Eesti hagijas on varaküpsev hagijas võrreldes vene ja soome hagijaga Kui teda varakult juba kutsikaeas 3-4 kuuselt metsaga harjutada nii et ta seal end kindlalt tunneb siis on loomulik et hakkab jälgi ajama ja häält tegema juba 5-6 kuuselt Esialgu on aju muidugi lühike Tavaliselt jänese puhul esimese haagini sinna tuleb ruttu koerale appi joosta enne kui ta otsimisest ära tüdineb ja ise sinu juurde tuleb Algajale selgituseks see on see koht kus koer kilkamise lõpetas Sellel kohal tuleb hakata koos väljapoole laienevaid ringe tegema kuni koer uuesti jälje leiab ja kilkama hakkab Värske lumega saab jahimees abistamisel ka oma silmi kasutada Aju kestvus ja otsimise meisterlikkus tulevad töö käigus kogemustega Seda mõjutavad aga ka antud ajahetke ilmastik ja muud tingimused

Eesti hagija omanikud! 27.detsembril 1954.a.kinnitati eesti hagija tõustandart.Palju õnne 50 .juubeli puhul ja kivi kotti alanud hooajaks!!!

Hagijaga jaht jänestele on üks kõige ilusamaid jahte üldse. Meil sobib hagija eest lasta hall- ja valgejänest ja rebast. Mingil juhul ärge laske hagija eest kitse (kitse jälje lõhn on jänese omast tugevam ja koer kipub eelistama kitse jälgi). Kui kits on hagija eest lastud, arvab koer, et nii peabki olema ja valib edaspidi enamasti endale kitse ette või püüab jänese jälgi kitse omade vastu vahetada kui jäljerajad ristuvad. Nii et see peab jahiseltskonnale selge olema. Ühe hagija juurde üle 10 mehe jahile ei mahu, parim on 2-4 meest. Mitu koera võivad ka koos töötada. Noorel hagijal on instinktid tugevad ja ta hakkab värskete jälgede peale ise häält tegema, noorena vaid kaotab ruttu jäljed ja pole veel püsivust. Siin tuleb appi minna jälgi harutama. Koer peab õppima jälgede kaotamiskoha ümber ringe tegema, et leida haagi teinud jänese jälg. Eriti valgejänes on selle peale meister. Jänesed teevad ringe, halljänes suuremaid, valgejänes väiksemaid. Tihti on ringid 8-kujulised, tuleb jääda sõlmpunkti. Halljänes püüab metsatukast välja pääseda põllule, jookseb tihti mööda teid. Valge tiirutab metsas väikseid ringe ja aeg-ajalt vahetab ringi kohti. Rebase ringid on väga suured, siin peab juba tema radu teadma. Kuui loom lastud, lase koeral laskmiskohas looma nuusutada, et ta lolliks ei jääks. On veel tähtis, et koer loomi ei vahetaks´, ka siis kui uus loom tormab minema ajava koera nina alt.
Ajujaht põdrale pole pooltki nii huvitav kui jänesejaht hagijaga. Muuseas, ka mõned taksid ajavad.

Kas keegi oskab õpetada, mida teha kui kitseprobleem juba olemas. Hagijas saab kevadel 2 aastaseks ja vihub kitsi mõnuga taga. Kui hoog sees võid jälgede peale ette minna, aga koer kätte ei anna, jookseb sust kaarega mööda ja enne õhtut ära ei tule. Üritame küll valida väikseid tukkasid kus kitsi poleks, aga kahjuks on kõik kohad kitsi täis. On kellegil mingeid konkreetseid soovitusi mida teha?

