Noh, natuke lisandusi Kanal2 koerasaate kommentaariumist. Kui kedagi huvitab. Ehk keegi ka tunneb seadusi niipalju, et täpsustada minu senist arusaamist jahikoerast, tõutunnistusesta jahikoerast, jahipassiga jahikoerast ja lihtsalt üldise haabituse järele jahikoerast )
Aga tundub, et kahele väikesele viperusele vaatamata oli saatest tolku. Nüüd veel samal teemal kavas ajakirjas "Lemmik" üht-teist, aga sõltub jälle ajakirjanikust ja tema valmisolekust tehtud kirjatööd minuga enne avaldamist läbi vaadata.
Val

http://www.kanal2.ee/?perform=saade&saade_id=2400

Ma kiiruga vaatasin seal viimased postitused üle ja tekkis küsimus, et kuidas need kennelitest päris koerad saavad jahipassi ilma katseteta? Pole sellist asja veel kuulnud, ega kohanud. Jahipassi saaiseks 2 võimalust, kas töökatse või näitus vaja läbida. Ei võta kelleltki tükki küljest mõlemas valdkonnas koera proovida.

Äkki oligi näitusevarianti silmas peetud siis ? Kui Vali koeral muidugi ka tõupabereid ei ole, siis ainuke variant jahikatse (teades EJTÜ-d, siis pole ka see variant reaalne).

BM

Jah, näitus jah, et ei pea jahiomadusi kontrollima. See läheb nüüd algsest teemast veidi eemale juba, aga olen kuulnud ka kõlakat, et laikade jahikatsel peab koer siga hammustama (ja veel vähemalt kolm korda). Ja ma ei saa aru, mis tõuaretus see selline on, et jahikoera sunnitakse tegema iseseisvaid otsuseid ilma küti osaluseta. Kui selline nõue tõele vastab, siis on ka õigustatud mõnede mulle kuuldunud laikapidajate nurin, et tõug on käest ära minemas ja hakkavad iseseisvalt elusat ulukit metsas lõhkuma ja murdma. See oleks ju loomuvastane ja tegelikult tõu ärarikkumine. Ikka kütt peab tegema otsuseid jahil, mitte koer. Mis sellest teada on. Oma koerale ma jahipassi ei tahagi (sestap pole iseseisvalt palju uurinudki), aga põhimõtted huvitavad küll.
Val

See läheb nüüd algsest teemast veidi eemale juba, aga olen kuulnud ka kõlakat, et laikade jahikatsel peab koer siga hammustama (ja veel vähemalt kolm korda).

Val,õnneks see ainult kõlakas ja usu mind,sellist nõuet ei ole ega ka tule Eestis.

Siis häste. Ei tea küll, kuidas selline jutt on alguse saanud. Mulle üks laikapidaja kurtis, aga võib-olla siis oli valesti kõigest aru saanud. Helistan talle kohe ja palun üle kontrollida. Aga see, et laikad kipuvad ise kallale minema on ikkagi mingi paha märk. Varem seda ei olevat niipalju olnud. Heakene, algsest teemast eemaldudes peame vist ka sellest alamteemast eralduma.
Val

Alamteemat ehk vaja jah, aga nagu ma aru saan, koerte käitumine jahis on mingi osa kasvatajate teha. Siin oli kohe pikk teema, kas noaga on eetiline ja kas koer tohiks põrsast kiskuda või mitte jms.

Ei ole see päris külajutt ka, sest meitel pajatas laikaomanik, et tema koer ei saanud Lätis katsetel seda esimest kategooriat kätte, kuna koer ei näksanud siga piisavalt tugevalt. Saa sa siis aru.

Kehaline kontakt aias ju roheliste poolt TABU,metsas aga vältimatu.

Esimese järgu saamiseks peab koer ikkagi siga hammustama aga kolmanda järgu jaoks piisab haukumisest.Muuseas Eestis on keelatud aias esimest järku anda.

Päris kõlakas see siis ju ikkagi pole. Paaritamises nagu me teame osalevad ikkagi ennekõike loomad, kes saanud kõrgema järgu ja selliselt ju programeeritakse sisse sigade murdmine.

