Kas oskate soovitada ka mõnda treenerit/koolitajat koera õpetamiseks verejäljele. Tegemist siis terrieriga. Igasugune nõuanne teretulnud.

Esialgu võid ju vabalt ka ise algõppe teha. Võid helistada ka Eesti Jahikoerte Tõuühingusse, sealt saad kindlasti infot edasiseks tegutsemiseks. http://www.jahikoer.ejs.ee

No Eraseri jutuga igati nõus,et algõppe tee ikka ise ja ka juhendaja olemas.Aga kõige lihtsam on nii,et verejälje õpetamiseks on mingit verist(või lausa verd) lihatükki vaja.Ja ära koerale enne süüa anna,vaid lase kellegil verist lihatükki nati maad mööda vedada, ilma koera nägemata muidugi.Kui nüüd koera sellele(verejäljele) juhatad,siis peaks iga koer töötama(kui pole just ületoidetud sülekoer).Tean lugu,kui mees hoidis jahikoera(emane terjer) päeva söömata ja tegi hiljem selle verejäljekatse kõrgemale hindele aga tavaliselt jahil koer verejälge eriti ei võtnud.Ära aint kitselihaga ja -verega tegutse,kui just kitsekoera ei taha saada?

Tule taevas appi... kas tõesti on vaja ainult mulamiseks kirjutada
Verejälje õpetamist võivad sulle selgitada Eraseri soovitatud inimesed. Samuti usun, et sinu elukohajärgse keskkonnainspektsiooni jahindusega tegelev inimene ja noorjahimehi õpetavad inimesed peaks ka seda oskama seletada. Ise käisin juuli alguses Raplamaal EJS korraldatud saklase ja hollandlase koolitusel Toosikannul. Väga asjalik koolitus oli. Seal viibisid Rapla; Järva ja ka Tallinna ametnikke. Ka oli Rohu Karla ministeeriumist kohal-kontrollis kas noorjahimeeste õpetajad on platsis Algõpe tee koerale ise- jäljeajamine alustades toidujäljest. Siin seda kole pikalt kirjutada. Metskitse ei soovitata kasutada algõppel. Hiljem "treenitu kordamiseks" kõlbab ka. See lihakäntsaka jutt tundub päris naljakas- õpetada koera otsima inimese jälge milline on segunenud toore liha lõhnaga

Ei ole see Jorri jutt nii mööda midagi. Eksm on ka ikka sinna laadi, et inimesed käivad ja teevad raja maha, kasutatakse verega immutatud käsna, mis on toika külge pandud ning tupsutatakse u paari meetri suuruste vahedega pinda. Lõppu pannakse õpetamiseks miskit koerale meelepärast, kutsikale enamasti maiust, hiljem ulukinahk või loom ise vms. Saab teha ka lamaisasemeid vms, kasutades rohkem verd. Üldiselt - vahet pole kas veri on liha küljest või topsist, inimese lõhna jääb igal juhul rajale (küll, mingi 4-5 tundi oodata, siis pole enam nii hull lugu).

Koeral olgu suht pikk rihm (jäme nöör), 5-8 m paras. Kui koer jäljelt eksib (alguses kohe kindlasti), siis võib lasta tal natukene seigelda, aga mitte liiga kaua, seejärel uuesti jäljele ja las tegutseb edasi.

Nõkse ja nippe on palju, ise pole väga palju seda jälge harjutanud, aga plaanin ka sel aastal asja uuesti ette võtta.

Kui sul tõsine tahtmine verejäljest rohkem teada saada: kuidas teha, koera õpetada jne. siis võta ühendust Koit Latik'ga. Läänemaa keskkonnateenistuse juhataja. http://www.envir.ee/370836
Julgen väita, et tema on kõige kogenum verejälje asjatundja Eestis.

Tänud nõuannete eest.

Olen ka nii teinud et tõmmanud nn. vere triibu maha ja lõppu midagi maitsvat et koeral asja vastu huvi tekiks. Ja tekkis väga hästi. Täna juba mitmeid kordi ka reaalelus praktiseeritud ja töötab nagu mõte aga on mõned agad...

Nimelt ei tee ta alati vahet haavatud loomal ja elusaloomal lõhnal. Ehk siis on lastud näiteks kitse kus on olnud rohkem kui 1 loom pundis. Ja on juhtunud, et läheb haavatud loomast mööda sinna kus teised jooksid. (Muidugi see võib olla terrieri probleem kuna ta vaatab silmadega rohkem kui ninaga)
Teine häda selles muidugi et kui loom maas ei taha haukuma hakata. Kuna koer alles 5k. siis olen järgnenud talle rihmaotsas ja ei ole leidmisega probleeme olnud, kuid arvestades tulevikus seajahti siis kuusepatikusse ei taha/saa temaga küll nööriotsas järgi minna nii koera kui enda tervise huvides ja veel risu sees ei ole liikumine võimalik.

Eks katsume verejälje koolitusele ka minna aga igasugune tarkus on teretulnud.

Jõudu ja kena põdrajahi jätku.