Paar aastat tagasi sai üks Viljandi kandi mees minult vene -laigulise hagija kutsika ja tema teadis rääkida kuidas venemaal probleemist lahti saadakse.Nimelt pannakse koer koos kitse nahaga /lastud kitsega kuhugi tünni suletakse kaanega ja hakatakse tünni veeretama .Pärast seda ei pidavat koer kitse poole ka vaatama. ----Ei oska öelda ,kas asi tõesti toimib ,aga vene mees on ennegi nupukaid lahendusi leidnud .Keegi võiks ära proovida ja tulemustest üldsusele ka teada anda
Muidugi võiksid siinkohal sõna võtta selle elektrilise kaelarihma omanikud (kui neid on).Järsku tasuks mingi kollektiivi peale see muretseda ,sest kui koer on väljaõpetatud võib ju seda järgmine mees kasutada!(jutt käib kaelarihmast mida siin poes reklaamitakse)
Kivi kotti!

hagias hakkab ise ajama kui ainuld metsas käia ja kle vollike kuidas sa lased looma tahtlikult vigaseks

hagias hakkab ise ajama kui ainuld metsas käia ja kle vollike kuidas sa lased looma tahtlikult vigaseks

kui palju maksb paberitega eesti hagija kutsikas???
miks ei tohi eesti hagijaga jahti pidada põtradele ja metssigadele ???

1. orienteeruvalt 2,5 kun 4 tuhat krooni, oleneb vanusest, kasvatajast jne;

2. tahab veel uurimist, aga seni olen kuulnud selliseid väiteid:
a) kilkava koeraga sigade ja põtrade ajamine lööb platsi loomadest liialt puhtaks, loomad põgenevad kaugele, asurkond läheb segamini;
b) seajahis ja põdrajahis on emasloomad juba osal jahiajal viljastatud, tõhusalt ja pikalt ajava visa koeraga ajamine võiks põhjustada loodete äratõukumise juhtude tihenemist;
c) oli veel põhjendusi, aga hetkel ei meenu.

Ise olen arvamusel, et absoluutne keelamine ei ole kõige parem lahendus. Kui limiteerida hagijate kasutamist suurulukijahil jahiaegade, tõugude ja kindlasti veel millegi geniaalse abil, siis saaks asja lubada ning reguleerida, mitte totaalselt keelata. Kui võtta arvesse EJ viimastes numbrites ilmunud kirjutisi, siis tahaks loota, et jää on selles suunas liikuma hakanud ning midagi hakatakse loodetavasti ette võtma, et vähemalt eesti hagija kasutusvõimalusi laiendada.

Jõudu selleks kellele vaja

BM

Palju aastaid tagasi, kui hagijaga jaht ei olnud keelatud suurulukitele(neid tegelikult ei olnudki, oli põder jne). Sai hagijaga seale jahti peetud.Sead õppisid asja ära, kui nemad jooksid , koer kilkas. Kui seisid, oli ka hagijas vagusi. Lõpuks sead lausa sõid omanuhti ja koer oli vait juures. Muidugi tänapäeval saab neile radari abil juurde minna.

Ega sa midagi segi ei aja ?Need hagijad kellega mina jahti olen pidanud on kõik seisvat looma haukunud ,kui loom läheb liikuma hakkab koer kilkama.Isegi puuotsa aetud ilvese peale haugub enamus hagijaid.
Kivi kotti!

Kuidas eesti hagijas ajab liiga visalt. Meil on ühel mehel hall põdrakoer, see ajab põtra taga veel siis kui jaht ammu läbi ja viina võetakse. Koeraomanik ainult sõidab ringi, mõnikord saab oma lutu alles järgmine päev kätte. Üldse on see koer väga halva mulje jätnud. Ajab vaikselt ja kaua, häält ei tee ei seisvale ega liikuvale loomale, kui loom maas on kakub karvadest paljaks.

Seda tahtsingi välja tuua, et kui eesti hagija kasutamisvõimaluste vastu räägib asjaolu, et ta liiga visalt ajab, siis on ka teisi, hetkel suurulukijahiks lubatud tõugusid, mis ajavad visalt. Kuid eks need muud tõud ole vähemalt MÕELDUD pigem ulukit oma juuresolekuga peatama, kui häälega jälge AJAMA, selles on vahe küll.

Millal ja kuhu saab minna hagijaga näitusele?

Jahikoeri sai näidata sel laupäeval Türi-Allikul.Järgmiste näituste kohta saab infot EKL-i kodulehelt,Eesti hagijate tõuühingust(Kaido Kallavus tel.5581340),Eesti jahikoerte tõuühingust(Anne Reitel tel.56475310).