Laika on tark jahikoer.
Lähevad jahimehed laikaga metsseale ajujahti tegema. Laika rõõmus, ta teab seda, et ta on jahiseaduse järgi ju lubatud jahipidamise vahendite nimekirjas. Ajujaht läheb käima ja mõnda aega metsas jooksnud laika trehvab kesikuga kokku ja viimane jääb seisma. Laika teab, et jahieeskirja järgi tohib ajus lasta ainult koera ees seisvat ulukit ja seetõttu laika kutsub haukudes jahimeest appi ning püüab kesikut paigal hoida. Aga jahimeest ikka veel ei tule ja kesik tahab vehkat teha. Ega laikal muud üle jää kui tõmbab kesiku pikali ja nii nad siis rüselevad maadelda. Laikale tuleb meelde, et ta ju lubatud jahipidamise vahendite loetelus kirjas nagu seda on ka jahipüss. Seega otsustab laika jahipüssi otstarbe asemel kesiku maha murda, sest jahimeest ju ikka veel pole. Jõuab siis jahimees mahamurtud kesiku juurde ja laika asub jahimeest lohutama: tead jahimees, sa nagunii poleks tohtinud pikali olevat kesikut ajus lasta ja pealegi pole nuga kantud lubatud jahipidamise vahendite loetellu ....

Ilus jutt sul Jahilane, ainult ühe asjaga panid mööda, nimelt Eestis on selliseid laikasi suht vähe kes kesiku mahatõmbamisega (ja veel vähem murdmisega) hakkama saavad.
To Kakuke:
Kui laikal on esmene järk,siis on see sooritatud kas väljaspool Eestit või välikatsetel.Välikatsetel Mart Mae annab esimese järgu koerale, kes haukumisega siga seni paigal hoiab kuni peremees ca 25-30m kaugusele jõuab ja sea ära laseb.Nii-et polegi alati vaja siga hammustada.
Katsetest ka väheke:eelmine EJTÜ juhatus võttis koos rohelistega vastu otsuse,et kui siga aias korra hammustada saab siis tuleb katse kohe peatada ja seale mingi kaks nädalat rahu anda.Minu teada seda pole siiani muudetud.Veel võeti tollal vastu otsus, mis keelas aias üle kolmanda järgu anda.Kuna Eestis on keelatud võistlused (nn.shõu korraldamine, kus osalevad massid), siis peavad huvilised igal aastal oma koertega Lätis käima.

Kui selle all mõeldakse sellist standard ajujahti kus laika metsas ja hulk mehi tuleb tagant karjudes järgi, siis ei saagi ju laika oma algupärast ülesannet normaalselt täita. Loom lihtsalt ei püsi paigal kui inimene kisaga muudkui peale tuleb.
Peame ise laikadega jahti ja ilma mingisuguse lärmita. Ja ei ole koertel erilist vajadustki siga hammastega kinni hoida. Lihtne pealehaukumine ja kerged rünnakud teevad oma töö. Samas ei saa midagi parata selle vastu kui paaris töötavad heas vormis laikad seapõrsa (veebruaris on kevadel sündinud siga minu mõistes veel põrsas) kinni võtavad (hoivad kinni kuni küti saabumiseni).
Aga jahi mõistes on siiski kaks täiesti erinevat jahti. Kas tegemist on nn. ajujahiga või koerajahiga.
Oleme proovinud ka oma laikasid nn. ajujahis ja tulemus on see, et niipea kui karjumiseks metsas läheb jätavad koerad otsimise järgi, sest nad ei ole enam oma harjumuspärases keskkonnas.

no läheb vist mõistete mänguks, laikaga seajaht, mida seaduse silmis ajujahiks nimetatakse on ikka nii, et lähevad paar-kolm koera koos peremeestega sisse ja kui on kõva närviga sead, siis istuvad kusagil paksus ja koerad lippavad suure kisaga ümber paksu, sigu pole nähagi, kui peremees juurde jõuab. Nüüd annab mees paugu õhku ja sead lendavad laiali, hääl juhul jõuab veel mõnda lasta kah, koerad haaravad üks-kaks siga kinni, ülejäänud põrutavad siia-sinna kõtilinnile välja. Nende paariga saab siis koeramees (-mehed) tegelda.
Kui sead on nõrganärvilised ja lähevad liikvele kas enne seda kui koerad üldse nende pesani jõuavad või panevad kohe koera nähes ajama - siis kuuled algul ainlt paari koera kiljatust ja siis jooksu pealt ei jõua laika enam häält teha, tihti paneb nii kogu kari koera ees aga mõnikord paneb kari oma teed ja koer võtab ette mõne kõvema haisuga tegelase e kuldi, keda detsembris-jaanuaris küll lasta ei taha..
Aga seda klassikalist põdraaju karja meestega seale teha on harjumatu asi, seajahis tavaliselt ju mehigi nii vähe, 3-13. Kui 13 täis, siis sulgeme nimekirja, kes hiljaks jääb, see ilma jääb, hää number peab olema...