele faunale). Ei tundu väga mõistlik jutt, on ju nii? Seega järelikult tõule ajalooliselt aretuse käigus määratud eesmärk EI OLE tingimusteta paigas ja selle muutmine (teadlik muutmine loomulikult) seetõttu kohe aretajate varasema töö tulemuste muttatallamine.

Mul endal ei ole ei hagijat ega laikat, ainult taks on. Mõistagi seostan ma meie (Eesti) oludes hagijajahti eelkõige ikkagi jänese-rebasega. Ju see on meiekandi traditsioon. Lihtsalt mulle on äärmiselt vastumeelt Keskkonnaministeeriumi ja kõigi eelduste kohaselt ka EJS-i "seisukoht" (viimane pole seda muidugi välja öelnud selgelt...samas, mida EJS üldse selgelt välja suudab öelda), mis ei tugine empiiriliselt tõestatud argumentatsioonile, vaid pigem kuulujuttudele ja ühe ametniku personaalsele aastakümnete tagusele kogemusele (minu oletus - B.M.) ning mis sõna otseses mõttes eirab eesti hagija kui tõu käekäigu eest hoolitsejate tegelikku soovitust.

BM

huvitav...kuidas inimesed ei mõista üksteist...aga ok....rajaleidja väited on:
*hagija tööraadius on suurem kui laikal
kommentaar:...millel see väide põhineb?on seda kuskil katsetatud/tulemused fikseeritud/avaldatud? või on ainult oletatud/soovitud et mahutada nn. kenneli standardi alla....(kennelliidu standardiseeritud prevaleerivalt välimikupõhine aretustöö on niigi pannud kõik geneetilised hoovad tööle mahasurumaks koerte jahiinstinkti)?
....minu kogemused on küll risti vastupidised... ja lisaks tean ja tunnen mehi kes saanud laikad kolmandal päeval 30km kauguselt ajamast kätte...selliseid hagijaajamisi pole aga kuulnudki....teadmisest rääkimatta.
* hagijas ajab kauem kui laika
Kommentaar: ...jälle mille alusel see väide?....isiklik kogemus ütleb et pimeda saabumisega enamus hagjaid jätab ajamise(erinev ajamise viis? nina maas jookseb vastu puud? )....mida paraku ei saa öelda laikade kohta...
samuti jätab hagijas jälje kui uluk läbib suurema veekogu...laika ujub järele....

*hagijas on kiirem kui laika.
kommentaar:....jälle ütleb kogemus et vahet pole...pigem on laika kiirem...( laika võtab lõhna õhust jätab ta asjatud poognad tegemata ?)
puht füüslistelt omadustelt peaksid aga olema sarnased...

Eks ta nii on,et igal inimesel oma nägemus asjast.Aga äkki võiks hoopis uue tõu aretada.Üks vanematest siis eesti hagijas ja teine laika ( niigi eesti hagijal hädasti uut verd vaja).Tuleksid sellised universaalsed koerad:lase jälje peal lahti,ajab häälega ja järele jõudes paneb uluki pidama.Nimeks pakuks Poollontkõrvne Eesti Ajukoer.

Või õpetame laika jänest ja rebast pidama panema, see oleks kah võimalus.